lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-789/6

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 14.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-789/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
760
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-789

Määruse kuupäev

14. august 2019

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Juri Kisseljovi kaebus 05.03.2018 toimunud liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kisseljov

Resolutsioon

1.Tagastada kaebus.
2.Tagastada pärast määruse jõustumist kaebaja eest tasutud riigilõiv 15 eurot. Kohus tagastab riigilõivu isikule ja kontole, kust see tasuti. Kui kaebaja soovib riigilõivu tagastamist muule isikule või kontole, tuleb sellest kohtule teatada ühe nädala jooksul määruse kättetoimetamisest.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Juri Kisseljov esitas 26.04.2019 Tartu Halduskohtule võõrkeelse kaebuse. Kohus mõistis kaebust sel määral, et kaebaja soovib, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur (PPA) vastaks kaebaja märtsis esitatud avaldusele.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas 09.07.2019 täiendava avalduse. Kaebaja selgitas, et ta vaidlustab PPA 26.04.2019.a dokumenti nr 2.1-3/6616-2. Kaebaja selgitas, et 05.03.2018 toimus Jõhvi linnas Rahu tänaval maja nr 3 juures kokkupõrge tema juhitud sõiduki Toyota RAV4 (registreerimismärk 400BTR) ja heleda auto (registreerimismärk 956BTS) vahel. Autost tulid välja vormi kandvad inimesed, kaebaja hinnangul PPA töötajad, ning väitsid, et liiklusõnnetuses on süüdi kaebaja. Kaebaja kirjutas alla nende isikute koostatud protokollile, et ta on avariis süüdi. Liikluspolitseid ei kutsutud. Hiljem sai kaebaja aru, et tegelikult oli süüdi sõiduk 956BTS. Kaebaja esitas PPA-le taotluse hüvitada tema auto remondi kulud 225 eurot. Kaebaja sai vastuse nr 2.1-3/6616-2, mida ta soovib vaidlustada. Kolmas isik tasus kaebaja eest riigilõivu 15 eurot (tl 6).
3.PPA esitas kohtule 26.04.2019.a otsuse nr 2.1-3/6616-2 (tl 12), millega PPA jättis rahuldamata kaebaja 01.03.2019 esitatud kahju hüvitamise taotluse. Otsuses on öeldud, et

kaebaja esitas PPA-le 05.03.2018 koostatud liiklusõnnetuse teate, mille järgi põrkasid kokku kaebaja juhitud sõiduk Toyota RAV 4 reg nr 400BTR ja Škoda Octavia reg nr 956 BTS, sõidukijuht Adolf Krein. Teates on liiklusõnnetuse põhjustajaks märgitud kaebaja. PPA märkis otsuses, et Adolf Krein ei töötanud 05.03.2018 ja ei tööta praegu politseis. Samuti ei kuulu PPA-le sõiduauto Škoda Octavia reg nr 956 BTS. Kohtu seisukoht

4.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja soovib saavutada 05.03.2018 toimunud liiklusõnnetusega talle tekitatud kahju hüvitamist.
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1 kohaselt reguleerib see seadus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. Sh näeb RVastS § 7 lg 1 ette õiguse nõuda avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 1 lg 3 p 3 sätestab, et kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt liikluses osalemisel, kasutamata avaliku võimu kandja eriõigusi.
6.Kaebuses puuduvad vähimadki viited sellele, et kaebajale väidetavalt kahju põhjustanud sõiduk või isik oleks tegutsenud avaliku võimu volituste rakendamisel või avalike ülesannete täitmisel. Sõidukil ei olnud alarmsõiduki tunnuseid, erimärgistust või muid tunnuseid, mis viitaksid avaliku ülesande täitmisele. Kaebaja kirjelduse järgi oli tegemist tavalise sõiduautoga, mis liikus hoovist tänavale. Avaliku võimu teostamist ei saa järeldada üksnes asjaolust, et sõidukis viibisid vormi kandvad isikud. Isegi kui tegemist oleks olnud avaliku võimu teostamisega, siis ei kasutanud sõiduk liiklusõnnetuse toimumise ajal mingeid avaliku võimu kandja eriõigusi.
7.Ka dokument, millele kaebaja alla kirjutas, ei olnud avalik-õiguslik. Tegemist oli liiklusõnnetuse teatega. Vabariigi Valitsuse määruse „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord“ 01.01.2012-12.07.2018 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 1 nägi ette, et kui liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis ainult varaline kahju, sh sõiduki kahjustamise tõttu, ning kui õnnetuses osalenud juhid on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses ühel meelel, ei ole vaja politseile teatada. Osalised vormistavad sel juhul oma arvamuse kirjalikult sama määruse § 9 kohase teatena liiklusõnnetusest ja tegutsevad vastavalt liikluskindlustuse seadusele. Vorm „Liiklusõnnetuse teade“, mida sõidukite juhid saavad sellises olukorras kasutada, on avalikult kättesaadav (näiteks portaalis eesti.ee, kindlustusseltside kodulehtedel), sellele märgitakse muuhulgas liiklusõnnetuse põhjustaja. Sellise dokumendi sõiduauto Škoda Octavia juht ja kaebaja koostasidki.
8.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Praeguses asjas ei ole eeltoodu põhjal tegemist avalik-õiguslik vaidlusega. Kaebaja kirjeldatud kahju on tekitatud eraõiguslikus suhtes. Kaebajal on õigus esitada talle kahju põhjustanud isiku vastu hagi maakohtule. Täpsemate nõuannete saamiseks soovitab kohus pöörduda advokaadi poole.

9.Kaebuse tagastamisel tuleb riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastada. Kohus tagastab riigilõivu pärast määruse jõustumist isikule ja kontole, kust see tasuti, s.t Mihhail Kisseljovi kontole EE732200221033354418. Kui kaebaja soovib riigilõivu tagastamist muule isikule või kontole, tuleb sellest kohtule teatada ühe nädala jooksul määruse kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium