Nele Ploomipuu hagi KÜ Kose 8 vastu õigussuhte tuvastamiseks ning üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. mai 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nele Ploomipuu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant: Nele Ploomipuu (hageja), ik XXX; lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andres Kalm Vastustaja: KÜ Kase 8 (kostja), rk 80030593; lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. mai 2016. a otsus resolutsiooni p-de 5 ja 6 osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Jätta menetluskulud maa ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Nele Ploomipuu (hageja) esitas 23.10.2015 hagi KÜ Kose 8 (kostja) vastu õigussuhete tuvastamiseks ning üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palus alternatiivselt tuvastada, et: a) alates juulist 2015 on hagejal kohustus tasuda kostjale majandamiskulusid mitte enam, kui 0,40 eurot kalendrikuus; b) kostja ei võtnud 29.07.2015 toimunud korteriühistu üldkoosolekul vastu otsust majandamiskulude suuruse kohta. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja 10.04.2016 toimunud üldkoosolekul vastu otsuse: „3. Võttes arvesse, et korteri nr 10 omanik on osutanud sellele, et 29.07.2015 üldkoosolekul otsustatud majandamiskulu suurust võib mõista kaheti, siis selguse huvides ning arvestades ühistu liikmete huvi: otsustati, et 29.07.2015 üldkoosoleku otsuse punkti 3 koosseisus kirjutatud lause „Majandamiskulude suuruseks arvestatakse endiselt 0,40 eurot korteri köetavale pinnale.“ parandada ja viia vastavusse 29.07.2015 üldkoosolekul otsustatuga järgmiselt: „Majandamiskulude suuruseks arvestatakse endiselt 0,40 eur/m2.“ 29.07.2015 üldkoosoleku protokolli kohaselt on viiendas päevakorrapunktis (jooksvad küsimused) arutatud pelletikatla hoolduse graafikuga seonduvat ning otsustati, et peetakse nõu advokaadiga. Koostöös advokaadiga on lisatud protokollile eraldi lisa. Protokolli lisaks olevas dokumendis on kajastatud otsus majandamiskulude suuruse kohta. Ei ole võimalik kontrollida, kas lisatud dokument koostati enne või pärast koosolekut. Asjaolu, et nõu peeti advokaadiga, viitab sellele, et lisa koostati pärast koosolekut. Majandamiskulude otsuse näol on tegemist pärast koosolekut advokaadi väljatöötatud lahendusega, mida ei ole koosolekul hääletatud ega võetud vastu otsusena.
2.Kostja vaidles 17.10.2015 kostja vastuses hagile vastu. Pooled pidasid läbirääkimisi, mille sisuks oli koosolekul vastuvõetud otsuse vastuvõtmine korrigeeritud sõnastuses ja seejärel kompromissi sõlmimine. 21.aprillil teatas kostja, et kompromissi ei saavutatud ja ta võtab hagi osaliselt õigeks. Vaidlus jätkus majandamiskulude suuruse üle. Kostja vaidles vastu alternatiivsetele tuvastustaotlustele. Hageja tõlgendas 29.07.2015 üldkoosoleku otsust valesti. Üldkoosoleku otsus on sõnastatud järgmiselt: „Majandamiskulude suuruseks arvestatakse endiselt 0,40 eurot korteri köetavale pinnale“. Otsust tuleb mõista selliselt, et 0,40 eurot arvestatakse köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Otsustati, et majandamiskulu suurus jääb endiseks ning vaidlust ei saa olla selles, et kuni otsuse vastu võtmiseni oli majandamiskulu suuruseks 0,40 eurot köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. On tõendamata, et 29.07.2015 majandamiskulude suuruse kohta.
