lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1300/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 13.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1300/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
726
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1300

Määruse kuupäev

13. august 2019

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

A.S. kaebus Tartu Vangla meditsiiniosakonna tekitatud kahju hüvitamiseks summas 500 kuni 800 eurot seoses ravimite väljastamata jätmisega

1.Tagastada A.S. kaebus.
2.Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks. Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.S. esitas Tartu Halduskohtule 7. juulil 2019. a kaebuse Tartu Vangla meditsiiniosakonna tekitatud kahju hüvitamiseks summas 500 kuni 800 eurot seoses ravimite väljastamata jätmisega ajavahemikul 25. mai kuni 30. mai 2019. Kaebaja põhjendab, et on narkosõltlane ja viibib Tartu Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni sektoris. Sõltuvusega seonduvalt on kaebajal kesknärvisüsteem rikutud, millega kaasnevalt on kaebajal tõsised psüühilised häired. Kuigi kaebajale oli raviarst määranud ravimite väljastamise, s.o T.Ketipinor 100mg õhtul ning T.Amitriptylline 50mg, oli kaebaja neli ööd ja päeva ilma ravimita, millega kaasnes talle raske depressioon. Kaebaja leiab, et teda on piinatud ning talle on tekitatud tervisekahjustus psüühilise traumaga. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla esitas kohtule vastavalt 12. juuli 2019. a kohtunõudele 31. juulil 2019. a vastusena kaebusega seonduvad dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
4.Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal.

Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 21. detsembri 2010. a otsuse nr 3-3-1-69-10 p-s 9 ja 15. detsembri 2010. a otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9.

5.Viimati nimetatud otsuse p-s 9 selgitab halduskolleegium, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.
6.Tartu Vangla 3. juuli 2019. a vastusest nr 6-43/885-2 selgub, et kaebajale on määratud pidevaks kasutamiseks T.Ketipininor 100mg õhtul ning T.Amitriptylline 50mg, kuid tekkis segadus seoses kaebaja ravimipinalis olevate ravimitega. Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 20.7 kohaselt annavad ravimeid kinnipeetavatele vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid, kuid TVK seletuskirja kohaselt jagatakse ravimid ravimipinalitesse meditsiiniosakonna poolt. Meditsiiniosakonna tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-de 20 ja 21 järgi vanglas haiglavälist eriarstiabi andev arst (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2014. a määrus nr 3-3-1-50-14, p 10). Seega ei soovi kaebaja vaidlustada vangla haldusotsuseid, vaid tal on etteheiteid talle osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta.
7.Kuna kaebaja ei ole rahul tervishoiuteenuse osutajate tegevusega ravimite väljastamisel, on kaebaja õiguste võimalik rikkumine toimunud eraõigusliku suhte raames ning käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, pöördudes maakohtu poole.
8.Eeltoodust tulenevalt kuulub A.S. kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.
9.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Seonduvalt kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.
11.Kohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetlus kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium