RV kaebus Viru Vangla vastu kahju 2000 euro hüvitamise nõudes (lahtine elektrijuhe kambris 07.06.2018)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja RV Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud välja mõistmata.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega RV.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 23.09.2019. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.RV esitas 19.06.2018 Viru Vanglale taotluse 2000 euro suuruse moraalse kahju ja tervisekahju hüvitamiseks. Kaebaja soovis 07.06.2018 pesta kambri seinu. Seinapistiku kohas rippusid august välja lahtised juhtmed. Kaebaja hakkas juhtmeid tagasi asetama, et need ei segaks pesemist, ja sai elektrilöögi.
2.Viru Vangla jättis 21.08.2018.a otsusega nr 6-16/139-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja kambris R206 olid pistikupesad katmata. Selles üksuses on pistikupesade lõhkumised sagedased. Ka kaebaja on kambrite sisustust lõhkunud (vaidlusaluse juhtumi toimumise päeva õhtul kell 22.05 kambri kraanikausi, 05.09.2017 kambri R209 WC loputuskasti). Samas võtab iga lõhutud detaili parandamine aega ning seetõttu viibivad järgnevad parandustööd. Kaebaja kambris ei ole üldiselt ette nähtud elektriseadmete kasutamine. Viru Vangla tegevus kambrite korrashoidmisel ei ole olnud õigusvastane.
Kaebajal ei ole tekkinud kahju, mis tingiks rahalise hüvitise maksmise. Kaebaja teavitas 07.06.2018 kella 16.30 paiku valvurit elektrilöögi saamisest. Pärast seda kontrolliti kaebaja terviseseisundit, see oli hea ning vigastusi ei tuvastatud. Pärast 07.06.2018 pole kaebaja meditsiinitöötajate poole väidetavast elektrilöögist tingitud probleemide tõttu pöördunud. Kaebajal oli samal õhtul piisavalt jõudu, et lõhkuda kraanikauss ja veetorud. Isegi kui vastustaja tegevus oleks õigusvastane ja kaebajale oleks tekkinud kahju, on kaebajale kahju hüvitamine täies ulatuses välistatud, arvestades kaebaja osa kahju tekkimises. Lahtiste juhtmete puhul tuleb arvestada sellega, et need võivad olla ühendatud elektrivõrguga ja neis võib olla vool. Kambris R206 ei saanud juhtmete vastu minna kogemata, kuna juhtmed ei ulatu seina seest olevast august välja.
3.RV esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille allakirjutamise kuupäevaks on märgitud 31.08.2018 ja mis jõudis kohtusse 04.09.2018. Kaebaja esitas 03.04.2019 täiendava avalduse. Kaebaja palus hüvitada talle mittevaralise kahju 2000 eurot. Kaebuse kohaselt sai kaebaja 07.06.2018 kambris R206 lahtistest rippuvatest elektrijuhtmetest elektrilöögi. Kaebaja läks seina pestes märja lapiga vastu juhtmeid. Elektrilöögist oli kogu kaebaja keha krampis ja ta ei saanud korralikult hingata. Seejärel kaotas kaebaja teadvuse. Pärast toibumist oli kaebajal halb olla, pea valutas. Kaebaja paigaldas juhtmed automaatselt seinas olevasse auku ning pöördus valvuri poole. Kaebajale osutati meditsiinilist abi. Kaebaja ei nõustu vangla hinnanguga, et talle pole tervisekahju tekkinud. Kirjas on, et kaebaja elulised näitajad olid normi piires, seega tunnistab ka vangla tervisekahju tekkimist. Praegu tunneb kaebaja, et on pea kukkudes ära löönud ja mitu korda päevas esineb peas valulisi torkeid. Kaebaja hinnangul on vanglal kohustus tagada, et kamber on ohutu, ja teavitada kaebajat võimalikust ohust. Keegi ei kontrollinud enne kaebaja kambrisse paigutamist ohu olemasolu ega likvideerinud seda, kaebajat ei ole ohust teavitatud. Kaebaja ei ole kompetentne elektri suhtes ja ei pidanud teadma juhtmete ohtlikkusest. Kaebaja lõhkus kontrollimatus vihahoos pärast juhtumit kraanikausi ja veel midagi, kuna teda vihastas valvuri suhtumine juhtunusse. Kaebaja soovib teada, kas vanglal on õigus panna kinnipeetavaid kambritesse, mis ei ole ohutud. Kaebaja soovis, et kohus juhiks Viru Vangla tähelepanu ohutusnõuete täitmisele.
