DT kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 400 euro hüvitamise nõudes (ei väljastatud ühekordseid kindaid)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja DT Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud välja mõistmata.
3.Asendada kohtuotsuse initsiaalidega.
Edasikaebamise kord
avaldamisel
kaebaja
nimi
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 16.09.2019. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.DT esitas 29.01.2018 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/25-1 (tl 13) 400 euro hüvitamiseks kaebajale tekitatud valu, piina ja kannatuste eest. Kaebaja töötas Viru Vanglas hooldajana ja talle väljastati kemikaale invakambri koristuseks. Keemilistest vahenditest tekkis tal kätele lööve ja meditsiiniosakond väljastas tõendi (tl 14), mille kohaselt pidi vangla andma talle tööks kindad. Vangla eiras seda ettekirjutust ja kuigi kaebaja küsis, kindaid talle ei väljastatud. Kaebaja pidi kogu aeg ilma kinnasteta keemiliste vahenditega töötama. Vangla tunnistas oma viga 04.12.2017.a vastuses nr 6-10/41324-1 (kohtu arusaamisel viitab kaebaja tegelikult 12.01.2018.a vastusele nr 6-10/354-2, tl 17).
2.Viru Vangla jättis 29.03.2018.a otsusega nr 6-16/25-2 (tl 19) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt peab kaebaja kinnaste väljastamist ise soovima ning vastavat soovi väljendama. Valvurid on kinnitanud, et kui kaebaja seda soovis, siis kindad ka väljastati. Kaebajal on töötamise käigus võimalik hinnata, kas tal kindlaid tegelikult vaja läheb. Kaebaja käele tekkinud lööve ei ole väljakannatamatu ebamugavus, mis tingiks kahju hüvitamise rahas. Lööbe põhjused võivad olla erinevad ja see ei pruugi olla põhjustatud kinnasteta töötamisest. Viru Vangla leidis, et ta ei ole õigusvastaselt käitunud ning kaebajale kahju tekitanud.
3.DT esitas 08.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, kaebaja täiendas seda 05.07.2018, 15.07.2018 ja 15.04.2019. Kaebaja palus Viru Vanglalt välja mõista 400 eurot talle tekitatud tervisekahju eest. Kaebaja töötas hooldajana septembrist kuni detsembrini 2017. Meditsiiniosakonna otsusega on talle määratud ühekordsed kindad. Kaebajal on probleemid kätega, ta töötab keemiaga ja aitab hooldatavatel ennast pesta. Kaebaja on korduvalt pöördunud vangla meditsiiniosakonna poole probleemiga, et ta ei saa ilma kinnasteta keemiaga töötada. Kaebaja küsis kindaid, kuigi arsti ettekirjutuse tõttu ei oleks ta pidanud seda tegema. Kaebajal tekkinud tervisekahjuks on põletus käel, lisaks on kinnasteta töötamine ebahügieeniline. Kaebaja hoolitses halvatud ja HIV positiivse haige eest. Hiljem kaebaja täpsustas, et alates 07.09.2017 oli tal üks hooldatav, kes oli HIV-haige. Vangla sellest kaebajat ei teavitanud. Kaebaja täpsustas, et pärast arsti poolt kinnaste näidustamist alguses vangla väljastas kaebaja küsimise peale kindaid, kuid kaks nädalat hiljem öeldi kaebajale, et vangla ise teab, millal talle kindaid anda. Novembri keskel oli juhtum, kui ametnikud kindaid ei andnud, kuupäeva ja ametniku nime kaebaja ei mäleta. Kaebaja ei keeldunud kinnaste puudumisel tööst, kuna tal oli kahju halvatud inimesest, keda keegi ei tahtnud hooldada. Kahe päeva pärast hakati jälle kindaid andma.
