Korteriühistu Kose 8 hagi Nele Ploomipuu vastu 3869 euro 31 sendi nõudes
Tsiviilasja hind
3845 eurot 80 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. mai 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nele Ploomipuu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Nele Ploomipuu (isikukood XXXXXXXX), esindaja advokaat Andres Kalm Vastustaja (hageja): Korteriühistu Kose 8 (registrikood 80030593), esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli
1.Muuta Tartu Maakohtu 19. mai 2016 otsust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ning sõnastada otsuse resolutsiooni punkt 5 järgmiselt:
esindajad
RESOLUTSIOON
„5. Välja mõista Nele Ploomipuult korteriühistu Kose 8 kasuks menetluskulud 2558 eurot.“
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 19. mai 2016 otsus muutmata.
5.Välja mõista Nele Ploomipuult Korteriühistu Kose 8 kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 621 eurot
6.Jätta rahuldamata Nele Ploomipuu taotlus võtta asja materjalide juurde 1) Veljo Veski 20.06.2012 e-kiri Hasso Ploomipuule; 2) 19.06.2012 üldkoosoleku protokolli nr 4 mustand; 3) kostja 19.04.2013 e-kiri KÜ raamatupidaja Maret Jentsonile; 4) kostja 14.05.2014 pöördumine; 5) kostja 26.02.2015 pöördumine; 6) hageja esindaja 05.03.2015 e-kiri; 7) tõend kostja alaealiste laste kohta; 8) Tartu Maakohtu 27.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-1515896; 9) korteriühistu 10.04.2016 üldkoosoleku protokoll; 10) maksekorraldus majandamiskulude tasumise kohta. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Korteriühistu Kose 8 (hageja) esitas 2. aprillil 2015 hagi Nele Ploomipuu (kostja) vastu majandamiskulude ja viivise väljamõistmiseks. Hageja muutis menetluses korduvalt oma nõuet ning palus 20. novembri 2015 hagiavalduse tervikteksti kohaselt lõpliku nõudena kostjalt välja mõista juulist kuni detsembrini 2012 põhivõlgnevuse 2199 eurot 69 senti ja viivise 0,07% võlgnetavalt summalt päevas alates 1. novembrist 2015 kuni võla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt haldab hageja Võru maakonnas Võru vallas Kose alevikus Kose 8 asuvat korterelamut. Kostja on selles elamus asuva korteriomandi nr 10 omanik (alates 28. detsembrist 2012) ja korteriühistu liige. Kostja ei ole hageja osutatud ja vahendatud teenuste eest esitatud arveid tasunud alates juulist kuni detsembrini 2012 ning juunis 2013. Arved on esitatud ühistu liikmete 17. juuni 2000 ja 12. oktoobri 2006 üldkoosoleku otsuste järgi. Alates jaanuarist 2013 kuni praeguse ajani ei ole kostja tasunud sihtotstarbeliste maksete eest, mille tasumise kohustus
tuleneb hageja põhikirja p-st 3.2.4. Kostja ei ole tasunud ka elamu keskküttekatla vahetamisega seotud arvet (ühekordne juurdemakse katlamaja ümberehituseks). Juurdemakse tasumise kohustus tuleneb 19. juuni 2012 üldkoosoleku otsusest. Kostja võlgneb hagejale viivise seaduses sätestatud määras (0,07%). Viivise vähendamiseks alust ei ole. Kostja võlgnevus seisuga 28. veebruar 2015 oli 3291 eurot 15 senti. Hageja on esitatud nõuet suurendanud 602 euro 73 sendi majandamiskulude võlgnevuse osas, põhinõude suuruseks on seega 2865 eurot 59 senti. Kostja on tasunud hagejale hagi esitamisest kuni 31. oktoobrini 2015 kokku 1717 eurot 70 senti ja hageja luges võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 järgi hageja tehtud maksed viivise (1028 eurot 29 senti) katteks. 31. augustil 2015 tasus kostja hagejale 23 eurot 51 senti hagi osalise õigeksvõtu eest ja seda summat viivise katteks ei arvestata. Kostja tasutud summast 665 eurot 90 senti tuleb lugeda põhikohustuse täitmiseks ja hageja põhinõude suuruseks on 31. oktoobri 2015 seisuga 2199 eurot 69 senti (2865 eurot 59 senti - 665 eurot 90 senti).