4.Viru Vangla palus 08.05.2019.a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja viitas otsuse punktis 2 toodud põhjendustele. Vastustaja lisas, et seoses kambrite süstemaatilise lõhkumisega kinnipeetavate poolt ei suutnud vangla vaidlusalusel ajal kambreid sama kiiresti korrastada. Kaebaja kirjeldus elektrilöögi saamise kohta ei ole eluliselt usutav. Fotodelt nähtub, et juhtmeotsad on väga lühikesed, need ei ulatu pistikust välja ning neile ei saa lihtsalt seina pestes vastu minna. Samuti ei saa neid kuhugi tagasi toppida. Arvestades juhtumi järel tehtud tervisekaardi kannet, puudub põhjus uskuda kahjujuhtumi toimumist. Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.
RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja tugines kohtueelses menetluses (tl 10) ja kohtus sellele, et vastustaja on kahjustanud tema tervist. Muudele RVastS § 9 lg 1 sätestatud alustele kaebaja tuginenud ei ole. Kohus märkis kaebuse menetlusse võtmisel, et kaebaja tugineb tema tervise kahjustamisele, pooled ei ole sellele vastuväiteid esitanud.
6.Pooltel ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse juhtumi toimumise ajal olid kaebaja kambris pistikupesad katmata. Pooled vaidlevad selle üle, millises seisundis täpselt pistikupesad olid ja kas juhtmed olid voolu all. Kaebaja sõnul rippusid lahtised juhtmed pistikupesast välja. Vastustaja väitel olid ühe pistikupesa süvendis lühikesed juhtmeotsad, nii nagu see on nähtav fotodelt (tl 22). Fotod on tehtud 12.07.2018, s.t pärast vaidluse all oleva juhtumi toimumist. Fotodel on näha kolm lahtist süvendit seinas, neist kahes juhtmeid ei ole ja ühes on nähtav lühike juhtmeots. Kaebaja selgitused juhtumi asjaoludest on vastuolulised. 19.06.2018 esitatud kahju hüvitamise taotluses väitis kaebaja, et ta hakkas seinast välja rippuvaid lahtisi juhtmeid tagasi paigutama enne seina pesemist, kuna need segasid, ja sai selle käigus elektrilöögi. Kaebuses väitis kaebaja, et ta sai elektrilöögi seina pesemise käigus läbi märja lapi ning pärast elektrilöögist toibumist asetas ta juhtmed seina sisse tagasi. Kohtu hinnangul on usutav, et kaebaja kambri seinapistikud olid vaidlusaluse juhtumi toimumise ajal samas seisukorras, nagu on nähtav fotodelt, sh ulatus kambrisse üks lahtiste otstega juhe. Kaebaja seletustes on suured vastuolud ja see muudab need ebausaldusväärseks. Ei ole usutav, et kaebaja ilma tööriistu kasutamata, vahetult pärast väidetava tõsise tervisehäire kogemist ja enne abi kutsumist viis seinast välja rippuvad juhtmed fotodel nähtavasse seisundisse. Jääb arusaamatuks, kuidas oli üldse võimalik paigaldada juhe käsitsi seina sisse niivõrd lühikest juhtmeotsa välja jättes, kui juhtmed olid (nagu kaebaja väidab) voolu all.