4.Viru Vangla esitas 10.07.2018 vastuse kaebusele ja 03.05.2019 täiendava avalduse. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja määrati Viru Vangla 20.03.2017.a käskkirjaga nr 6-2/307-1 (tl 39) tööle hooldaja ametikohale alates 20.03.2017 kuni 20.06.2017 ja 15.06.2017.a käskkirjaga nr 6-2/307-2 (tl 14 pöördel) alates 21.06.2017 kuni 20.12.2017. Kaebaja ise avaldas soovi töötada hooldajana. Kaebaja tööülesandeks oli liikumispuudega isikule igapäevatoimingutes abi osutamine: abistamine riietumisel ja hügieenitoimingutel, toidu serveerimisel, kambri koristamisel, jalutuskäigule minekul ja selle ajal ning pesu pesemisel. Kaebaja täitis nimetatud tööülesandeid alates 20.03.2017, kuid probleemid nahaga ilmnesid alles oktoobris 2017, kui kaebajal tuvastati parema käe punetav laiguline ja sügelev lööve. Viru Vangla meditsiiniõde väljastas 25.10.2017 tõendi, mille kohaselt tuli kaebajale meditsiinilistel näidustustel väljastada iga päev üks paar ühekordseid kindaid. Kindad tuli väljastada siis, kui kaebaja täitis tööülesandeid, milleks ta kindaid vajas. See nähtub ka tervishoiutöötaja 09.02.2018.a tõendist (tl 47 pöördel). Kõigi hooldaja tööülesannete täitmiseks ei ole kindaid vaja. Töö tegemisel on kinnipeetav iseseisev ja saab oma ülesandeid
ise planeerida, mistõttu on põhjendatud, et ta avaldab ise soovi kinnaste saamiseks. Valvurid on selgitanud, et kaebajale on soovi ja vajaduse korral ühekordseid kindaid väljastatud (tl 4849). Kui kaebajale on kindad jäänud väljastamata, siis üksnes seepärast, et kaebaja ise neid ei küsinud. Tervisekaardi kannetest 14.11.2017, 07.12.2017, 30.01.2018 nähtuvalt (tervisekaart tl 42-46) on vangla meditsiiniosakond kaebajale seoses käele tekkinud lööbega abi ja ravi osutanud. Tervisekaardi kannetest ei nähtu, mis lööbe tekitas. Seega ei saa väita, et see oli tingitud kaebaja tööülesannetest või kokkupuutest keemiliste ainetega. 23.10.2017.a anamneesist nähtuvalt võis põhjuseks olla allergia kinnastele. Kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud olukorras, kus kaebaja ravikulud kattis vangla. Kaebaja hooldas vaidluse all oleval perioodil kaht kinnipeetavat. Esimesel neist oli liikumispuue, ta vajas abi duši alla liikumisel, riiete pesemisel ja kambri koristamisel. Teisel hooldataval oli vasaku kehapoole halvatus, isik ei liikunud iseseisvalt, samuti oli tal diagnoositud krooniline c-viirushepatiit ja HIV-tõbi. Isik vajas abistajat ööpäeva ringselt. Vastustaja selgitas kohtu palvel, kuidas on vanglas korraldatud tööohutuse nõuete täitmine kinnipeetava töötamise korral. Kinnipeetavale tutvustatakse hooldaja töö- ja ohutusjuhendit (tl 40, 82-83). Puhastusvahendi negatiivse mõju vältimiseks ja hügieeni tagamiseks on abistajale vajadusel ette nähtud ühekordsed kindad. Kindaid n.ö igaks juhuks ei väljastata, kinnipeetav peab neid küsima. Ohutusjuhendi järgi on abistajal kohustus kaitsevahendite olemasolu kontrollida. Kui vangla keelduks kinnaste väljastamisest, on kinnipeetaval alus tööülesannete täitmisest keeldumiseks. Puhastusvahendid väljastatakse koristamiseks lahjendatud kujul ja ei ole usutav, et see tekitab nahale sattudes tervisekahju. Kaebaja abistatavate kinnipeetavate terviseprobleemid ei olnud sellised, et oleks vaja olnud kasutusele võtta täiendavaid ohutusmeetmeid.
5.Kohus tõstatas 04.04.2019. a määruses küsimuse, kas kaebaja tööle rakendamisel tulenesid mingid erinõuded või -vajadused sellest, et kaebajal on diagnoositud kerge vaimne alaareng (oluline käitumishäire). Vastustaja leidis, et kaebaja terviseseisund on selline, et ta sai tööülesannetest ning töötaja õigustest ja kohustustest aru ning kaebaja ei vajanud tööle rakendamisel erinõuete täitmist või erikohtlemist. Kaebaja oma seisukohta ei esitanud. Kuna kaebaja ei pidanud oma terviseseisundile tuginemist eeltoodud osas vajalikuks, siis kohus seda teemat edasises ei käsitle.
