Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg Haldusasja number Haldusasi
Menetlusosalised
Tartu Halduskohus Kadri Palm 8. august 2019 3-19-657 Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla 5. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-4/35-1 tühistamiseks Kaebaja – Dmitri Tsajun Vastustaja – Viru Vangla Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Dmitri Tsajuni kaebus rahuldamata.
2.Jätta Dmitri Tsajuni menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. septembril 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Viru Vangla kohaldas 5. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/35-1 kinnipeetav Dmitri Tsajuni suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (tl 6).
2.Viru Vangla jättis 2. aprilli 2019. a vaideotsusega nr 6-12/106-2 D. Tsajuni vaide (tl 16) rahuldamata (tl-d 7-8).
3.Viru Vangla lõpetas 3. mai 2019. a käskkirjaga nr 6-4/35-2 kinnipeetav D. Tsajuni suhtes
5.veebruari 2019. a käskkirjaga kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud (tl 28).
4.D. Tsajun esitas 4. aprillil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla
5.veebruari 2019. a käskkirja nr 6-4/35-1 tühistamist (tl-d 2-3, tõlge tl 12).
5.Tartu Halduskohus võttis 13. mai 2019. a määrusega kaebuse menetlusse ja vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest (tl 19).
6.Vastustaja esitas 10. juunil 2019 kohtule vastuse kaebusele (tl 27) ja 3. aprillil 2019 täiendavad dokumendid (tl-d 28-45).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja taotleb Viru Vangla 5. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-4/35-1 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
7.1.Kaebaja isoleeriti ühiskonnast põhjusel, et ta lõhkus ära valamu. Kaebajalt võeti ära kõik asjad, nii isiklikud kui vangla omad.
7.2.Käskkirjaga keelati kanda isiklikke riideid või kasutada isiklikke asju, aga mitte kuidagi ei ole kirjutatud vangla asjadest. Kaebajalt võeti ära voodipesu ja vangla riided. Ja selle asemele anti ühekordne kombinesoon pikkusele 176/188, kuigi kaebaja on 160cm pikk.
7.3.Vangla väidab, et kaebaja võib katki rebida ja vangla riiete abil teha veeuputuse. Kaebajal on käterätik, madratsikate ja tekk. Kui kaebaja tahaks veeuputust korraldada, saaks ta seda teha. Samuti on kaebaja videovalve all.
8.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised.
8.1.Kaebaja pani 5. veebruaril 2019 vangla sisustust lõhkudes toime vangla julgeolekut ohustava teo. Rikkumise faktilistes asjaoludes vaidlust ei ole. Kaebaja on paljukordselt rikkunud vanglas kehtivat korda, teda on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras ning vangla pidas põhjendatult reaalseks võimalust, et kaebaja jätkab impulsiivset käitumist ning lõhkumist. Sarnast käitumist on kaebaja jätkanud ka hiljem.
8.2.Erinevate meetmete kohaldamise tingis kaebaja enda käitumine. Ühekordseid riideid antakse kinnipeetavale siis, kui on oht, et kinnipeetav kas asub vangla vormi lõhkuma või kasutab vormiriietust, mis on vastupidavast ja tihedast materjalist, vangla kahjustamiseks. Tegemist on ajutise lahendusega ning esimesel võimalusel antakse kinnipeetavale tema enda riided tagasi. Sellist meedet ei kohaldata selleks, et kinnipeetava üle naerda, mida kaebaja vanglale ette heidab.
3-19-657
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Käesolevas asjas on D. Tsajun esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla
5.veebruari 2019. a käskkirja nr 6-4/35-1 tühistamist. Viru Vangla on 3. mai 2019. a käskkirjaga nr 6-4/35-2 kaebaja suhtes 5. veebruari 2019. a käskkirjaga kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud lõpetanud. Siiski on tühistamiskaebuse esitamine ja kohtu poolt sellise haldusakti tühistamine põhjendatud, kui kohtu hinnangul võib kehtivuse kaotanud haldusaktil olla ikka veel mõju ja praktiline tähendus. Ka kehtivuse kaotanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi vaatamata kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud. Seega saab sellist käskkirja tühistada ka pärast selle kehtivusaja lõppemist.
