Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise saamiseks seoses sõnumi saladuse rikkumisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada kaebus ja teha kindlaks Tartu Vangla 29. augusti 2018. a toimingu õigusvastasus.
2.Välja mõista Tartu Vanglalt Xi kasuks riigilõiv 10 eurot.
3.Välja mõista Tartu Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 5 eurot.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. september 2019. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Tartu Vangla kantselei valdkonna peaspetsialist vabandas 30.08.2018. a teatises (tl 4) kaebaja ees segaduse pärast, mis tekkis kaebajale saadetud kirjaga. Teatise kohaselt saabus kaebajale 28.08.2018. a Eesti Meedia Postimehe logoga ümbrik, mida kolmanda üksuse vanemvalvur pidas kinnipeetavale saabunud ajakirjanduseks, kuid ümbrikut avades selgus, et tegemist oli Postimehe poolt kinnipeetavale tagasi saadetud pöördumisega.
2.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 13.09.2018. a Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot seoses sellega, et vangla vanemvalvur avas omavoliliselt Postimehelt Xile adresseeritud kirja ilma tema juuresolekuta.
3.Tartu Vangla jättis 03.10.2018. a otsusega Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, vabandades kaebaja ees (tl 3).
4.X esitas 08.10.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot seoses sõnumi saladuse rikkumisega. Kaebuse kohaselt oli vangla vanemvalvur avanud talle Postimehelt saabunud kirja ning nüüd kaebaja ei tea, kas kiri anti talle üle täies koosseisus, sest see oli lahti rebitud. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks.
5.Kohus rahuldas 16.10.2018. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest 5 euro ulatuses. Kaebaja nõue
6.Kaebuse kohaselt saatis kaebaja ajalehele Postimees kirja, millele lisas materjalid oma süütuse tõestamiseks. Kaebaja soovis, et ajaleht avaldaks saadetud materjalide suhtes arvamust. Kuna vanemvalvur avas kirja, jäi kaebajale arusaamatuks, kas Postimees lisas tagastatud kaebaja kirjale omapoolse arvamuse või mitte. Kaebaja poolt Postimehele saadetud kirja eesmärgiks oli meedia vahendusel tõestada oma süütust. Vangla töötajad teevad uurijatega koostööd või on nende hõimlased. Ühe vanglatöötaja abikaasast uurija on kaebaja kaks korda narkootikumidega seotud kuriteo eest süüdi lavastanud ühegi tõendita. Praegu kannab uurija ise vanglakaristust kaebajast palju raskemate kuritegude eest. Korrumpeerunud ametnikke peab kohus karistama rangemalt. Kaebaja ei nõustu vangla vabandusega ja taotleb tekitatud ebameeldivuste eest 50 euro suuruse hüvitise määramist või vanemvalvurile ühe päevast aresti. Vastustaja vastuväited
7.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata selleks õigusliku aluse puudumise tõttu. Vanemvalvur pidas Postimehe logoga ümbrikut kaebajale saadetud ajakirjanduslikuks väljaandeks, sest väike osa ajakirju ja ajalehti saabub vanglasse kinnises ümbrikus. Kaebaja väidab, et tegemist oli temale tagasi saadetud pöördumisega. Kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses tunnistas vangla eksimust ja vabandas kaeba ees. Isegi juhul, kui tegemist oleks sõnumi saladuse rikkumisega, ei kuuluks kahju hüvitamise taotlus RVastS § 9 lg 1 kohaselt rahuldamisele, sest tegemist on vähese õigusriivega. Kahju ei kuulu rahaliselt hüvitamisele, kohtupraktika kohaselt on kohane vabandamine või toimingu õigusvastasuse tuvastamine. Kohtu seisukoht
8.Vastustaja ei ole kohustuslikus kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses kummutanud kaebust selles, et kaebaja oli tema arvates alusetu süüdimõistmise meedias kajastamiseks pöördunud ajalehe Postimees poole, kes tagastas vaidlusalusel juhul kaebaja pöördumise kirja teel.
9.Tartu Vangla kantselei valdkonna peaspetsialisti 30.08.2018. a teatisega (tl 4) on tõendatud, et vanglateenistuse ametnik avas kirja, mille käigus tuvastas, et tegemist on ajalehe Postimees toimetuse poolt kaebajale tagastatud pöördumisega.