Kohtu seisukoht
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
Kaebaja tugines kohtueelses menetluses (tl 13) ja kohtus sellele, et vastustaja on kahjustanud tema tervist (kaebaja kätele tekkis lööve). Muudele RVastS § 9 lg 1 sätestatud alustele kaebaja tuginenud ei ole.
7.Kaebaja määrati Viru Vangla 15.06.2017.a käskkirjaga nr 6-2/307-2 (tl 14 pöördel) tööle hooldaja ametikohale 21.06.2017 - 20.12.2017. 12.09.2017.a käskkirjaga nr 6-2/307-3 (tl 15 pöördel) määrati kaebaja tööle abistaja ametikohale 12.09.2017-12.03.2018, eelmine käskkiri tühistati. Pooled ei ole esitanud vastuväiteid kohtu 04.04.2019.a määruses avaldatud seisukohale, et kaebus hõlmab ajavahemikku september kuni detsember 2017.
8.Vastustaja esitas kohtule hooldaja ohutusjuhendi (tl 82-83), mille järgi - töös valitsevaks ohuks on pidev kontakt patoloogiliste mikroorganismidega, samuti kontakt puhastusvahenditega. Käte nahk võib liigselt kuivada pideva seebiga pesemise tõttu (p 3.1); - hooldaja-abitööline on kohustatud kasutama isikukaitsevahendeid (kaitsekindaid jt) (p 4.5); - enne tööd tuleb veenduda, et on olemas vajalikud isikukaitsevahendid, sh kummikindad (p 5.1); - võimaliku verega kontakti ja muude kontaktnakkuslike olukordade korral töötada ainult kummikinnastes (p 6.1). Vastustaja 03.05.2019.a seisukohast (tl 79) tuleneb, et hooldaja ohutusjuhend oli samal ajal ka abistaja ohutusjuhendiks. Viru Vangla meditsiiniõde M. Grigorjeva väljastas 25.10.2017 kaebaja kohta järgmise tõendi (tl 14): palun väljastada iga päev 1 paar ühekordseid kindaid, med. näidustusel.
9.Pooled on eri meelt selles, kas ühekordsed kindad tuli kaebajale igal tööpäeval vaikimisi anda või pidi kaebaja neid ise küsima. Kohtu hinnangul tuli kindad kaebajale igapäevaselt väljastada olenemata sellest, kas kaebaja neid vajalikuks pidas või mitte. Ohutusjuhendis on tööga seotud ohtudena välja toodud nii kontakt puhastusvahenditega kui ka kontakt patoloogiliste mikroorganismidega. Üks kaebaja hooldatavatest oli osaliselt halvatud ning sellest järeldub, et kaebajal tuli teda aidata igapäevaste hügieenitoimingute tegemisel. Sama isik põdes c-viirushepatiit ja HIV-tõbe. Kaebaja teine hooldatav oli liikumispuudega ja ka tema võis vajada abi, kus kaebaja puutus kokku isiku kehaga, samuti pesi kaebaja tema pesu. Sellistes olukordades on isikukaitsevahendite kasutamine vajalik. Alates 25.10.2017 tulenes kaebajale kinnaste igapäevase väljastamise kohustus täiendavalt meditsiiniõe tõendist. Kohus ei nõustu vastustajaga, et selle tõendi põhjal tuli kindad kaebajale anda ainult siis, kui kaebaja neid küsib. Tõend on sõnastatud kindlalt ja lühidalt. Sõnastust „palun väljastada iga päev ...“ peetakse eesti keeles käskivaks kõneviisiks. Meditsiiniõe 09.02.2018.a täiendav tõend (tl 47 pöördel) on antud pärast praeguses asjas vaadeldavat perioodi ja pärast seda, kui kaebaja taotles hüvitist.