2.Kostja leidis, et hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata (kostja võttis õigeks hageja nõude vaid 23 euro 51 sendi ulatuses). Kostjale esitatud arved on ebaõiged. Arvetel märgitud krt X pinna suurus 75,30 m2 on vale. Arvetel kajastatud sihtotstarbeliste maksete suurus ei ole kooskõlas üldkoosoleku otsusega. Arved ei ole kooskõlas korteriühistuseaduse ja korteriühistu põhikirjaga, arvetes on vigu ja vasturääkivusi. Hageja viivisenõue põhineb valesti väljastatud arvetel. Kui ka viivisenõue on põhjendatud, tuleks seda vähendada mõistliku suuruseni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 19. mai 2016 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse ajavahemiku eest juuli kuni detsember 2012, juuni 2013 ja märts kuni august 2015 kokku 2199 eurot 69 senti. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,07% põhivõlgnevuselt päevas alates 1. novembrist 2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle 2199 euro 69 sendi. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Maakohtu otsuses esitatud põhjenduste kohaselt on kostja korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 järgi korteriühistu liige ja tal tuleb korteriühistu ees täita korteriomandiga kaasnevaid kohustusi. Hageja arvetest nähtuvalt nõutakse tasumist majandamiskuludena kütte, vee- ja kanalisatsiooni, prügi ja elektri eest. Arvetel nimetatud kulutused on käsitletavad majandamiskuludena KÜS § 151 mõttes. Hageja ei pidanud eelmise korteriomaniku võlgu jäetud summade kohta esitama kostjale uusi arved uue omaniku andmetega. Korteriomandi omandaja võla tasumise kohustus tuleneb seadusest. KÜS § 7 lg 3 järgi on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Kostja viide arvete erinevusele ja vastuolulisusele ei vabasta teda korteriomandiga seotud kohustuste täitmisest, sest hageja on usutavalt selgitanud arvete erinevuste tekkimist. Kostja väited, et ta ei ole arvet nr 0613-10 kätte saanud, ei ole kooskõlas hageja esitatud tõenditega, ja kostjal tuleb see arve tasuda. Hageja esitatud arvetel on kulud arvestatud õigesti 75,3 m2 suuruse pinna kohta (kinnistusraamatu kohaselt on korteri üldpind 84,60 m2). KÜS § 151 lg 1 kohaselt tuleb arvestada majandamiskulusid eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Korteriühistu põhikirja p 8.2 järgi kannavad ühistu liikmed hoone majandamise kulusid võrdeliselt neile kuuluvate korterite üldpinna osale kogu hoone üldpinnast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. 17. juuni 2000 üldkoosoleku protokolli p 2 järgi arvestatakse pinna hulka korteri toad, köök, esik, WC, vannituba, pinna hulka ei arvestata abiruumide pinda: krt X pinnaks arvestatakse 75,3 m2. Ka
29. juuli ja 16. oktoobri 2015 üldkoosolekul on asutud samale seisukohale. Majandamiskulude arvestus toimub viidatud korteriühistu põhikirja ja üldkoosoleku protokolli kohaselt korteriomaniku tegelikus kasutuses olevate ruutmeetrite järgi. Andmeid selle kohta, et viidatud põhikirja punkti ja üldkoosoleku otsuseid oleks vaidlustatud, esitatud ei ole. Arvetel näidatud perioodiliste sihtotstarbeliste tasude suurus (hageja nõue alates jaanuarist 2013) on kooskõlas nii korteriühistu põhikirja kui ka korteriomanike koosolekul vastuvõetud otsusega. Korteriühistu põhikirja p 3.2.4 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses olevate ruumide osast hoones, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised makseid. Korteriühistu
12.oktoobri 2006 üldkoosoleku protokolli p-st 9 nähtuvalt on otsustatud, et remondimaksete suuruseks on 2.-/m2 ja sihtotstarbeliste maksete suuruseks on 5.-/m2, kokku 7.-/m2. Hageja on kostjale esitatud arvetel kajastanud eelnimetatu sihtotstarbelise maksena, mille suuruseks on 7 krooni/m2 kohta, s.o 0,45 eurot/m2 kohta, hageja on esitatud arvetel näidanud makse suuruseks 0,40 eurot/m2 kohta, seega kostjale soodsamas suunas. Hageja on õigesti VÕS § 88 lg-te 8 ja 9 järgi arvestanud kostja makstud summad viiviste katteks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et tal oleks olnud hageja nõusolek VÕS § 88 lg-st 8 erineva kohustuste täitmise järjekorra kohta. Kostjal tuleb hagejale tasuda ka katla vahetusega seotud kulud. Selle küsimuse võis üldkoosolek otsustada häälteenamusega (tegemist ei ole kaasomandis oleva asja olulise muutmisega asjaõigusseaduse § 74 lg 1 mõttes). Kohtule on esitatud kaks korteriühistu 19. juuni 2012 üldkoosoleku protokolli. Kostja esitatud protokollist nähtub, et koosoleku päevakorras oli rekonstrueerimistööde kinnitamine ja neid töid otsustati mitte teha. Hageja esitatud protokollist nähtub, et päevakorras olid maja edasised remonditööd ja otsustati vana õlikatel ümber vahetada. Protokollis märgiti, et kuna suuremahulised rekonstrueerimistööd on tagasi lükatud ning Hasso Ploomipuu (kostja abikaasa) lahkus nii juhatuse liikme kohalt kui ka koosolekult, koosolek jätkus 11 ühistu liikmega. Kohtuistungil vande all üle kuulatud hageja juhatuse liige Kalmer Kikas selgitas, et 2012 juunis toimunud koosolek oli planeeritud seoses katla vahetusega ning otsustati