toimunud
üldkoosolekul
ei
võetud
vastu
otsust
Protokollist ei saa jääda kahtlust, et üldkoosolekul vastu võetud ja protokollile lisatud kord vastab sisuliselt üldkoosolekul hääletusele pandud otsuse sisule. Vastupidises olukorras oleks vastuvõetud otsuse vaidlustanud ka mõni teine korteriomanik, kes üldkoosolekul viibis. Ka juhul, kui otsuse lisa täpne sõnastus oleks hiljem advokaadiga läbi arutatud, ei saaks see sisuliselt erineda sellest, mida üldkoosolekul otsustati. Protokollist ei nähtu, millises küsimuse või millise otsusega seonduva aspekti osas advokaadiga nõu pidada kavatseti. Kostja kinnitas, et advokaadiga nõupidamist pärast koosolekut ei toimunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning tuvastas õigeksvõtuga, et 29.07.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsustest on tühised järgmised punktid: punktis 3 ja lisas märgitud muru niitmise ja katla hooldustööde teostamise kord; punktis 4 vastuvõetud otsus ühistu põhikirja muutmises ja ühistu põhikirja punkt 8.5. 16.10.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsustest on tühine punktis 5 vastu võetud maja katlamaja hooldusgraafiku kinnitamine kütteperioodiks 2015/2016 ning hooldusgraafikust tuleneva kulude jaotamise kohta korteriühistu liikmete vahel. Maakohus jättis rahuldamata tuvastusnõude, et perioodil 29.07.2015 kuni 10.04.2016 oli hagejal kohustus tasuda korteriühistule majandamiskulusid mitte enam, kui 0,40 eurot kalendrikuus. Maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse tuvastamisnõude, et 29.07.2015 toimunud üldkoosolekul ei võetud vastu otsust majandamiskulude suuruse kohta. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 1764,60 eurot. Maakohus märkis, et vaidlus põhineb asjaolul, kuidas tõlgendada KÜ Kose 8 29.07.2015 üldkoosoleku 3. päevakorra punkti ehk ühistu kulude jagamise arutelul vastuvõetud otsust. Koosolekul vastuvõetud otsuse kohaselt tuleb ühistu kulusid jagada vastavalt selle lisale. Lisa kohaselt arvestatakse majandamiskulude suuruseks endiselt 0,40 eurot korteri köetavale pinnale, nimetatud kuludest kaetakse maja haldus- ja hoolduskulud. Ühistul on 12 liiget ja vastuvõetud otsuse poolt hääletas 10 ühistu liiget, vastuhääli ega erapooletud ei olnud. Hagejale esitatud arvetest nähtuvalt on korteri nr 10 majandamiskulude arvestamise aluseks võetud 0,40 eurot ühe m2 eest, ruutmeetreid on arvestatud vastavalt köetavale pinnale 75,3 ning majandamiskuluks kokku on 30,13 eurot. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et esitatud arvetega on tõendatud, et ka enne 29.07.2015 üldkoosoleku toimumist arvestas korteriühistu majandamiskulusid korteri köetava pinna ruutmeetri põhiselt. 16.10.2015 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on punktis 3 kiidetud heaks ajutise sihtotstarbelise makse suurendamine selliselt, et 2012. aasta juuli ja augusti sihtotstarbelise makse suuruseks on 1,3 eurot/m2. 10.04.2016 protokolli punktis 3 nähtuvalt otsustati 29.07.2015 üldkoosoleku otsuse punkti 3 parandada ja viia see vastavusse 29.07.2015 üldkoosolekul otsustatuga järgmiselt: majandamiskulude suuruseks on endiselt 0,40 eur/m2, mille poolt on hääletanud 11 ühistu liiget. Maakohus leidis, et viidatud täpsustust ei saa tõlgendada sarnaselt hagejale selliselt, et varem ei arvestatud majandamiskulusid lähtuvalt ruutmeetritest. Kostja on varasemalt esitanud arved, millest nähtuvalt on majandamiskulusid arvestatud lähtuvalt ruutmeetritest. Maakohus nõustus kostja väitega, et majandamiskulude suuruse arvestamisele ruutmeetrite põhiselt viitab KÜS § 151 lg 1, mille kohaselt arvestatakse majandamiskulusid eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Asjaolu, et kostja
