Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Tühistada kohtu 31. jaanuari 2019 määruse resolutsiooni punktiga 4 määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-17-2087 menetlus.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Viru Vangla kinnipeetav Vjatšeslav Kogut esitas 10. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja selgitas, et tema vanaema matused toimusid 25. juulil 2017. Kaebaja esitas 12. juulil 2017 vanglale venekeelse taotluse väljasõiduks, et minna vanaema matustele. Vangla vastas kaebaja taotlusele alles
3.augustil 2017, tagastades kaebaja taotluse läbivaatamatult, sest see oli koostatud vene keeles. Kaebaja hinnangul oleks vangla pidanud kiiresti pärast taotluse saamist andma kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, st eestikeelse taotluse esitamiseks. Vangla aga viivitas taotlusele vastamisega ega võimaldanud puudusi kõrvaldada. Vangla tegevuse tõttu ei saanud kaebaja vanaema matustel osaleda. Sellega solvati kaebajat ja põhjustati talle hingepiinu. Kaebaja nõuab talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks vanglalt 30 000 eurot.
3-17-2087
2.Kaebuse lisadest on näha, et kaebaja esitas 9. augustil 2017 vanglale kaebuses kirjeldatuga seoses kahju hüvitamise taotluse. Vangla jättis 6. oktoobri 2017. a otsusega nr 6-16/85-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Kohus võttis 12. septembri 2018. a määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat sellele vastama.
Vastustaja palus 15. oktoobri 2018. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebaja esitas 31. oktoobril 2018 kohtule kaebuse täienduse.
6.Kohus otsustas 31. jaanuari 2019 määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad ning teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. septembril 2019.
7.Kaebaja on 20. mail 2019 Viru Vanglast vabanenud ning ta ei ole avaldanud oma viibimiskoha aadressi. Kaebaja elukoht on alates 28.märtsist 2014 registreeritud Mustamäe linnaosa täpsusega. Rahvastikuregistri andmetel elas Vjatšeslav Kogut kuni 27.märtsini.2014 aadressil Mustamäe tee 147-107. Kinnistusraamatu andmetel on nimetatud aadressiga kinnisasja omanik kaebaja ema Jelena Ostrat.
8.Kaebaja nõuab kaebuses talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks vangla lt 30 000 eurot, kuna kaebaja esitas 12. juulil 2017 vanglale venekeelse taotluse väljasõiduks, et minna vanaema matustele. Vangla vastas kaebaja taotlusele alles 3. augustil 2017, tagastades kaebaja taotluse läbivaatamatult, sest see oli koostatud vene keeles.
9.Halduskohus märgib, et haldusmenetluses on asjaajamiskeeleks vastavalt HMS § 20 lgle 1 eesti keel. Kaebajale on antud asjaolu väga hästi teada, samuti on kaebaja esitanud vangistuse jooksul vanglale eestikeelseid pöördumisi, sh käesoleva asja kohtueelse kahjunõude taotluse. Kaebaja keeleoskus on olnud piisav, et kirjalikes pöördumistes end elementaarse tes küsimustes vajalikul määral arusaadavaks teha. Kehtiv õigus ei näe ette, et haldusorga n (vangla) peaks võõrkeelsed dokumendid tõlkima riigi kulul. Juhul kui kaebaja soovis erakorralise perekondliku sündmuse tõttu liikuda väljaspool vanglat, oleks ta saanud esitada vastavat sündmust tõendavad dokumendid ning pöörduda vangla poole, et arutada läbi võimalused sellisel sündmusel osalemiseks. Seadus annab selleks kaks võimalust – lühiaja line väljasõit VangS § 32 ja lühiajaline väljaviimine § 33 alusel. Esitades ilmselgelt puudusega taotluse, milles soovitava toimingu toimumisaeg on enne taotluse lahendamis tähtaega, võtab menetlusosaline endale riisiko, et puudusele tema taotluses ei jõuta anda kõrvaldamis tähtaega enne taotletava sündmuse saabumist. (Vt. Viru Vangla kodukord (leitav veebis http://www.vangla.ee/et/alusdokumendid/kodukord-0) p 11.1.5 alusel lahendatakse kinnipeetava kirjalik pöördumine 30-päeva jooksul). Üldteada on, et vastustaja on alati reageerinud erakorralistele perekondlikele sündmustele, kui neist on vanglale selgesti teada antud, asjatu viivituseta ning kinnipeetavat on juhendatud ja abistatud asjakohase taotluse esitamisel ning selgitatud, milliseid tõendeid tuleb esitada. Kaebaja seda aga ei teinud.
10.Kohus ei pea kaebuse väljavaadet saada vangla tegevuse eest rahalist hüvitist tõenäoliseks. Halduskohtu hinnangul on kohtule esitatud dokumentide põhjal rahalise hüvitise väljamõistmine väidetava mittevaralise kahju eest ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 45 lg 2 ls 3).
3-17-2087
11.Kohtule on ilmne, et Viru Vangla 3. augusti 2017 vastusega, tagastades kaebaja taotluse läbivaatamatult, sest see oli koostatud vene keeles, ei ole kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju RVastS § 9 lg 1 mõttes tekitatud. Kaebaja väidab kahju hüvitamise taotluses, et lähedane isik suri 28.juunil 2017. Kaebaja esitas oma taotluse vanglale alles 13.juulil 2017, kuid ta pole märkinud, millal toimusid matused. Taotlus on esitatud enam kui kaks nädalat pärast lähedase surma. Vangla on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses märkinud, et vanglal on kahju, et kaebaja ei saanud osaleda lähedase isiku matustel, kuid sellest ei nähtu vangla õigusvastast tegevust.
12.EIK tuvastas 14.04.2015 otsuses nr 53658/07 Calan jt vs Türgi EIÕK art 8 rikkumise, asudes seisukohale, et kinnipidamisasutuse nõue kirjade tõlkimiseks ei tulenenud seadusest. Eesti Vabariigi õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda mistahes võõrkeelsete pöördumiste tõlkimist vangla kulul riigikeelde. Samas on kinnipeeta va l põhjendatud vajaduse korral õigus kaalutlusõiguse alusel erandi tegemisele.
13.RVastS § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvas tase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viis il õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Antud asjas ei nähtu, et esineksid RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud alused, mil isikul on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Eeltoodust lähtudes tuleb praeguse asja menetlus hüvitamisnõude osas lõpetada.
14.Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja enam esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2, § 155 lõige 6). See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada Viru Vangla 31. augusti 2017. a käskkirja nr 6-4/281-1 tühistamise nõuet.
15.Menetluse lõpetamise tõttu ei tee kohus praeguses asjas kohtuotsust. Seepärast tühistab kohus 31. jaanuar 2019 määruse resolutsiooni punktiga 4 määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
16.Kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebuse eest tasutud riigilõiv kaebajale tagastada (HKMS § 104 lõike 5 punkt 4). Kaebaja oli riigilõ ivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel vabastatud. Seega jäävad menetlusosaliste võimalik ud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.