minna üle pelletküttele. Toimunud koosoleku kohta vormistati kaks eraldi protokolli põhjusel, et Hasso Ploomipuu solvus ja kõndis poole koosoleku pealt minema. Koosoleku läbiviimist jätkasid teised juhatuse liikmed, kõik olid nõus raha kogumisega ja seda ka hääletati. Katel on vahetatud, kuludes on saavutatud korralik kokkuhoid ja inimesed on rahul. Toimunud koosolekute kohta vormistati protokoll kahes osas, esimene siis, kui Hasso Ploomipuu viibis koosolekul, ja teine pärast tema lahkumist. Oktoobris 2015 toimunud koosolekul kiideti heaks varem tehtud otsused (kuna kostja tegi järelepärimisi, otsustati veelkord, et kõik majaelanikud kiidavad toimunu veelkord heaks). Maakohus leidis, et 19. juunil 2012 toimus sisuliselt üks koosolek ja koosoleku esimest poolt juhatanud Hasso Ploomipuu lahkumise tõttu jätkati sama koosolekut, mida juhatasid Veljo Veski ja Kalmer Kikas. Tuvastatud asjaoludel on majja paigaldatud pelletküte. Ühistu liikmed kiitsid katlavahetuse ja sellega kaasnevate kulutuste kandmise heaks 2012 toimunud koosolekul. Katlamaja ümberehitusega seoses esitati kostjale arved nr 0912-10/1 (ühekordne juurdemakse: katlamaja ümberehitus pelletküttele) 500 euro saamiseks ja arve nr 1213-10/1 (ühekordne juurdemakse: katlamaja ümberehitus 75 kW) 225 euro 84 sendi saamiseks. 2012. aastal toimunud üldkoosoleku otsust on kinnitatud 16. oktoobri 2015 üldkoosolekul, kus mh määrati kindlaks ka osamaksete suurused. Üldkoosoleku otsusest lähtuvalt on krt X osamakse suuruseks 619 eurot 7 senti. Kuna kõnealune otsus on kehtiv, tuleb kostjal see summa tasuda. Eeltoodut arvestades põhinevad tuvastatud asjaoludel kostjale esitatud arved seadusel, korteriühistu põhikirjal ja üldkoosoleku otsustel, mis on kehtivad. Kostjal on kohustus tasuda krt-ga X seotud majandamiskulud, mis koosnevad nii sihtotstarbelistest maksetest kui ka katla
vahetusega seotud kuludest. Korteriühistu põhikirja p 8. 3 järgi võtavad ühistu liikmed hoone majandamise kulude kandmisest osa sihtotstarbeliste maksete tasumisega, millest moodustatakse ühistu sihtkapital. Ühistu 17. juuni 2000 üldkoosoleku protokolli p-s 2 on kindlaks määratud hooldekulud, vesi ja kanalisatsioon, kulud veepuhastusele, küttele ja elektrile ning need arvestatakse hankija esitatud arvete järgi. Hageja esialgne nõue oli pärast nõude suurendamist 2865 eurot 59 senti ja viivis 1028 eurot 29 senti. Kostja on tasunud hagejale hagi esitamisest kuni
31.oktoobrini 2015 kokku 1717 eurot 70 senti ja hageja luges VÕS § 88 lg 8 järgi hageja tehtud maksed viivise katteks (1717 eurot 70 senti – 1028 eurot 29 senti). Arvestades kostja tasutud summast maha viivise, jääb summaks 665 eurot 90 senti, mis tuleb lugeda põhinõude katteks. Hageja nõue viivise saamiseks tuleneb seadusest (KÜS § 7 lg 4), mistõttu ei ole viivise vähendamine VÕS § 162 alusel põhjendatud. Kostja taotleb viivise vähendamist põhjusel, et on korduvalt palunud hagejalt selgitusi, kuid ei ole neid saanud. Pigem on tegemist kostjapoolse teadliku pahatahtliku käitumisega, kusjuures kostjaga lähedalt seotud isik (Hasso Ploomipuu) on olnud korteriühistu endine juhatuse liige. Kostja on viidanud ka alaealiste laste olemasolule, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Ainuüksi alaealiste laste olemasolu ei viita kostjapoolsele halvale majanduslikule olukorrale. Kostja on esitanud kohtule esindaja kaudu mahukaid dokumente, millega kaasnenud kulud on kostja suutnud esindajale tasuda. Hageja huvi nõuda kostjalt seaduses ettenähtud ulatuses viiviste tasumist on ilmselgelt põhjendatud. Sisuliselt on 11 korteriühistu liiget alates juulist 2012 tasunud ka krt X kulutused.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja jätta uue otsusega hageja nõue 23 eurot 51 senti ületavas summas rahuldamata. Kostja palub jätta rahuldamata hageja viivisenõue ning tunnistada KÜS § 7 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Kostja hinnangul ei ole maakohus hageja nõudeid sisuliselt hinnanud ning oluline osa tema vastuväidetest on jäetud tähelepanuta. Maakohtu rikkumised seisnevad järgnevas. Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei pidanud esitama omaniku vahetumisel kostjale varasema omaniku võlgnetavaid arveid selliselt, et arvetel nähtuks tasumiseks kohustatud isikuna ka kostja. Hageja esitatud arved ei olnud nõuetekohased. Seonduvalt arvega nr 0613-10 leidis maakohus valesti, et selle kättetoimetamine on tõendatud ja kostjal tuli see tasuda. Samas jättis maakohus tähelepanuta, et kostja võttis selle arve osas hagi õigeks ja tasus arvel näidatud kommunaalteenuste kulud. Seega ei olnud kostja enne hagi osalist õigeksvõttu arve tasumisega viivituses. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et hageja esitatud arvetel on kulud arvestatud õigesti 75,3 m2 suuruse pinna kohta. Maakohus ei käsitelnud kostja väidet, et 17. juuni 2000 üldkoosoleku otsus ei vasta seaduses sätestatud vorminõudele ning on tühine (puudub otsuse protokolli lahutamatuks osaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga). Järelikult tuli lähtuda korteriühistu põhikirja sätetest, mille kohaselt lähtutakse kulude jaotamisel korterite üldpinna osast kogu hoone üldpinnast. Maakohus viitas ka asjakohatult korteriühistu 29. juuli ja 16. novembri 2015 üldkoosoleku otsustele, milledel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et arvetel näidatud perioodiliste sihtotstarbeliste tasude suurus on kooskõlas korteriomanike koosolekul vastuvõetud otsusega. Maakohus ei käsitelnud kostja väidet, et 12. oktoobri 2006 üldkoosoleku otsus ei vasta seaduses sätestatud vorminõudele ning on tühine (puudub otsuse protokolli lahutamatuks osaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga). Lisaks pole maakohus hinnanud kostja väidet, et arvetel näidatud sihtotstarbeliste maksete struktuur ei vasta väidetavale üldkoosoleku otsusele. Hageja 97,89 euro suurune sihtotstarbeliste maksete nõue (2012 juulis ja
augustis nõutud kõrgem tasu) ei põhine ühelgi üldkoosoleku otsusel, hageja on ka ise tunnistanud selle nõude aluse puudumist. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et arve nr 0912-10/1 (ühekordne juurdemakse: katlamaja ümberehitus pellet-küttele) aluseks on 19. juuni 2012 üldkoosoleku otsus. Maakohus ei analüüsinud kostja väidet, et otsuse vastuvõtmisel on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest katla vahetust ei olnud 19. juuni 2012 üldkoosoleku päevakorda märgitud (päevakorras oli renoveerimistööde kinnitamine). Maakohus ei arvestanud siinkohal ka tunnistaja Kalmer Kikase vande all antud ütlustega, mille kohaselt koosolek oli mõeldud maja renoveerimise pakkumiste arutamiseks. Maakohus ei põhjendanud oma seisukohta, miks tuleb
19.juunil 2012 toimunu lugeda üheks koosolekuks. Samuti on kõnealuse üldkoosoleku otsus tühine, sest koosviibimist ei ole nõuetekohaselt kokku kutsutud ning protokoll ei olnud vormikohane, sest sellele ei ole lisatud osalejate nimekirja. Kostja vaidlustas ka 19. juuni 2012 üldkoosoleku protokolli ehtsuse (protokoll on võltsitud) ja esitas oma väidet kinnitavad tõendid, kuid maakohus keeldus arusaamatult dokumentide vastuvõtmisest. Isegi kui 19. juuni 2012 üldkoosoleku protokoll on ehtne ja vastuvõetud otsus kehtiv, ei õigusta see vaidlusaluse arve esitamist. Maakohus ei ole vastanud kostja väitele arve nr 1213-10/1 (ühekordne juurdemakse: katlamaja ümberehitus 75 kW) kohta, mille kohaselt ei ole üldkoosolek arvel näidatud sihtotstarbelise makse kogumist otsustanud. Maakohus kohaldas valesti VÕS § 88 lg-t 8. Selle sätte järgi ei loeta täitmist eelisjärjekorras viiviste katteks juhul, kui üks isik nõuab teiselt isikult kantud kulutuste hüvitamist. Maakohus jättis arvestamata, et poolte varasema praktika järgi on hageja vaikimisi aktsepteerinud korteriühistu liikme õigust määrata ise kohustuste täitmise järjekord VÕS § 88 lg 9 mõttes. Maakohus mõistis valesti kostjalt välja viivise. Hagejal ei saa olla kostja vastu viivisenõuet osas, millest tal pole kostja vastu sissenõutavaks muutunud majandamiskulude tasumise nõuet. Samuti ei saa hagejal olla viivisenõuet osas, milles viivisevõlgnevus on tekkinud enne kostja omanikuks saamist. Maakohus leidis ekslikult, et hageja viivisenõude suurus (0.07% päevas) tuleneb seadusest. KÜ põhikirja järgi oli viivise määra kehtestamine üldkoosoleku pädevuses, sellekohast otsust ei ole hageja aga esitanud. KÜ kehtestas sellise viivise alles 29. juuli 2015 üldkoosolekul, kui muudeti põhikirja. Kui ka viivisemäär tuleneks seadusest, tuleks seda vastuolu tõttu põhiseadusega vähendada. Seaduses (KÜS § 7 lg 4) sätestatud viivisemäär on ülemäärane (ületab kolmekordselt seadusjärgset viivisemäära) ning on seetõttu vastuolus põhiseadusega ja kehtetu. Maakohus jättis põhjendamatult viivise vähendamisele aluseks olevad tõendid vastu võtmata. Maakohus rikkus ka selgitamisekohustust, kui leidis üllatuslikult, et kostja pole tõendanud, et tal on alaealised lapsed, kuigi selle üle ei vaieldud. Maakohus ei vastanud kostja väitele, et viivisenõude vähendamiseks annab alust see, et kostja on alates omanikuks saamisest kommunaalkulud tasunud ning tegemist on VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmise ulatuse kriteeriumiga. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis hageja korduvatele hagi muutmistele reageerimata. Kostja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et talle polnud lõplike kirjalike seisukohtade koostamisel menetlusese selge. Sellekohastele kostja väidetele maakohus ei vastanud. Maakohus pidanuks keelduma hagi muutmisest ka seetõttu, et muudetud nõude lahendamine eeldas sama asjaolu tuvastamist, mis oli vaidluse all tsiviilasjas nr 2-15-15896. Pärast lõplike kirjalike seisukohtade esitamise tähtaega toimus korteriühistu 10. aprilli 2016 üldkoosolek, mille protokolli p-s 3 on korteriühistu ise möönnud, et majandamiskulu suurust võib mõista kaheti ning pidanud seetõttu vajalikuks 29. juuli 2015 otsust muuta. Sellega on hageja kostja väidete õigsust kaudselt tunnistanud. Pärast 10. aprilli 2016 otsuse vastuvõtmist on kostja koheselt tasunud sihtotstarbelised maksed (sh 2015 juuli ja augusti eest).
Maakohus rikkus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel oluliselt menetlusõiguse norme. Kostjale ei määratud tähtaega menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, mistõttu ta ei saanud oma arvamust esitada. Kostjalt on menetluskulud välja mõistetud ülemäärases suuruses.
5.Korteriühistu Kose 8 vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Hageja hinnangul ei ole KÜS § 7 lg 4 vastuolus põhiseadusega. Hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmiseks alust ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus muudab Tartu Maakohtu 19. mai 2016 otsust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ning sõnastab otsuse resolutsiooni punkti 5 järgmiselt: „5. Välja mõista Nele Ploomipuult korteriühistu Kose 8 kasuks menetluskulud 2558 eurot.“ Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 19. mai 2016 otsus muutmata.
7.Kostja on apellatsioonkaebuses taotlenud tunnistada KÜS § 7 lg 4 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja arvates on korteriühistu seaduses sätestatud viivisemäär ülemäärane (ületab kolmekordselt seadusjärgset viivisemäära) ning on seetõttu vastuolus põhiseadusega ja kehtetu. Siinkohal on kostja tuginenud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja viide nimetatud Riigikohtu lahendile asjakohane. Riigikohus on käsitlenud tsiviilasja nr 3-2-1-25-16 lahendis olukorda, kus pooled on kokku leppinud viivise määras lepingus ning kokkulepitud viivisemäära korral on Riigikohus asunud seisukohale, et „Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.“ Alusetu on kostja väide, et KÜS § 7 lõikest 4 tulenev maksimaalne lubatud viivisemäär rikub põhiseaduse §-st 12 tulenevat võrdsuspõhiõigust. Antud juhul tuleneb viivisemäär 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest korteriühistuseadusest, s.o KÜS § 7 lg-s 4 on ette nähtud VÕS §-st 113 erinev viivise suurus ja arvestamise eeldused. Tegemist ei ole tüüptingimusega VÕS § 35 mõttes, millele kohalduks VÕS §-s 42 sätestatud tüüptingimuse tühisus (Riigikohtu viidatud lahend käsitleb tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepet lähtudes selle tühisusest tüüptingimusena). Samuti juhib ringkonnakohus kostja tähelepanu asjaolule, et tema poolt viidatud lahendis on Riigikohus käsitlenud (ning seisukoha võtnud) viivisekokkuleppe tühisust tüüptingimusena, mitte ei ole aga lahendanud viivisemäära põhiseadusele vastavuse küsimust. Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et VÕS §-s 113 sätestatud viivisemäärast erinev mõnes teises seaduses sätestatud viivisemäär ei ole põhiseaduse vastane ning KÜS § 7 lg-s 4 ettenähtud viivisemäär 0,07 protsenti kuulub asjas kohaldamisele.
8.Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt ei ole korteriühistu 17.06.2000 üldkoosoleku protokoll (I kd tl 16-17) vormikohane, sest puudub protokolli lahutamatuks lisaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos allkirjadega ning korteriühistu otsus (kostja peab
siinkohal silmas kulude arvestuse kohta tehtud korteriühistu otsust, mille kohaselt krt 10 osas oli arvestuslikuks pinnaks 75,3 m2) ei vasta seega seaduses sätestatud vorminõuetele ja on tühine. KÜS-s ei ole reguleeritud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisusega seonduvat. KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ajal 17.06.2000 ei olnud ka MTÜS-s käsitletud otsuse tühisust. Kostja poolt apellatsioonkaebuses viidatud MTÜS § 10 lg-s 3 ei käsitletud otsuse tühisusega seonduvat. Samuti ei tulene üldkoosoleku otsuse tühisus kostja viidatud TsÜS § 93 lg-st 1 ja § 66 lg-st 4 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsioonis. Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses selliseid asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et korteriühistu 17.06.2000 üldkoosoleku otsus on tühine. Seega on õige maakohtu seisukohta, et tulenevalt korteriühistu üldkoosoleku 17.06.2000 otsusest on kostja korteriomandi arvestuslik pind hooldekulude arvestamisel 75,3 m2, s.o hageja esitatud arvetel on õigesti arvestatud kulud 75,3 m2 suuruse pinna kohta. Kostja seisukoha kohaselt viitas maakohus vaidlustatud lahendis asjakohatult korteriühistu 29. juuli 2015 ja 16. oktoobril 2015 üldkoosoleku otsustele (I kd tl 193-19195; II kd 36-37), kus krt 10 köetava pinna suuruseks on märgitud 75,3 m2, sest viidatud otsustel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Ringkonnakohtu arvates ei olegi maakohus asunud seisukohale, et korteriühistu 29. juuli 2015 ja
16.oktoobril 2015 üldkoosoleku otsustel on tagasiulatuv mõju, vaid maakohus on selgitanud, et korteriühistu on analoogiliselt 17. juuni 2000 üldkoosoleku otsusega määranud ka 29. juuli 2015 ja 16. oktoobril 2015 üldkoosoleku otsustes, et hoone majandamise kulud jaotatakse ühistu liikmete vahel vastavalt korteri köetavale pinnale (s.o arvestuslik pind on erinev kinnistusraamatus märgitud korteri üldpinnast) ning krt X osas on köetavaks pinnaks 75,3 m2.
