lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1635/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 05.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1635/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1065
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1635

Määruse kuupäev

05.09.2019

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

M.M. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – M.M. Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja nr 3-19-1539 materjalide hulgast käesoleva haldusasja materjalide juurde Eesti Töötukassa 31.07.2019 otsus nr TVH/19/027474 ning M.M. tervisekaardi väljavõte 21.08.2019 haigusjuhu nr A13577 20 kohta.
2.Jätta M.M. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Asendada initsiaalidega.

määruse

avaldamisel

M.M.

nimi

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetada kätte taotlejale ja Viru Vanglale.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtule saabus 27.08.2019 M.M. 22.08.2019 esialgse õiguskaitse taotlus, milles M. Mitt palub kohtul keelata Viru Vanglal järgmiste tegevuste tegemine: 1) temalt kükkide tegemise nõudmine ja 2) tema karistamine kükkide tegemata jätmise eest. Taotluse kohaselt paluti M.M. 19.08.2019 ja 21.08.2019 arvutiruumi õigusaktidega tutvuma minnes läbiotsimise käigus lisaks alasti võtmisele teha ka kükke. Taotleja sõnul on tal tema terviseseisundist tulenevalt kükkide tegemine välistatud. Seetõttu saab ta nende tegemata jätmise eest vähemalt 15 ööpäeva pikkuse kartserikaristuse. Taotlejal ei ole enam võimalik külastada arvutiruumi ja tutvuda enda õiguste kaitsmiseks õigusaktidega, ilma et ta peaks hiljem viibima kartseris.
2.Halduskohus palus 27.08.2019 kohtunõudes Viru Vanglal kohtule muu hulgas teatada, kas taotleja on esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega seotud küsimuses vaide ning kas

3-19-1635 taotleja suhtes on taotluses mainitud 19.08.2019 ja 21.08.2019 intsidentide põhjal alustatud distsiplinaarmenetlusi.

3.Viru Vangla palus 03.09.2019 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vangla märkis vastuses järgmist. Taotleja viidatud kuupäevadel ei ole tehtud tema kohta ettekandeid kükkide tegemise korraldusele allumata jätmise kohta ning seetõttu ei ole selles küsimuses käimas tema suhtes distsiplinaarmenetlusi. Taotleja on esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega seotud küsimuses vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus formaalselt lubatav. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleks aga jätta rahuldamata, sest avalik huvi kaalub üles kinnipeetava isiklike õiguste riive. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 6 kohaselt on üheks järelevalvetoiminguks kinnipeetavate ja nende asjade läbiotsimine ning sama määruse § 32 p 5 kohaselt on kinnipeetava vanglasisesel saatmisel tema läbiotsimine kohustuslik. Seega on vanglaametnik kohustatud kinnipeetava läbi otsima, kui kinnipeetav väljub osakonnast või siseneb sinna. Läbiotsimise ulatuse otsustab vanglaametnik, lähtudes taktikalistest vajadustest ning võimalikust ohuprognoosist. Välistatud ei ole, et taotlejale antakse vastavaid korraldusi ka edaspidi. Kuna õigusaktidega tutvumiseks kasutatavat arvutiruumi kasutavad kõik osakonna kinnipeetavad, sh need, kes viibivad suletud režiimidel, on tegemist ruumiga, kuhu kinnipeetavatel on huvi jätta üksteisele üleandmiseks erinevaid keelatud esemeid. Keelatud esemeid peidetakse muu hulga kehaõõnsustesse ning ka taotleja valdusest on leitud erinevaid keelatud esemeid, sh mälukaarte, mis on vanglas keelatud. Näiteks leiti taotleja kambrist 18.08.2019 toimunud läbiotsimisel mitmeid erinevaid ohtlikke esemeid – juhtmeid ja mälukaarte. On pigem tõenäoline, et kinnipeetavad soovivad selliseid esemeid omavahel vahetada ning kükkide tegemine on üks võimalus selliste esemete leidmiseks. Tegemist on oluliselt vähem isiku õigustesse sekkuva toiminguga kui meditsiiniline läbivaatus. Vanglale teadaolevalt ei ole vangla meditsiiniosakond ka tuvastanud, et taotlejal oleks tervisest tulenev takistus sellistele järelevalvetoimingutele allumiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4.HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt saab esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.
5.Taotleja väidetest nähtub, et teda on sunnitud kahel korral tegema läbiotsimise käigus kükke. Sellest tingituna on taotleja esitanud Viru Vanglale 22.08.2019 vaide (tl 9–9p), milles palub lõpetada talle korralduste andmine, mille täitmiseks ta ei ole võimeline. Vaides on märgitud, et see on esitatud vangla tegevuse peale talle kükkide tegemiseks korralduse andmisel. Kohus loeb seega vaidemenetluse esialgse õiguskaitse taotlusega seotud küsimuses algatatuks ning leiab, et esialgse õiguskaitse taotlust tuleb tõlgendada selliselt, et taotleja palub selles kohustada vanglat mitte andma talle korraldusi kükkide tegemiseks. Kui vanglal oleks esialgse õiguskaitse korras keelatud nõuda taotlejalt kükkide tegemist, ei saaks teda kükkide tegemata jätmise eest ka karistada. Lisaks ei ole kohtule teadaolevalt taotleja suhtes kükkide tegemata jätmise tõttu alustatud distsiplinaarmenetlusi.
6.Kohus võtab omal algatusel haldusasja nr 3-19-1539 materjalide seast praeguse asja materjalide juurde Eesti Töötukassa 31.07.2019 otsuse nr TVH/19/027474 taotleja töövõime hindamise kohta ning taotleja tervisekaardi väljavõtte 21.08.2019 haigusjuhu nr A13577 20 kohta. Nendest dokumentidest nähtuvalt esineb taotlejal piirang käimisel või muul moel ringi liikumisel ning ta liigub omas tempos, ettevaatlikult ja kasutades abivahendina kõnnikeppi.