10.Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 1 lg 3 p 1 alusel kohaldatakse seda seadust
kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata (TTOS § 2 lg 2). Tööohutuse tagamise osas ei ole vangistusseaduses mingeid erisusi sätestatud. Tööandjal tuleb tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras ning tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud tööohutusalased teadmised (TTOS § 12 lg 1 ja 2). Tööandjal on kohustus anda oma kulul töötajale isikukaitsevahendid, tööriietus ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab (TTOS § 13 lg 1 p 11). Terviseameti kodulehel (www.terviseamet.ee) alajaotuses „Nakkushaigused“ kättesaadavate andmete põhjal kuuluvada HIV-nakkuse riskirühma muuhulgas tervishoiutöötajad. Cviirushepatiidi nakatumise riskirühmade hulgas on muhulgas kroonilise C-hepatiidi haige pereliikmed ja muud lähikontaktsed ning vere ja muude kehavedelikega kokku puutuvad tervishoiu- ja hoolekandeteenuse osutajad. Tööalaselt vere ja teiste kehavedelikega kokku puutuvad isikud (tervishoiu-, hoolekande-, päästeteenistuse töötajad, politseinikud, vanglaametnikud jt) peaksid järgima ennetusmeetmeid.
11.Vanglaametnike seletustest (tl 48, 49) tuleneb, et vanglas kehtestatud töökorralduse järgi pidi hooldaja või abistajana töötav isik kaitsevahendeid ise küsima. Kohtu hinnangul ei ole selline töökorraldus õigusaktidega kooskõlas. Olukorras, kus isik töötab haige inimese hooldajana, peaks tööandja pigem kehtestama ranged nõuded, mis tagavad isikukaitsevahendite kasutamise, sh kontrollima nende kasutamist. Kui hooldataval on diagnoositud krooniline c-viirushepatiit ja HIV-tõbi, siis on kaitsevahendite kasutamine elementaarne. Ka isiku puhul, keda abistatakse üksnes liikumispuude tõttu, esineb võimalus, et ta võib ennast vigastada (näiteks kukkuda) ja sellega luua nakkusohtliku olukorra. Kui hooldaja isikukaitsevahendeid ei kasuta, siis loob see võimaluse, et nakkus võib tema kaudu kanduda hooldatavalt üle kolmandatele isikutele. Mõlema poole avaldustest ja vastustaja 12.01.2018.a vastusest kaebajale (tl 17) tuleneb, et kindaid hakati kaebajale väljastama alles pärast meditsiiniõe 25.10.2017.a tõendit. See tähendab, et kinnaste puudumist tuleb vähemalt osa vaatluse all oleva perioodi osas pidada õigusvastaseks. Eeltoodut arvestades ei oma enam määravat tähtsust, kas pärast 25.10.2017 kaebaja küsimisel talle kindad anti või esines päevi, kus vastustaja sellest keeldus. Poolte seletuste põhjal peab kohus usutavaks, et ka pärast 25.10.2017 võis esineda üksikuid päevi, mil kaebaja kindaid ei saanud.
12.Vastustaja tegevuse õigusvastasus on siiski ainult üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus. Kaebuse rahuldamiseks peaks lisaks sellele olema kindlaks tehtud, et kaebajal on tekkinud kahju, see on põhjuslikus seoses vastustaja tegevuse või tegevusetusega ning täidetud on esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise nõue. Kaebaja toob tekkinud kahjuna välja nahakahjustuse kätel. Kaebaja tervisekaardi (tl 42-46) andmetel pöördus kaebaja esimest korda meditsiiniosakonda seoses lööbega käel 23.10.2017 (ravilugu 316). Kaebaja pöördus seoses käe punetuse ja kuivnahksusega 14.11.2017 (ravilugu 324) ja 07.12.2017 (ravilugu 327). 10.01.2018 soovis kaebaja juurde käe raviks antud salvi (ravilugu 333). 30.01.2018 (ravilugu 340) leiti kaebaja paremal käel ebakorrapärane krobeline punetavate täppidega lööve 2 x 3 cm, mis kaebaja sõnul olevat tekkinud sellest, et üksus ei
väljastanud kummikindaid. Seega on tõendatud vähemalt ühe ohutusjuhendis nimetatud riski realiseerumine ehk see, et käte nahk võib liigselt kuivada. Kaebaja käele tekkinud lööbe osas ei tulene tõenditest, et sellel oleks põhjuslik seos kinnaste puudumisega. Vastupidi, raviloos 316 märgib meditsiiniõde M. Grigorjeva, et tegemist võib olla allergiaga kinnastele. Raviloos 340 kahtlustab arst R. Aadamsoo ekseemi, selle võimalikke põhjuseid ei ole arst välja toonud.