9.Ebaõige on kostja väide, et korteriühistu üldkoosolek ei ole määranud kindlaks kostjalt nõutavaid sihtotstarbelisi makseid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sihtotstarbelise makse tasumise kohustus on kooskõlas nii korteriühistu põhikirjaga (korteriühistu põhikirja p 3.2.4) kui ka korteriühistu 12.10.2006 üldkoosolekul vastuvõetud otsusega (I kd tl 18-22). Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 13, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Alusetu on kostja väide, et korteriühistu 12.10.2006 üldkoosoleku otsus sihtotstarbeliste maksete määramise kohta on tühine, sest ei vasta seaduses sätestatud vorminõudele (puudub protokolli lahutamatuks lisaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos allkirjadega). Siinkohal viitab kostja koosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS § 10 lg-le 3 koostoimes KÜS § 1 lg 2. KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Korteriühistu 12.10.2006 üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS § 10 reguleeris andmete registrisse kandmist ja nende muutmist ning sama paragrahvi lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta; protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija; protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga; uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks peab avaldusele olema lisatud tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidis. Kostja poolt viidatud seaduse sätted ei reguleeri üldkoosoleku otsuse tühisust, küll aga on üldkoosoleku otsuse tühisuse alused sätestatud MTÜS § 241 lg-s 1, mille kohaselt üldkoosoleku
otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele; otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul (kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsioon). Korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Antud juhul ei ole kostja esile toonud ühtki MTÜS §-s 241 nimetatud puudust, mis tooks kaasa 12.10.2006 üldkoosoleku otsuse tühisuse. Seega on korteriühistu 12.10.2006 üldkoosoleku otsus sihtotstarbeliste maksete kehtestamise kohta kehtiv ning kostja korteriühistu liikmena peab seda vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 täitma.
10.Maakohus on vaidlustatud otsuses käsitlenud kostja väidet, et arvetel näidatud sihtotstarbeliste maksete struktuur ei vasta üldkoosoleku otsusele, märkides, et üldkoosolekul otsustati suurendada sihtotstarbelist maksu (remondifondi), kuid remondimaksu ei suurendatud ning, et hageja on arvetel kajastanud sihtotstarbelise makse ja remondimakse ühtse maksena. Asjaolu, et arvetel on märgitud sihtotstarbeline makse ja remondimakse ühtse sihtotstarbelise maksena ei muuda seda, et tegemist on üldkoosoleku poolt kinnitud suuruses maksega ning kostjal on kohustus seda tasuda.
11.Kostja väitel ei põhine üldkoosoleku otsusel 97,89 euro suuruse sihtotstarbelise makse nõue 2012 juulis ja augustis ning seetõttu puudub nõudeks alus. Asja materjalidest nähtuvalt on üldkoosolek sihtotstarbelise makse ajutise suurendamise juulis ja augustis 2012 heaks kiitnud 16.10.2015 (II kd tl 36). Seega põhineb ka sihtotstarbelise makse ajutine suurendamine juulis ja augustis 2012 üldkoosoleku otsusel. Kostja ei ole KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud korras korteriühistu 16.10.2015 üldkoosoleku otsust vaidlustanud, seega on tegemist üldkoosoleku otsusega, mis on täitmiseks kohustuslik.
12.Kostja seisukoha kohaselt ei ole nõude aluseks olevad arved nõuetekohased, sest need on osaliselt esitatud valede isikute nimedele (eelmiste omanike nimedele) ning arvete vormistamisel on rikutud raamatupidamisseadust. KÜS § 7 lg 3 järgi korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 51 kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 51 alusel läksid kostjale kui korteriomandi omandajale üle eelmise omaniku õigused ja kohustused ning KÜS § 7 lg 3 järgi läks kostjale üle muuhulgas ka kohustus tasuda tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kostjale läks kohustus üle vastavalt seadusele ning kohustuse tekkimiseks ei olnud vajalik uute arvete esitamine tema nimele. KOS § 7 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kostjal korteriomanikuna on kohustus tasuda majandamise kulutused ning kohustust ei mõjuta asjaolu, kas talle esitatud arved vastavad raamatupidamise seadusele või mitte.
13.Ebaõige on kostja seisukoht, et arve 0912-10/1 on põhjendamatu. Arve 0912-10/1 (I kd tl 119) selgituseks on märgitud: „Sihtotstarbeline makse, ühekordne juurdemakse: (katlamaja ümberehitus pellet-küttele)“. Tegemist on arvega, mis esitati kostjale seoses katlavahetusega elamus.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 19.06.2012 toimus üks korteriühistu üldkoosolek vaatamata sellele, et vormistatud on kaks üldkoosoleku protokolli (I kd tl 24-25; 103). Üldkoosoleku protokollist nr 4 nähtub, et koosoleku juhataja Hasso Ploomipuu lahkus koosolekult, esitades avalduse juhatuse liikme kohalt lahkumiseks. Üldkoosoleku protokolli nr 4.1. järgi jätkus üldkoosolek 11 liikmega, koosolekut juhatasid Veljo Veski ja Kalmer Kikas. Kostja väite kohaselt on rikutud 19.06.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest katla vahetus ei olnud märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud kostja väitega. 19.06.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise teates (I kd tl 104) oli ühe päevakorrapunktina märgitud renoveerimistööde kinnitamine. Ringkonnakohus leiab, et korterelamu renoveerimistööd hõlmasid ka küttesüsteemi. Nimetatud asjaolu kinnitab toimikus olev projekteerimise lähteülesanne korterelamu rekonstrueerimiseks (I kd tl 204-205), mis sisaldab küttesüsteemi rekonstrueerimist. Asjaolu, et renoveerimistööde arutamisel jõudsid korteriühistu liikmed järeldusele, et küttesüsteemi renoveerimise käigus on otstarbekam plaanitava õhk-vesi soojuspumba ja olemasoleva õlikatla asemel paigaldada pelletküttekatel, ei tähenda, et oleks arutatud küsimust, mis ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud. Seega ei ole korteriühistu 19.06.2012 üldkoosoleku otsuse (millega otsustati vahetada vana õlikatel välja OÜ Cerbos poolt pakutud Benekov 44 kw katla vastu) vastuvõtmisel rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning kostja vastupidine väide on alusetu. Siinkohal on asjakohatu kostja väide, et kuna korteriühistu 19.06.2012 üldkoosoleku protokolli nr 4.1. juurde ei ole lisatud üldkoosolekust osavõtnute nimekirja koos igaühe allkirjaga, siis on katla vahetuse otsus tühine. Ringkonnakohus on eelnevalt otsuse p-s 9 selgitanud, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Protokollile osavõtnute nimekirja mittelisamine ei ole MTÜS §-s 241 sätestatud puuduseks. Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu 19.06.2012 üldkoosoleku vaidlusalune otsus on kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 alusel kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu 16.10.2015 üldkoosolek on ka heaks kiitnud vana õlikatla väljavahetamise ning pelletiküttele ülemineku. Kostja ei ole nimetatud üldkoosoleku otsust vaidlustanud ning seega on tegemist otsusega, mis on kohustuslik kõigile korteriühistu liikmetele.