3-19-1635 Samuti on tal piiratud kehaasendite muutmine ja säilitamine, istumine ja püsti tõusmine ja kestev iste- ja püstiasendi säilitamine, ning ta istub kepile toetudes. Eelnevast tulenevalt möönab kohus, et taotlejal võib tema tervisliku seisundi tõttu olla kükkide tegemine raskendatud. Samas puuduvad kohtul andmed selle kohta, et taotleja ei oleks kükkide tegemiseks suuteline või nende tegemine oleks talle tema terviseseisundist tulenevalt keelatud. Vangla kinnitusel ei ole meditsiiniosakond tuvastanud, et taotlejal oleks kükkide tegemiseks tervisest tulenev takistus. Ka taotleja ise ei ole kohtule esitatud avalduses ega vanglale esitatud vaides viidanud sellele, et meditsiiniosakond oleks näinud ette erisusi tema suhtes läbiotsimise teostamisele.

7.Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Tegemist on ühe meetmega kinnipeetavate järelevalve (VangS § 66) tagamiseks ning vangla julgeoleku huvides tuleb kinnipeetavatel eesmärgipäraseid läbiotsimisi ja nende tagajärgi taluda (Riigikohtu 06.09.2007 määrus nr 3-3-1-40-07, p 12). Kohtule esitatud Viru Vangla vanemvalvuri 18.08.2019 ettekandest nr 6-20/4194-1 (tl 8) nähtub, et taotleja kambrist on leitud keelatud esemeid. Vanglas keelatud esemete omamine kujutab endast vaieldamatult ohtu vangla julgeolekule ning vanglal peab olema võimalik kohaldada meetmeid nende avastamiseks. Seega, arvestades ülekaalukat avalikku huvi vanglas julgeoleku tagamiseks, puuduvad kohtul praeguse vaidluse asjaoludel piisavad alused, et kohaldada asjas esialgset õiguskaitset ja keelata vanglal taotleja suhtes järelevalvemeetmete rakendamine viisil, mis võib konkreetsest olukorrast tingituna olla järelevalve tõhusaks teostamiseks vältimatu. Küll aga rõhutab kohus, et vanglal tuleb läbiotsimisi läbi viies arvestada VangS § 41 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.
8.Eeltoodust tulenevalt jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
9.Kohus asendab vastavalt taotleja avaldusele HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel taotleja nime initsiaalidega. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat üheselt identifitseerida. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium