Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maarika Kuusk ja Tiina Pappel 26.07.2019, Tartu
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotleja A kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse Tartu Halduskohtu 08.07.2019. a määrus A määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuste esitaja/isik, kelle kinnipidamist taotletakse – A Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-19-1286
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.07.2019. a määrus muutmata.
2.Rahuldada Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi taotlus osaliselt ja määrata haldusasjas nr 3-19-1286 tema poolt osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 648 eurot, sh käibemaks 108 eurot.
3.Saata määrus Eesti Advokatuurile ja Advokaadibüroole A. Ratnikov & Partners.
4.Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nimi ning temaga koos põgenenud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid 06.07.2019 Võru maakonnas Setomaa vallas Sesniki küla lähistel kinni kaks isikut, keda kahtlustati Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljoone ebaseaduslikus ületamises. Ühtlasi puudus isikutel seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Üks kinnipeetud isikutest tuvastati kui Iraagi Vabariigi kodanik A. Esialgu peeti isik kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse
(VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p-de 1 ja 3, § 15 lg 3 ja § 19 lg 1 alusel kuni 48 tunniks. Kuna isik avaldas hiljem soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, vormistati kinnipidamine ümber kinnipidamiseks kuni 48 tunniks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 15 lg 6, § 361 lg 2 p-de 3–6 ning § 15 lg 1 p-de 1–6 alusel.
2.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 08.07.2019. a Tartu Halduskohtule taotluse A kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Taotluses märgiti järgnevat.
2.1.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. A on napisõnaliselt väitnud, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise peamiseks põhjuseks on soov leida Euroopas rahulik riik, kus elada. VRKS § 361 lg 21 alusel tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus VSS §-s 68 nimetatud asjaoludega. VSS § 88 lg 8 sätestab, et põgenemisoht esineb juhul, mil välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning tal ei ole luba või õigust Eestis viibida. A ei ole siin viibimiseks seaduslikku alust ning nagu eelnevalt märgitud, sisenes isik Eestisse ebaseaduslikult.
2.2.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik viibis Vene Föderatsioonis kuni viisa lõppemiseni ning saabus Eestisse ebaseaduslikult. See annab alust arvata, et ta ei soovi lahkuda oma päritoluriiki. Isik avaldas soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks alles pärast seda, kui talle selgitati, et ta ei saa Eestisse jääda ning peab siit lahkuma, kas riiki, kust ta saabus või päritoluriiki. Isiku suuliste selgituste kohaselt tal Venemaa Föderatsioonis viibimise ajal probleeme ei esinenud. Isiku sooviks on leida Euroopas riik, kus rahulikult elada.
2.3.PPA hinnangul ei ole VRKS §-s 29 nimetatud järelevalvemeetmete (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) kohaldamine isiku suhtes võimalik, kuna esineb põgenemisoht. Leebemate järelevalvemeetmete rakendamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peab alust andma isiku varasem käitumine (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Arvestades seda, et isik ei otsinud Eestisse ja Euroopasse saabumiseks seaduslikke võimalusi ning tema peamiseks eesmärgiks on leida Euroopas riik, kus rahulikult elada, ei saa PPA eeldada, et vabaduses viibides võiks isik menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni olla ametivõimudele kättesaadav. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik sisenes riiki koos teise Iraagi kodanikuga, kelle vend elab Saksamaal ja omab ka Saksamaa kodakondsust. Seetõttu on võimalik, et vabaduses viibides isikud lahkuvad Eestist, seda enam, et Schengeni alal kehtib liikumisvabadus.
3.Tartu Halduskohtu andis 8. juuli 2019. a määrusega loa A kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 8. juulist 2019 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Halduskohus kordas oma määruses käesoleva määruse p-s 2 nimetatud põhjendusi ning nõustus, et isiku kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse on vajalik ja proportsionaalne.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.A esitas Tartu Halduskohtu 08.07.2019. a määrusele hiljem täiendatud määruskaebuse, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist. Määruskaebuses märgib määruskaebuse esitaja järgnevat.