arvestab majandamiskulusid korteri köetava pinna ühe ruutmeetri kohaselt, ei muuda kostja üldkoosoleku otsust tühiseks. Maakohus märkis, et juhul, kui lähtuda hageja esitatud tõlgendusest ja lugeda, et majandamiskulude suuruseks on 0,40 eurot ühe korteri kohta, teeks see arvestuslikult kogu ühistu 12 korteri majandamiskulude suuruseks kokku 4,80 eurot kuus. Maakohus leidis, et TsMS § 231 lg 1 järgi ei ole vaja tõendada asjaolu, et ilmselgelt ei suudaks kostja sellise suuruses majandamiskulude korral tasuda ühistu majandamisega seonduvaid kulutusi, so elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Maakohus leidis, et 29.07.2015 üldkoosoleku protokoll vastab MTÜS § 21 lg 6 esitatud nõuetele ja vastavalt viidatud sättele on protokolli kohustuslikuks lisaks ka kirjalikud avaldused. Isegi juhul, kui protokollis viidatud ja lisatud lisa on valminud advokaadiga nõu pidades, ei tähenda see seda, et üldkoosolekul ei oleks saadud lisas kirjeldatud küsimusi arutada. Hääletamise tulemused on kajastatud protokollis. Maakohus leidis, et esitatud protokollist ja selle lisast ei saa mõistlikule isikule jääda muljet, et lisa koostati pärast koosolekut. Protokollist nähtuvalt on igas päevakorrapunktis, va viiendas päevakorrapunktis, viidatud lisale. Koosolek kestis alates kella 17.30-st kuni kella 19.00-ni. Seega juhul, kui oletada, et üldkoosoleku toimumise ajaks ei olnud lisa koostatud, siis ei oleks viie päevakorra punkti arutelu kestnud poolteist tundi. Kohus märkis, et ei ole välistatud ka olukord, kus advokaadiga saab nõu pidada tehniliste vahendite kaudu, näiteks e-posti või Skype kaudu ja suhtlemise kaudu saadud andmed vormistada lisana.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata apellandi tuvastusnõuded ja jäeti kõik menetluskulud apellandi kanda. Apellant palub teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada, et 29.07.2015 üldkoosoleku otsuse alusel oli apellandil perioodil 29.07.2015 kuni 10.04.2016 kohustus tasuda vastustajale majandamiskulusid mitte enam kui 0,40 eurot kalendrikuus ning jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus vastustaja kanda. Apellant palub võtta tõendina vastu Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-5107. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus tõendeid vääralt ning tegi vaidlustatud osas ebaõige lahendi. Üldkoosoleku otsusest puudub viide, et 0,40 eurot arvestatakse köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta apellandi väite, et vastustaja pole tõendanud, et majandamiskulu suuruseks oli kuni 29.07.2015 otsuse vastuvõtmiseni 0,40 eurot köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Asjakohatu on maakohtu viide KÜS § 151 lõikele 1. KÜS § 13 lõike 4 järgi on korteriühistu otsused majandamiskulude kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning kohtupraktika kohaselt kehtivad vaidlustamata otsused ka juhul, kui need erinevad seadusest ja põhikirjast (3-2-1-124-10, p 17). Seega ei saa seaduse regulatsioon muuta korteriühistu otsuse
sisu ega anda alust otsuse sõnastusele mittevastavaks tõlgenduseks. Maakohus pidanuks otsust tõlgendama lähtudes otsuse sõnastusest. Maakohus on omistanud majandamiskavale tähenduse, mida sellel ei ole. Isegi juhul, kui ringkonnakohus leiab, et majanduskavas nähtuval majandamiskulude suurusel oli mingi tähendus, saab sellest järeldada, et 29.07.2015 üldkoosolekul võeti vastu kaks vasturääkivat otsust. Ebaõige on maakohtu põhjendus, et juhul, kui majandamiskulude suuruseks oleks 0,40 eurot ühe korteri kohta, ei saaks ühistu oma kohustusi täita. Alternatiivselt palus apellant maakohtul tuvastada, et 29.07.2015 toimunud üldkoosolekul ei võetud vastu otsust majandamiskulude suuruse kohta. Protokolli lisa koostati pärast üldkoosoleku toimumist. Selle viitab nõupidamine advokaadiga. Maakohus jättis menetluskulud vääralt apellandi kanda. Maakohus on menetluskulude jaotamisel põhjendamatult eiranud asjaolu, et vastustaja võttis apellandi neljast nõudest (nelja alternatiivse nõudega) kolm nõuet (kolme alternatiivse nõudega) õigeks. Ebaõige on kohaldada TsMS § 163 lõiget 2 olukorras, kus vastustaja on nõuded suuremalt osalt õigeks võtnud ning seda hiljem, kui vastustaja tegi kompromissettepaneku.