14.Kostja väite kohaselt ei ole üldkoosoleku protokoll 4.1. ehtne, s.o kostja arvates on tegemist võltsitud tõendiga. Ringkonnakohus leiab, et ükski asjas olev tõend ei kinnita kostja poolt väidetud. Üldkoosoleku toimumist 19.06.2012 (protokoll nr 4.1) tõendavad hageja juhatuse liikme K. Kikase vande all antud ütlused (II kd tl 48) ja tunnistaja M. Jentsoni ütlused (II kd tl 49).
15.Nähtuvalt korteriühistu 19.06.2012 üldkoosoleku otsusest otsustati: „Müüa vana õlikatel maha, katla müügist saadud raha kasutada uue katla sissemaksuks. Uue katla sissemaksuks puudutulev summa koguda korteriühistu liikmetelt täiendavalt juurde.“ Lähtudes eeltoodust on ebaõige kostja väide, et üldkoosolek ei ole otsustanud koguda arvel 121210/1 märgitud summat katla vahetuseks. Kuigi konkreetset summat ei ole korteriühistu 16.10.2015 üldkoosoleku otsuses märgitud, on summa tuletatav (vana õlikatla müügist saadud raha kasutati uue katla sissemaksuks ning ülejäänud summa oli võimalik jaotada korteriühistu liikmete vahel vastavalt kehtivale jaotuse põhimõttele).
16.Kostja seisukoha kohaselt ei ole üldkoosolek otsustanud arvel 1213-10/1 (ühekordne juurdemakse: katlamaja ümberehitus 75 kW) märgitud sihtotstarbelise makse kogumist. Hageja on kostja väitele vastu vaielnud ning leidnud, et arvel 1213-10/1 märgitud makse on seotud õlikatla väljavahetamisega ning seetõttu on kulutuste kandmise aluseks samuti korteriühistu 19.06.2012 üldkoosoleku otsus. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, sest ka arvel 1213-10/1 märgitud makse on seotud katlavahetusega, mis otsustati korteriühistu 19.06.2012 üldkoosoleku otsusega. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et korteriühistu 16.10.2015 üldkoosolek on õlikatla väljavahetamise ning sellega seotud kulude kandmise korra heaks kiitnud. Viidatud otsuses on märgitud, et katla väljavahetamine toimus kaheetapiliselt selliselt, et 2012. aastal mindi üle õlikatlalt 45 kW-le uuele pelletikütte katlale ja 2013. aastal suurendati katla võimsust 75 kW-ni.
17.Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS § 88 lg-t 8 ning kostja vastupidine väide on alusetu. Ebaõige on kostja seisukoht, et VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud kulutused on majandamiskulud KÜS § 151 mõttes. Majandamiskulud on siiski antud juhul põhikohustuseks ning ei kvalifitseeru VÕS § 88 lg-s 8 silmas peetud kõrvalkohustuste hulka. Asjaolu, et kostja väitel ei ole korteriühistu eelnevalt tema poolt majandamiskulude katteks tasutud summasid arvestanud viivise katteks, ei muuda viivisenõuet käesoleval juhul põhjendamatuks. Samuti ei saa selle alusel väita, et korteriühistu on andnud kostjale valikivalt nõusoleku muuta seaduses sätestatud kohustuse täitmise järjekorda (VÕS § 88 lg 9). Konkreetse nõude osas ei ole täheldatav hageja nõusolek, et kostja võib muuta seaduses sätestatud kohustuse täitmise järjekorda.
18.Arvega 0613-10 seonduvalt märgib ringkonnakohus, et isegi kui kostja ei saanud seda arvet kätte, lasus tal tulenevalt KOS § 7 lg-st 1 kohustus tasuda majandamiskulud ning korteriomanikuna oli ta teadlik, et kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest tuleb tasuda igakuiselt.