4.1.Määruskaebuse esitajale ei ole määruse tervikteksti kätte toimetatud. Määruskaebuse esitaja on saanud tutvuda üksnes määrusega, milles on kirjas resolutsioon. Kuigi PPA taotlus lahendati ja määrus tehti lihtmenetluses, tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 169 lg 2 kohaselt resolutsioonina vormistatud otsust täiendada kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab kohtule 15 päeva jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Ringkonnakohtule 11. juulil 2019 vastavasisulise menetlusdokumendi, millest nähtus selgelt ja arusaadavalt määruskaebuse esitaja soov ja tahe vaidlustada Tartu Halduskohtu 8. juuli 2019. a määrust. Seda, et sellest soovist aru saadi, kinnitab ka Tartu Ringkonnakohtu 15. juuli 2019. a määrus, millega määruskaebuse esitajale määrati riigi õigusabi korras esindaja. Tartu Halduskohus teadis, et määruskaebuse esitamise tähtajaks on 23. juuli 2019, kuid sellele vaatamata ei koostanud halduskohus põhjendustega määrust. Määruse põhjendusi teadmata on aga raskendatud selle peale edasikaebuse esitamine. Seetõttu on halduskohus oluliselt menetlusnormi rikkunud.
4.2.A põgenes Iraagist koos Bga, kuna neil tekkis omavahel suhe, mis on nende suguluse tõttu keelatud ning mille tõttu tahetakse neid tappa. A ja B pöördusid Iraagis seoses tapmisähvardustega ka politsei poole, kuid politsei selgitas neile, et kuna tegemist on perekonnasisese probleemiga, siis politsei sellesse ei sekku.
4.3.Vene Föderatsioonist nad varjupaika ei taotlenud, kuna üks B vendadest omab sidemeid Venemaal. Määruskaebuse esitaja möönab, et ta sisenes ülal mainitud isikuga Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, kuid seda tehti vaid selleks, et siin varjupaika taotleda. Ka ei tähenda see, et B üks vendadest elab Saksamaal seda, et isikud vabaduses viibides Eestist lahkuksid, sest määruskaebuse esitaja kaaslase vend on samuti neid tapmisega ähvardanud.
4.4.Halduskohus ega ka PPA ei arvestanud isikute suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamist. Kinnipidamine ei ole isikute suhtes proportsionaalne meede. Halduskohus ei põhjendanud, miks ei või määruskaebuse esitaja elada kohtumenetluse ajal näiteks vastuvõtukeskuses Vaos. Samuti jääb arusaamatuks, miks halduskohus andis loa isikute paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kaheks kuuks. Määruskaebuse esitaja ei ole ohtlik Eesti Vabariigi julgeolekule, avalikkusele ega ühiskonnale.
4.5.Koos määruskaebusega esitas A riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks summas 777,60 eurot (sh käibemaks 129,60 eurot). Taotluse kohaselt on esindaja teostanud järgmiseid toiminguid: - 19.07.2019 toimiku materjalidega tutvumine – 0,5 tundi (36 eurot); - 22.07.2019 kliendiga kokkusaamine, asja arutamine – 1 tund (72 eurot); - 22.07.2019 määruskaebuse koostamine – 7 tundi (504 eurot); - 22.07.2019 halduskohtule teate koostamine – 15 minutit (36 eurot). 26.07.2019 esitas määruskaebuse esitaja esindaja täiendava taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks määruskaebuse täiendamise eest, milleks kulus ajaliselt 1,5 tundi ning mille maksumus on 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot ja mis teeb kokku 129,60 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Esmalt lahendab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 08.07.2019. a määrusele esitatud määruskaebuse (I) ning võtab seejärel seisukoha riigi õigusabi korras määratud advokaadi riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kindlaksmääramise taotluse osas (II). I
6.Esialgu esitatud määruskaebuses on määruskaebuse esitaja väitnud, et tal ei ole avanenud võimalust tutvuda halduskohtu määruse põhjendustega ning see raskendab määruskaebuse esitamist ja edasikaebeõiguse teostamist. Vastab tõele, et määruskaebuse esitajale on tutvustatud vaid vaidlustatud halduskohtu määruse resolutsiooni. Ka ei ole põhjendustega määrusega tutvumise võimalust enne määruskaebuse esitamist olnud riigi õigusabi korras määratud esindajal. Kuna määruskaebus on tähtaegselt esitatud ning ringkonnakohus andis 25.07.2019 kirjaga võimaluse määruskaebuse täiendamiseks kuni 26.07.2019, ei käsitle ringkonnakohus pikemalt võimalikke menetluslikke eksimusi seoses põhjendustega halduskohtu määruse kätte toimetamata ja teatavakstegemata jätmisega määruskaebuse esitajale ja talle määratud esindajale. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et riigi õigusabi korras esindajaks määratud vandeadvokaadil on ka endal kohustus võtta vajadusel kohtuga ühendust, kui talle ei ole edasikaebuse koostamiseks vajalikud dokumendid täielikult kättesaadavad. Enne määruskaebuse esitamist tähtaja viimasel päeval ei kontakteerunud määruskaebuse esitaja esindaja ei haldus- ega ka ringkonnakohtuga, et saada ligipääs vaidlustatud määrusele. Tähtaegselt esitatud määruskaebuse põhjendusi võib seejuures pidada aga asjakohasteks ning eelnevalt kirjeldatu ei saanud ilmselt takistuseks edasikaebeõiguse realiseerimisel.
