Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotlejate X ja Y kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Lii Mahlberg Isikud, kelle kinnipidamist taotletakse – X (haldusasi nr 3-19-1286) Y (haldusasi nr 3-19-1287) Kohtuistungi sekretär Berly Lepik Tõlk Eva-Louisa Radhaa
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses kohtuistungil, 8. juulil 2019
Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X’i ja Y’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 8. juulist 2019 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole iseseisvalt edasikaevatav. Määrus edasikaevatav üksnes koos
1.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 8. juulil 2019 Tartu Halduskohtule taotlused varjupaigataotlejate X’i ja Y’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.
1.1.06.07.2019 kell 16:52 peeti Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ametnike poolt Võrumaal, Setomaa vallas, Sesniki küla lähistel kinni kaks isikut (mees ja naine), keda kahtlustati Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljoone ebaseaduslikus ületuses suunaga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Isikud toimetati asjaolude väljaselgitamiseks Lõuna prefektuuri ametiruumidesse.
1.2.Üks isik tuvastati kui Iraagi Vabariigi kodanik X, sündinud 16.04.1994. Isikul on Iraagi kodaniku pass. Emakeel on kurdi keel, suudab suhelda minimaalselt ka araabia keeles.
1.3.Teine isik tuvastati kui Iraagi Vabariigi kodanik Y, sündinud 01.07.1967. Isikul on Iraagi kodaniku pass. Emakeel on kurdi keel, suudab suhelda araabia ja vene keeles.
1.4.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. X ja Y on välismaalased ja neil puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks ning samuti on isikud saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1, 3, § 15 lg 3 ja § 19 lg 1 alusel peeti isikud 6. juulil 2019 kell 16.52 kuni 48-tunniks kinni.
1.5.06.07.2019 kell 20:00 avaldasid isikud suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamised VSS alusel ümber kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 3-6, § 15 lg 1 p 1-6 ja § 15 lg 6 alusel, millega peeti isikud kuni 48-tunniks kinni.
1.5.1.Isikult X võeti 07.07.2019 vastu vormikohale rahvusvahelise kaitse taotlus, mis registreeriti numbriga 7001910185 ning võeti menetlusse.
1.5.2.Isikult Y võeti 07.07.2019 vastu vormikohale rahvusvahelise kaitse taotlus, mis registreeriti numbriga 7001910184 ning võeti menetlusse.
1.6.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Vajalik on isikute kinnipidamine varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
1.6.1.PPA hinnangul on isiku X kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne ja äärmiselt vajalik meede rahvusvahelise kaitse taotluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik on napisõnaliselt väitnud, et kaitsetaotluse esitamise peamiseks põhjuseks on soov leida Euroopas rahulik riik, kus elada.
1.6.2.PPA hinnangul on isiku Y kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne ja äärmiselt vajalik meede rahvusvahelise kaitse taotluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik on napisõnaliselt väitnud, et kaitsetaotluse esitamise peamiseks põhjuseks on perekondlikud põhjused, sest elab teise mehe naisega ning väidetavalt on seetõttu elu päritoluriigis ohus, ning soov leida Euroopas rahulik riik, kus saaks rahus hirmuta elada.
1.7.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA hinnangul annab isikute pikalt viisaga seaduslikult Vene Föderatsioonis viibimine kuni viisa lõppemiseni (Eestisse saabus viisa kehtivuse viimasel päeval) ning seejärgne ebaseaduslik Eestisse saabumine alust arvata, et isikud ei soovinud lahkuda oma päritoluriiki. Ka asjaolu, et isikud avaldasid soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks alles peale seda, kui neile oli selgitatud, et nad ei saa Eestisse jääda ning on kohustatud siit lahkuma, kas riiki, kust nad saabusid või päritoluriiki, annab alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlused võisid olla esitatud väljasaatmise vältimiseks või lahkumiskohustuse edasilükkamiseks. Mõlema isiku suuliste selgituste kohaselt neil Venemaa Föderatsioonis viibimise ajal probleeme ei esinenud ja eesmärgiks oli leida Euroopas riik, kus rahulikult elada, mis annab omakorda aluse arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlused võisid olla esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Y on enda väidete kohaselt varasemalt korduvalt Venemaa Föderatsioonis pikaajaliselt viibinud (isiku passist nähtub eelnev viisa kehtivusega 07.05.2018-23.07.2018). Arvestades, et Y on varasemalt korduvalt
Venemaal viibinud ilma probleemideta, annab alust arvata, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus võib olla esitatud pigem väljasaatmise vältimiseks.