19.Maakohus on õigesti kohaldanud KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud viivisemäära. Asjaolu, et viivisemäär kehtestati korteriühistu 29. juuli 2015 üldkoosoleku otsusega, ei välista seadusest tuleneva viivisemäära kohaldamist enne üldkoosoleku vastavat otsust. Kostja on taotlenud viivise vähendamist põhjusel, et ta on aktiivselt suhelnud hagejaga, püüdes asja lahendada kokkuleppel, ning tal on kolm alaealist last. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Antud juhul on tegemist seadusest tuleneva viivisemääraga ning viivis ei ole ebamõistlikult suur. Lisaks on maakohus piiranud viivise suuruse põhivõlgnevuse suurusega, s.o kohtuotsuse alusel tasutav viivis ei tohi ületada põhivõlgnevust. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest alaealiste laste olemasolu ei ole aluseks viivise vähendamisele. VÕS § 162 lg 1 alusel võib viivist vähendada arvestades lepingupoole majanduslikku seisundit ning alaealised lapsed perekonnas võivad mõjutada lepingupoole majanduslikku seisundit, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi kohta (s.o et oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda ta viiviseid tasuda nõutavas määras). Kostja väidetav aktiivne suhtlus hagejaga ei ole samuti aluseks viivisemäära vähendamisele. Nõue kostja vastu koosneb sihtotstarbelistest maksetest ja kulust küttesüsteemi renoveerimiseks (katla
vahetus). Seoses sellega, et kostja on keeldunud majandamiskulude tasumisest, on korteriühistu teised liikmed eelduslikult tasunud kulud ka tema eest ning teiste korteriühistu liikmete huvides ei oleks viivisemäära vähendamine.
20.Kostja väitel jättis maakohus põhjendamatult viivise vähendamisele aluseks olevad tõendid vastu võtmata. Kostja palub võtta asja juurde apellatsioonkaebuse lisatud järgmised tõendid: 1) Veljo Veski 20.06.2012 e-kiri Hasso Ploomipuule; 2) 19.06.2012 üldkoosoleku protokolli nr 4 mustand; 3) kostja 19.04.2013 e-kiri KÜ raamatupidaja Maret Jentsonile; 4) kostja 14.05.2014 pöördumine; 5) kostja 26.02.2015 pöördumine; 6) hageja esindaja 05.03.2015 e-kiri; 7) tõend kostja alaealiste laste kohta; 8) Tartu Maakohtu 27.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15896; 9) korteriühistu 10.04.2016 üldkoosoleku protokoll; 10) maksekorraldus majandamiskulude tasumise kohta. Tõendite 1-7 osas märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud nende vastuvõtmata jätmisel menetlusõiguse norme (II kd tl 1-4), seega puudub TsMS § 652 lg-s 3 nimetatud alus nende vastuvõtmiseks ringkonnakohtus ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Samuti jätab ringkonnakohus TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata ja tähelepanuta tõendid 8-10.
21.Iseenesest õige on kostja väide, et hageja on korduvalt menetluse kestel muutnud oma nõude suurust, samas aga see asjaolu ei saa olla aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. TsMS § 376 lg 4 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja tegevus nõude täpsustamisel seoses sellega, et kostja tasus menetluse kestel mingid summad ja võlgnevuse suurus seetõttu muutus (samuti lisandusid tasumata majandamiskulud), ei ole käsitletav TsMS § 376 lg 4 kohaselt hagi muutmisena. Ringkonnakohus möönab, et hageja tegevuse tõttu muutus haginõue ebaülevaatlikuks, kuid hageja on selle puuduse kõrvaldanud ning esitanud 20.11.2015 hagiavalduse tervikteksti (II kd tl 53-55). Seega ei ole menetluses kostja õigusi rikutud, talle oli selge hagiese ning tal oli võimalik esitada kõik soovitud vastuväited nõudele. Asjaolu, et kohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-15-15896, milles kostja taotles muuhulgas tuvastada korteriühistu 29.07.2015 üldkoosoleku otsuste tühisus või tunnistada need kehtetuks, ei takistanud antud asjas nõude esitamisel hagejal tugineda muuhulgas korteriühistu 29.07.2015 üldkoosoleku otsusele.
22.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on hageja õigusabikulu rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud diskretsioonipiire ning seetõttu ringkonnakohus muudab menetluskulude rahalist suurust maakohtus. Maakohus on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel jätnud tähelepanuta selle, milles on seisnud õigusteenuse osutamine ning keskendunud vaid tsiviilasja mahukusele (sh kostja mahukatele menetlusdokumentidele). Hageja menetluskulude nimekirjas (II kd tl 76) märgitu kohaselt saab lugeda õigusabiteenuse osutamise põhjendatud ajakuluks 16 tundi (sh hagiavalduse koostamine ja esitamine 4 h, kirjaliku vastuse koostamine ja esitamine 6 h 50 min, istungitest osavõtt 3 h 50 min, hagiavalduse tervikteksti koostamine ja esitamine 1 h 20 min). Ülejäänud osas ei ole ajakulu põhjendatud ning on hõlmatud nende menetlusdokumentide koostamise ajakuluga, mida ringkonnakohus luges põhjendatuks. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks maakohtu menetluskulud summas 2558 eurot (16 tundi x 138 eurot (tunnitasu) = 2208 + riigilõiv 350 eurot = 2558 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
23.Arvestades seda, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ainult menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas, muus osas jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude 782 eurot väljamõistmist ning ajakuluks on märgitud 5 h 40 min (sh tutvumine apellatsioonkaebusega 2 h 40 min, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 3 h). Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on ajakulu apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks kokku 4 h 30 min ning sellest lähtuvalt on õigusabikulu suuruseks 621 eurot (4 h 30 min x 138 eurot(tunnitasu) = 621 euro), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.