7.PPA taotluses on isiku kinnipidamise alustena välja toodud VRKS § 361 lg 2 p-d 4 ja 5, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
8.VRKS § 361 lg 2 p-s nimetatud kinnipidamise alusega seoses on kohtupraktikas selgitatud, et nimetatud alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-18/16, p 39). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas ei ole asjaolude ebaselgus üksi piisav selleks, et võtta isikult vabadus. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. jaanuari 2018. a määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2).
9.Haldusasja materjalidest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja lahkunud päritoluriigist seetõttu, et tal on suhe oma onuga. Taolised sugulastevahelised läbikäimised on Iraagis taunitud ning määruskaebuse esitajat võib ähvardada oht elule. Isegi kui tunnistada ohu olemasolu määruskaebuse esitaja elule ja tervisele tema kodumaal, on tegemist väitega, mis vajab lähemat uurimist ja sellega seonduvate asjaolude väljaselgitamist. See aga eeldab isiku kaasabi, mille saamine võib olla raskendatud, kui isik viibib vabaduses ning ei ole ametnikele kättesaadav. Kuigi isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse võib isiku õigusi piirata ja olla isikule
koormav, ei ole praegusel juhul VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmete kohaldamine ilmselt piisav. Määruskaebuse esitaja ei ole oma käitumisega tekitanud usaldust, et vabaduses viibides ei üritaks ta Eestist lahkuda ja Euroopa Liidu mõnda teise liikmesriiki edasi liikuda. Määruskaebuse esitajaga koos reisinud isikul elab üks vendades Saksamaal. Põgenemisoht on reaalne ka siis, kui ei soovita pöörduda Saksamaal elava venna poole, kes on määruskaebuse esitajat ja temaga koos ebaseaduslikult Eestisse sisenenud isikut tappa ähvardanud. See asjaolu ei välista isikute lahkumist mõnda muusse riiki. Lisaks puuduvad määruskaebuse esitajal seosed Eestiga, st tal puudub siin töökoht, sotsiaalsed sidemed jne. Põgenemisohu arvestamisel ei ole ringkonnakohtu hinnangul välistatud ka riiki sisenemise ebaseaduslikkuse arvesse võtmine, sest see võib viidata sellele, et isik on valmis oma taotletud eesmärgi saavutamiseks käituma ka edaspidi ebaseaduslikult.
10.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et kinnipidamine ka VRKS § 361 lg 2 p-s 5 toodud alusel on põhjendatud. Määruskaebuse esitaja saabus Eestisse illegaalselt. Kui isikul on soov saada rahvusvahelist kaitset konkreetses riigis, siseneb isik riiki kasutades seaduslikke võimalusi. Kahtlust selles, et Eesti on pelgalt transiitriigiks annab seegi, et Venemaal viibis määruskaebuse esitaja kuni viisa lõppemiseni. Kui isiku eesmärgiks oleks saada rahvusvahelist kaitset, oleks põhjendatud esitada vastav taotlus võimalikult kiiresti, mitte alles pärast mitmekuulist viibimist Venemaa Föderatsioonis ning pärast mõne tunni möödumist määruskaebuse esitaja kinnipidamist Eesti Vabariigis pärast seda, kui PPA ametnikud selgitasid määruskaebuse esitajale, et teda ähvardab Eestist väljasaatmine.