1.8.VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §- s 68 nimetatud asjaoludega. VSS § 68 lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Käesoleval juhul puudus nii X’il kui Y’l luba Eestisse saabumiseks või siin viibimiseks, ning PPA-l puudub info selle kohta, et isikud oleksid mingilgi viisil üritanud Eestisse saabuda seaduslikult.
1.9.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmed (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei pruugi olla piisavalt tõhusad, kuna isikute puhul esineb põgenemisoht.
1.9.1.X ei ole teinud pingutusi leidmaks Eestisse või Euroopasse saabumiseks seaduslikke võimalusi leida ning kuna eesmärgiks oli leida Euroopas riik, kus rahulikult elada, puudub PPA-l käesoleval ajal alus arvata, et vabaduses viibides võiks isik menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni olla ametivõimudele kättesaadav. PPA hinnangul suurendab ka isikust tulenevat põgenemisohtu asjaolu, et isikuga koos liikunud Iraagi Vabariigi kodaniku Y’l väidete kohaselt elab Saksamaal tema vend juba 1998. aastast, kes omab ka Saksamaa kodakondsust, ning kelle juurde on võimalik isikutel lihtsasti omavoliliselt lahkuda, arvestades Schengeni ala liikumisvabadust.
1.9.2.Ka Y ei ole teinud pingutusi leidmaks Eestisse või Euroopasse saabumiseks seaduslikke võimalusi leida ning kuna eesmärgiks oli leida Euroopas riik, kus rahulikult elada, puudub PPA-l käesoleval ajal alus arvata, et vabaduses viibides võiks isik menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni olla ametivõimudele kättesaadav. Põgenemisohtu suurendab PPA hinnangul ka asjaolu, et isiku väidete kohaselt on tal Saksamaal vend alates 1998. aastast, mistõttu võib isik PPA hinnangul lahkuda omavoliliselt Saksamaale.
2.Haldusasjad vaadati läbi 8. juulil 2019 toimunud kohtuistungil.
2.2.Istungil kinnitasid varjupaigataotlejad, et PPA taotlustes märgitud faktiliste asjaolude osas vaidlus puudub.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.Vaidlust ei ole asjaoludes, et taotluses nimetatud isikud on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, neil puudub VMS § 43 lg-s 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks ning nad on esitanud rahvusvahelise kaitse taotlused. Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse. Juhul, kui taotleja suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ning esineb VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus, võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada ja paigutada ta halduskohtu loal kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse (VRKS § 361 lg 1 ja § 362 lg 2).
6.VRKS § 361 lg-st 1 tulenevalt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Praegused taotlused on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5. VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et taotlustes nimetatud isikute kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud.
7.VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemisoht (p 4), ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5).
8.Kohtu hinnangul esineb põgenemise oht, kuivõrd isikud on saabunud Eestisse ebaseaduslikult, olles kinni peetud Võrumaal, Setomaa vallas, Sesniki küla lähistel. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust pole faktilistes asjaoludes, et nii X’il kui Y’l puudub luba Eestisse saabumiseks või siin viibimiseks, ning PPA-l puudub info selle kohta, et isikud oleksid mingilgi viisil üritanud Eestisse saabuda seaduslikult.
9.Kohus peab tõenäoliseks, et rahvusvahelise kaitse taotlused on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuna isikud ei ole üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ning rahvusvahelise kaitse taotlused esitasid mõlemad isikud alles tunde pärast kinnipidamist, kui isikutele oli PPA selgitanud, et kuna neil puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, siis sellest tulenevalt on nad kohustatud lahkuma, kas riiki, kust nad saabusid Eestisse või päritoluriiki Iraaki. Isikud ei soovi lahkuda oma päritoluriiki. Isikute põgenemise ohtu tuleb pidada võimalikuks ka põhjusel, et pole välistatud isikute eesmärk jõuda välja Saksamaale.
10.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine.
11.Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, arvestades PPA 8. juuli 2019. a taotluste asjaolusid ja kohtuistungil avaldatut kogumis. Isikud ületasid Eesti riigipiiri ebaseaduslikult, nende eesmärk on leida Euroopas riik, kus elada ning isikute käitumist arvestades, võivad nad väljasaatmisest hoidumise eesmärgil lahkuda Eestist. Kohtu hinnangul on põhjendatud kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isikute rahvusvahelise kaitse taotlusi. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isikute küsitlemise võimalus ning isikute kättesaadavus. Seega on isikute paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isikute õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotlused ja annab loa paigutada taotlustes märgitud isikud kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.