13.Kaebaja tõi kohtule esitatud avaldustes välja, et kinnasteta töötamine on ebahügieeniline ning see on ka ohtlik, kuna isikud, keda ta hooldas või abistas, põdesid nakkushaigusi. Kohtu hinnangul ei saa tervisekahjuks pidada ohu olemasolu, kui kardetud risk (nakkushaiguse edasikandumine) ei ole realiseerunud. Üksnes ohu olemasolu ei ole kahju tekkimise alusena piisav.
14.Kohtu hinnangul oleks kaebaja saanud kahju vältida, esitades RVastS § 6 lg 1 sätestatud nõude ehk toimingu sooritamise nõude. Kaebaja kinnitas ohutusjuhendiga tutvumist 20.03.2017 ja 16.06.2017 (tl 39, 14 pöördel). Kaebaja oleks saanud enne töö alustamist nõuda endale ohutusjuhendis ette nähtud kaitsevahendite andmist. TTOS § 14 lg 1 p 4 ja 5 sätestavad, et töötajal on kohustus kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid ning tagada vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist. TTOS § 14 lg 5 p 1 ja 4 järgi on töötajal õigus nõuda tööandjalt tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ja isikukaitsevahendeid ning keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise. Eeltoodu näitab, et tööohutuse tagamine ei ole üksi tööandja, vaid ka töötaja kohustus.
15.Kohtuasja dokumentide põhjal esitas kaebaja esimese kirjaliku avalduse seoses kinnaste puudumisega 04.12.2017 (tl 17). Vangla vastas, et kui ametnikud kindaid ei väljastanud, siis vangla tunnistab oma eksimust. See näitab, et kaebajal oli võimalus juhtida vastustaja tähelepanu puudustele töökorralduses ja saavutada nende kõrvaldamine. Kohaseks esmaseks õiguskaitsevahendiks ei saa pidada seda, et kaebaja küsis kindaid suuliselt valvuritelt. Valvur ei korralda vanglas tööd, vaid järgib talle antud juhiseid ja kehtestatud töökorraldust. Kaebajal oli õigus ja võimalus keelduda tööst, kui talle ette nähtud kaitsevahendeid ei antud. Kaebaja põhjendab tööst keeldumata jätmist sellega, et tal oli kahju hooldatavast, kes oleks sel juhul abita jäänud. Kohus tunnustab kaebaja head tahet üldse teha hooldaja või abistaja rasket tööd, samuti seda, et kaebaja valutab südant hooldatavate heaolu pärast. Kuid töötamine ilma kaitsevahenditeta oli sellele vaatamata kaebaja otsustus. Vastutust selle eest, et abi vajavad kinnipeetavad saaksid hooldatud, ei kanna mitte kaebaja, vaid vastustaja ning vangla ülesanne oleks olnud kaebaja tööst keeldumise korral hooldatavatele abistamine korraldada.
16.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna kõik RVastS § 7 lg 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Vastustaja õigusvastase teoga põhjuslikus seoses oleva kaebaja
kahjuna leidis tõendamist ainult käte kuivnahksus. Selle kahju tekkimist oleks kaebaja saanud ära hoida, kui ta oleks nõudnud ohutusjuhendis talle ettenähtud kinnaste andmist ning kinnaste andmata jätmise korral tööst keeldunud. Menetluskulud
17.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata. Kohus otsustas 18.06.2018.a määrusega lõplikult kaebaja vabastamise riigilõivu tasumisest, seega riigilõivu küsimust otsuses täiendavalt käsitleda ei tule.
18.Kuna otsus käsitleb kaebaja terviseandmeid, siis asendatakse HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.