11.Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks halduskohus andis loa tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Seaduses sätestatud maksimaalses pikkuses loa andmine on põhjendatud ka halduskoormuse vähendamiseks ja lähtudes ökonoomsuse põhimõttest, seda enam, et VRKS § 364 lg-st 1 tuleneb, et VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest. Ka halduskohtu määruse resolutsiooni kohaselt tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui sinna paigutamise alused ära langevad. Seega on halduskohtu määrusega antud luba isiku hoidmiseks kinnipidamiskeskuses seaduses sätestatud maksimaalse lubatud aja ulatuses, kuid see ei tähenda, et isik sealt varem vabaneda ei võiks.
12.Lähtudes VRKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja ning temaga koos põgenenud isiku nimed tähemärgiga.
13.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest ei ole määruskaebuse rahuldamine põhjendatud ning Tartu Halduskohut 08.07.2019. a määrus tuleb muutmata jätta. II
14.Koos määruskaebusega on riigi õigusabi korras määruskaebuse esitajat esindama määratud vandeadvokaat esitanud ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks summas 777,60 eurot (sh käibemaks 129,60 eurot). Täiendava tasutaotluse kohaselt lisandub sellele summale 129,60 eurot (108 eurot ja käibemaks 21,60 eurot).
15.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 11 lg 1 kohaselt tasu riigi õigusabi osutamise eest haldusmenetluses, sealhulgas haldusmenetluse algatamiseks taotluse koostamine ja esitamine, ja halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, on 12 eurot iga kümne minuti kohta. Määruse nr 16 § 1 lg 10 sätestab, et kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks.
16.Esitatud tasutaotlustest nähtub, et riigi õigusabi korras määruskaebuse esindajat esindama määratud vandeadvokaat on teinud järgnevaid toiminguid: - 19.07.2019 toimiku materjalidega tutvumine – 30 minutit (36 eurot); - 22.07.2019 kliendiga kokkusaamine, asja arutamine – 60 minutit (72 eurot); - 22.07.2019 määruskaebuse koostamine – 420 minutit (504 eurot); - 22.07.2019 halduskohtule teate koostamine – 15 minutit (36 eurot); - 25.07.2019 määruskaebuse täiendamine – 75 minutit (108 eurot).
17.RÕS § 22 lg 7 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Eelnimetatu määratakse advokaadi taotluse alusel kindlaks kohtueelse menetluse lõpus ja igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa riigi õigusabi korras määratud advokaadi kõiki toiminguid ja neile kulunud aega põhjendatuks pidada ning taotletud tasu tuleb vähendada. Ringkonnakohus loeb põhjendatuks toimiku materjalidega tutvumisele kulunud 30 minutit ning kliendiga kokkusaamisele ning asja arutamisele kulunud 60 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse koostamisele kulunud 420 minutit ülemäärane ajakulu ning põhjendatuks saab lugeda ajakulu 360 minuti ulatuses. Ringkonnakohus jätab tasu määramisel arvesse võtmata halduskohtule teate koostamiseks kulunud 15 minutit, sest selle sisuks on halduskohtu teavitamine ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisest. Koos määruskaebusega vastava dokumendi esitamine on tarbetu. Lisaks ei ole põhjendatud tasu määramisel arvesse võtta ka määruskaebuse täiendamiseks kulunud aega, kuna sisuliselt ei ole täiendatud määruskaebuses esitatud mitte ühtegi uut põhjendus võrreldes varasemalt esitatud määruskaebusega ning valdavalt on tegemist juba esitatud seisukohtade kordamisega. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud ajakulu käesolevas menetluses tehtud toimingutele on 450 minutit. Sellise ajakulu eest on määratav tasu 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot, seega kokku 648 eurot. Riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi Eesti Advokatuur kohtumääruse alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.