10.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
11.Viru Vangla 5. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/35-1 kohaldati alates 5. veebruarist 2019 kinnipeetav D. Tsajuni suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p 1); isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist (VangS § 69 lg 2 p 2); kehakultuuriga tegelemise keelamist (VangS § 69 lg 2 p 3) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist (VangS § 69 lg 2 p 4) (tl 6p).
12.VangS § 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh kinnipeetavate julgeolekut.
13.VangS § 69 lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1-4 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.
14.VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69.
15.VangS § 11 lg 1 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega
3-19-657 kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐33‐10, p 11 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐88‐14, p 11).
16.Viru Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja suhtes kahel alusel: raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks.
17.Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-09 VangS § 70 lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: "Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist." Kohus on seisukohal, et samad reeglid on rakendatavad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel ka käesolevas asjas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12, 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 11).
18.Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on hädavajalik. Kohus nõustub, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Viru Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust mõjutada.
19.Asja materjalidest, täpsemalt Viru Vangla 5. veebruari 2019. a ettekandest nr 6-20/604-1 (tl 30), nähtub, et 5. veebruaril oli kaebaja kambri kraanikauss seina küljest lahti tõmmatud ja asetses põrandal. Kaebaja väitis, et tema tõmbas selle seina küljest lahti. Veelgi enam, ta hoiatas, et hakkab WC potti lõhkuma, kui teda ei panda eraldi kambrisse. Kaebaja ei soovinud kambrikaaslasega koos istuda. Kaebaja on ka ise 5. veebruari seletuses tunnistanud, et ta lõhkus kraanikausi, et oma probleemide eest põgeneda (tl 29, tõlge tl 48). Kaebaja väidab, et vangla oli tema probleemidest teadlik, kuid ei tahtnud neid lahendada. Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametniku 19. märtsi 2019. a selgitusest nähtub, et kaebaja andis talle teada, et
3-19-657 soovib karistusaja lõpuni viibida eraldatud lukustatud kambris ja avatud eluosakonda paigutamisel kavatseb ta lõhkuda vangla vara ja panna toime muid õigusrikkumisi (tl 44). Kohtule on usutav, et selline kaebaja käitumine tekitab pingeid ja vangla järeldusi ei saa pidada meelevaldseteks. Nii 19. märtsi ja 5. veebruari ettekannetes kui vaidlusaluses käskkirjas kirjeldatu andis kohtu hinnangul vanglale aluse põhjendatud kahtluseks, et tõenäoliselt võib kaebaja osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule või toime panna raskeid õigusrikkumisi.
20.Vangla on vaidlustatud käskkirjas arvestanud ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Kaebaja suhtes rakendatud täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgiks oli mh vältida tema poolt edaspidiseid õigusrikkumisi. Käskkirjas on iga rakendatud meetme kohta esitatud põhjendus, mida soovitakse meetmega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Kohtu hinnangul ei ole alust väita, et rakendatud meetmed ei olnud julgeolekuohu ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud. Arvestada tuleb ka sellega, et vangla peab julgeolekuohu ilmnemisel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kiiresti ja piiratud teabe põhjal (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 13).
21.Kohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS §-le 54 ja § 55 lg-le 1. Viru Vangla
5.veebruari 2019. a käskkiri nr 6-4/35-1 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Käskkiri on selge ja üheselt mõistetav. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane. Seetõttu puuduvad ka alused käskkirja tühistamiseks.
22.Kaebaja on 11. juuli 2019. a avalduses pööranud kohtu tähelepanu asjaolule, et vangla on esitanud kohtule dokumente, mis ei puutu käesolevasse haldusasja (tl-d 53, tõlge 56). Seejuures viitab kaebaja 16. mai 2019. a ettekandele nr 6-20/2260-1, mis tingis käskkirja nr 6-4/125-1 koostamise ja mis on eraldi kohtus vaidlustatav. Kohus märgib, et nõudis eeltoodud käskkirja vastustajalt välja 21. juuni 2019. a kohtumäärusega (tl 38), kuivõrd vastustaja oli sellele 10. juuni 2019. a vastuses kaebusele viidanud. Kohus nõustub kaebajaga selles, et 5. veebruari käskkirja õiguspärasuse hindamisel, ei oma 15. mai 2019. a käskkiri tähtsust.
23.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 13. mai 2019. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.