10.Seega on tõendatud kaebaja sõnumi saladuse otsene rikkumine, kuna vastustaja on tuvastanud üheselt postisaadetise sisu. Kohus loeb nimetatud tõendiga samuti tõendatuks, et tegemist oli kinnipeetavale saadetud kirjaga VangS § 29 lg 1 mõttes, mille vanglateenistuse ametnik pidi sama sätte kohaselt imperatiivselt avama kinnipeetava juuresolekul. Tõendite kogumiga on tõendatud, et vanemvalvur avas kirja kaebaja juuresolekuta, mis on vastuolus vangla õigustega kinnipeetavate kirjavahetuse jälgimisel.
11.Igaühel on õigus tema poolt või temale posti teel edastatavate sõnumite saladusele (PS § 43). Sõnumite saladuse õiguse kaitseala hõlmab sõnumite vahetamist posti teel ja mitmesuguste tehniliste vahendite abil. Sõnum sisaldab teavet inimese mõtete, veendumuste, arvamuste, kavatsuste, sündmuste kirjelduste ja muu kohta, mida inimene sageli soovib jagada vaid valitud suhtluskaaslasega. Kommenteeritava paragrahvi kaitsealasse kuulub sõnumite edastamine ja vastuvõtmine nii eravalduses, äriühingus kui ka ametiasutuses. {https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=48&p=43, 13.08.2019}
12.Seega on tõendatud vanemvalvuri 29.08.2018. a toimingu õigusvastasus, sest kirjavahetuse jälgimist reguleeriv norm on selge ja üheselt mõistetav. Seda normi ei ole võimalik rikkuda mittesüüliselt (tahtmatult). Sõnumisaladus on põhiõiguse järku õigus, mille rikkumisega kaebaja õiguste rikkumine on kohtu arvates selge.
13.Kaebaja õigust sõnumi saladusele on rikutud süüliselt. Seadus sätestab üheselt mõistetavalt kaebaja õiguste rikkumist välistava käitumisjuhise vanglaametnikule vaidlusaluses olukorras.
14.Kinnipeetavale tagatakse vanglas võimalus päevalehtede lugemiseks ja lubatud on ka vanglateenistuse vahendusel tellida ajalehti ja muud kirjandust (VangS § 30 lg 2). Antud faktilises olukorras pidi vanglateenistuse ametnik kohtu arusaamist mööda, enne kaebajale saadetud kirja vastustaja versiooni kohast avamist seega veenduma, kas vanglateenistus on kaebajale üldse andnud loa Postimehe grupilt ajalehtede või ajakirjade tellimiseks ja alles loa olemasolus veendumisel ja loa olemasolul, oleks alus rääkida ajakirjandusliku väljaande õiguspärasest avamisest VangS § 30 mõttes.
15.Kohus on seisukohal, et kuna kaebuse kohaselt oli ajalehetoimetusest tagastatud kirja sisuks kaebaja poolt ajakirjandusele usaldatud materjalid tema alusetu süüdimõistmise tõendamiseks, siis loeb kohus kaebajale hingeliste üleelamiste näol mittevaralise kahju sõnumi saladuse süülise rikkumise näol tekitatuks. Vastustaja ei ole kummutanud põhjusliku seose esinemist vastustaja õigusvastase teo (VangS § 29 lg 1 ja § 30 lg 2) ja kaebajale mittevaralise kahju tekkimise vahel. Konkreetseid tõendeid mittevaralise kahju tekkimise kohta pole praeguses olukorras võimalik esitada, vaid lähtuda tuleb faktilisest olukorrast ja elulisest usutavusest.
16.Kaebajal on tekkinud mittevaraline kahju, kuid tema õiguste kaitseks on piisav, kui hüvitise väljamõistmise (RvastS § 9 lg 1) asemel teha kindlaks vastustaja tegevuse õigusvastasus (HKMS § 41 lg 5). Kuigi kaebajal on olnud hingelisi läbielamisi, on tema jaoks oluline, et kohus tunnustaks tema õigust. Kohtuotsus seda ka teeb. Kui kohus jätab mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmata, kuid HKMS § 41 lg 5 alusel teeb kindlaks kahju põhjustanud tegevuse õigusvastasuse, on tegemist kaebuse rahuldamisega.
17.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab kohus kaebuse.
18.Seoses kaebuse rahuldamisega kannab menetluskulud vastustaja. HKMS § 108 lg 1 alusel mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 10 eurot, mille kaebaja tasus kaebuse esitamisel. HKMS § 118 lg 2 alusel mõistab kohus vastustajalt riigilõivu 5 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja kaebuse esitamisel vabastas, riigituludesse.
19.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime omaalgatuslikult tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.