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja nõustub maakohtu põhjendustega. Vastustaja vaidleb vastu apellandi taotlusele, et kohus võtaks tõendina vastu Tartu Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-15-5107. Tsiviilasjas nr 2-15-5107 tehtud kohtuotsus on asjakohatu tõend ning tuleb jätta vastu võtmata (TsMS § 238 lg 1 p 1).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt menetluskulude jaotuse osas, muus osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hageja nõuete osas ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6. Vastusena apellatsioonkaebuses esitatule märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Ringkonnakohus märgib, et 29.07.2015 üldkoosoleku protokolli lisast nr 6 (kt lk 25-26) nähtub, et hoone majandamiskulud jagatakse vastavalt ühistu liikmete kasutuses olevale korteri köetavale pinnale. Protokollis on otsesõnu märgitud, et korteri köetavaks pinnaks loetakse kinnistusraamatusse märgitud korteri üldpinnad, millest on arvestatud maha korteri juurde kuuluva majandusruumi pind. Protokollis on toodud esile korterite pinnad ruutmeetritena. Samas protokollis on märgitud, et majandamiskulude suuruseks arvestatakse endiselt 0,40 eurot korteri köetavale pinnale. Seega on protokolli punktide koostoimest üheselt arusaadav, et üldkoosolekul otsustati majandamiskulude suuruseks arvestada 0,40 eurot korteri köetava pinna ruutmeetri kohta. Seda kinnitab ka korterite pindalade märkimine protokollis. Protokollis ja selle lisades puudub mistahes viide sellele, et majandamiskulu 0,40 eurot makstakse korteriomandi, mitte selle köetava pinna kohta. 29.07.2015 üldkoosoleku protokoll seab selgelt majandamiskulud sõltuvusse korteri köetava pinna suurusest.
8.Ringkonnakohus märgib, et viide advokaadiga nõupidamisele ei tõenda asjaolu, et protokoll koostati hiljem. Protokoll on allkirjastatud ning selles on viidatud lisale. Samuti ei ole arusaadav, millise dokumendi koostamisel advokaadiga nõu peeti. 29.07.2015 protokolli punktis 2 märgitud viide nõupidamisele advokaadiga on märgitud ühistu muruniitmise graafiku juures. Isegi juhul, kui advokaadiga peeti nõu majandamiskulude osas, ei tähenda see seda, et lisad võeti protokolli juurde hiljem. Asjaolule, et lisad olid olemas juba protokolli koostamise ajal, viitab protokolli punktis 2 märgitu, et advokaadiga koostöös tehtud dokument on lisas.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on asjasse puutumatud viited ühistu võimekusele oma kohustusi täita. Asjaolu, kas ühistu suudab 0,40 euro eest oma kohustusi täita või mitte, ei tõenda koosolekul vastuvõetud otsuse sisu, kuid saab olla tõlgendamise argument.
10.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellandi esitatud tõendi (kohtuotsus nr 2-15-5107). Apellant ei ole nõuetekohaselt põhjendanud tõendi esitamise lubatavust. Vastustaja ei ole nõustunud kohtuotsuse juurdevõtmisega. Ringkonnakohus märgib, et majanduskulude üle toimuva vaidluse varasemat olemasolu oleks apellant saanud tõendada ka maakohtu menetluses.
11.Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et maakohus jättis menetluskulud vääralt hageja kanda. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtus maakohus üksnes TsMS § 163 lg-st
2.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei kaalunud normi kohaldamisel kõiki asjas tähtust omavaid asjaolusid ning ületas selle tulemusena diskretsiooni piire. Toimikust nähtub, et kostja esitas hagile kirjalikud vastuväited kõigi hageja esitatud nõuete kohta. Menetluse käigus alustasid pooled läbirääkimisi, kuid kompromissini ei jõudnud. Pärast ebaõnnestunud läbirääkimiste lõppemist võttis kostja esitatud nõuetest õigeks põhikirja p 8.5 ja 29.07.2015 üldkoosoleku otsuse punkti 3 juurde kuulunud kaasomandi eseme majandamiseks vajalike tööde teostamise korra tühisuse nõude. Kostja ei võtnud õigeks majapidamiskulude suuruse arvestamise aluseks oleva 0,40 eurot/m2 tühisuse/tühistamise nõuet ning vaidluse alla jäänud küsimuses jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotuse määramisel pidi maakohus arvestama, et menetluskulude jaotamisel on erireeglid hagi õigeksvõtul (§ 168 lg 6), kompromissiga mittenõustumise korral (§ 163 lg 2) ja hagi osalise rahuldamise korral (§ 163 lg 1). Käesolevas asjas esitas hageja neli nõuet, millest hagi rahuldati kolme nõude osas ja ühe osas jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kuna menetluskulude jaotamise erinevad võimalused viivad erinevate tulemusteni, kostja ei võtnud hagi õigeks kohe pärast hagi esitamist ning kompromissi sõlmimine eeldas üldkoosoleku kokkukutsumist, samuti seda, et üks nõue jäi täies ulatuses rahuldamata, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.
12.Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu samuti poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte kanda, ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.