7.Kohtuasja materjalide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas vaidlusaluse juhtumi toimumise ajal oli kambrisse ulatuv juhe voolu all. Tõenäolisem on see, et juhe voolu all oli. Vastustaja ei ole üheski oma avalduses selge sõnaga väitnud vastupidist. Vastustaja esitas kohtule inspektor-kontaktisiku seletuse (tl 23), mille järgi elekter lülitati välja 18.07.2018 ning kambrite ehituslik seisund ei võimalda ainult ühes kambris elektrit välja lülitada. See viitab pigem sellele, et varem elekter välja lülitatud ei olnud. Vastustaja väidet, et kaebaja kambris ei ole ette nähtud elektriseadmete kasutamine, ei saa samastada kinnitusega, et kogu kambris või katkises pistikupesas oli vool välja lülitatud. Ka viidatud inspektor-kontaktisiku seletuse põhjal on see pigem põhjenduseks, miks pistikupesi ei ole kiiresti korda tehtud, vaid on need jäetud lahtiselt nii-öelda ootele. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid voolu väljalülitamise või muul viisil lahtise juhtme ohutuks muutmise kohta. Eeltoodu põhjal lähtub kohus asja lahendamisel sellest, et kaebaja kambris olnud lahtine juhe oli voolu all.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis ja ehitise kasutamine olema ohutu ning ehitis on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu
inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja selle kasutamise ohutuse nõuet on korratud sama seaduse mitmetes muudes sätetes (§ 11 lg 1, lg 2 p 4 ja 10, § 16). Kohtu hinnangul ei saa kinnipeetava kambrit või selle kasutamist pidada ohutuks, kui kambris on lahtine voolu all olev juhe, millest inimene võib saada elektrilöögi. Tegemist on inimesele äärmiselt ohtliku olukorraga. Ohtu ei kõrvalda see, et mõistlik isik lahtisi juhtmeid tahtlikult ei puutu. Samuti ei ole asjakohased vastustaja väited, et kambreid lõhkusid kinnipeetavad ise või et parandus- ja remonditöid tuli teha palju. Kaebaja paigutamine sellisesse kambrisse oli õigusvastane.
9.Vastustaja tegevuse õigusvastasus on siiski ainult üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus. Kaebuse rahuldamiseks peaks lisaks sellele olema kindlaks tehtud muude kahju rahas hüvitamise eelduste täidetus, sh kahju tekkimine kaebajal ning see, et kaebaja kasutas ära esmased õiguskaitsevahendid. Kohus nõustub vastustajaga, et tõendatud ei ole kaebaja nõude aluseks oleva juhtumi toimumine ehk see, et kaebaja sai lahtisest juhtmest elektrilöögi. Kohus näitas eespool, et kaebaja seletus juhtumi asjaoludest ei ole usaldusväärne. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja teatas valvurile juhtumi toimumisest, kuid see ei tõenda juhtumi toimumist, vaid üksnes kaebaja sellekohase avalduse esitamist. Vahetult pärast juhtumist teatamist toimunud tervisekontroll (tl 25) kaebajal mingeid tervisehäireid ei tuvastanud. Ka hiljem ei ole kaebaja pöördunud meditsiiniosakonna poole kaebustega, mida võiks seostada elektrilöögi saamisega (sh kaebaja enda välja toodud probleemiga, et ta võis kukkudes pea ära lüüa). Kohtu hinnangul ei saa tervisekahjuks pidada ohu ehk lahtise juhtme olemasolu kambris, kui see oht tegeliku tervisekahjuna realiseerunud ei ole. Üksnes ohu olemasolu ei ole kahju tekkimise alusena piisav.
10.Täidetud ei ole ka nõue, et puudusid esmased õiguskaitsevahendid, millega kaebaja oleks saanud kahju tekkimise ära hoida. Kaebaja oleks saanud esitada RVastS § 6 lg 1 sätestatud nõude ehk toimingu sooritamise nõude, s.o nõuda pistikupesade parandamist või muul viisil ohutuks muutmist. Kaebaja seda ei teinud.
11.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna kõik RVastS § 7 lg 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Menetluskulud. Otsuse avaldamine
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
13.Kuna otsus käsitleb kaebaja terviseandmeid, siis asendab kohus omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega RV (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.