Korrakaitse › Vanglad

Viru Vangla on 05.03.2019 otsustusega nr 6-16/5-2 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla vastuse ja esitatud dokumentide kohaselt on kaebaja 15.11.2018 vanglalt jalanõud saanud, kuna selleks ajaks oli olukord muutunud. Kaebaja on pöördunud kaebusega kohtu poole. Tartu Halduskohus on 03.04.2019 kohtumäärusega kaebuse menetlusse võtnud Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning kohus on sama kohtumäärusega kaebaja riigilõivu tasumisest vabastanud. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja on taotlenud 22.10.2018 vanglalt jalatseid, kuid vangla keeldus jalatseid väljastamast. Kaebaja väidete kohaselt puudusid tal jalanõud ning vangla keeldus tasuta jalanõusid väljastamast, kuna kaebajal oli kolme kuu jooksul vabaks kasutamiseks keskmiselt 39.83 eurot, mistõttu oleks kaebaja saanud endale ise jalanõud osta. Kaebaja väidete kohaselt oli ta sunnitud vanglas liikuma perioodil 22.10.2018 kuni 19.11.2018 sokkides ning ei saanud käia õues jalutuskäikudel. See oli kaebaja jaoks alandav ja tema au solvav. Kaebaja lisab, et kuna tema parem jalg on katki ja luu turritab jalalabast kõrgemale, siis vangla kaupluses müüdavad jalatsid ei ole talle sobilikud. Kaebaja viitab Viru Vangla kodukord p-le 11.4.1. Kaebaja taotleb tuvastada vangla süü selles, et kaebaja ei saanud puuduvate jalanõude tõttu käia jalutamas ning määrata talle mittevaraline kahju kohtu äranägemisel, kuna ta oli jäetud ilma värskest õhust ja pidi liikuma vanglasiseselt sokkides. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu, et kui temale kantud summad oleks jäänud täielikult 100% osas tema kontole, oleks ta saanud jalanõud vangla poest osta, kui ei toimuks isikuarvelt kinnipidamisi. Vangla on aluseks võtnud kaebaja konto laekumised, mil polnud veel maha arvatud summast 70%. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vangla on märkinud, et kaebaja on kinnitanud vangla poolt antud jalanõude kättesaamist 15.11.2018. Vangla märgib, et kinnipeetaval, kellel on rahalised vahendid olemas, peab tundma muret ise esmavahendite soetamise eest. Jalanõud ei hävine hetkega, mistõttu on võimalik planeerida nende ostmist varasemalt. Viru Vangla viitab Viru Vangla kodukord punktidele 11.4.1 ja 3.7. Kinnipeetava arvel on olnud taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutamiseks 39,83 eurot ning Viru Vangla kaupluse oktoobrikuu hinnakirja kohaselt olid müügil talvesaapad hinnaga 18.10 eurot ja kingad hinnaga 19.60 eurot, samas olid veel müügil kolme sorti jooksujalatsid. Vastustaja märgib, et kaebaja esitas uue taotluse 13.11.2018 ning selleks ajaks oli olukord muutunud ning kaebajale väljastati 15.11.2018 jalanõud. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei kuulu rahuldamisele. 2.Antud juhul nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel selle eest, et talle ei väljastatud humanitaarkorras jalanõusid 22.10.2018 taotluse esitamisel. Kaebaja selgituste kohaselt puudusid tal jalanõud ning ta ei saanud seetõttu väljas jalutamas käia ning pidi ruumis sees liikuma sokkides, mis oli alandav ja solvav. 3.Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses 05.03.2019 nr 6-16/5-2 tuginenud Viru Vangla kodukorra punktidele 3.7 ja 11.4.1, mille kohaselt puudub vanglal kohustus väljastada kinnipeetavatele jalanõusid, kui kinnipeetav on võimeline ise need soetama.

4.Kohus märgib, et taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutada olnud raha ja taotletud riideesemete saamise põhjendatust (vajadust). Viru Vangla kodukord p 11.4.1 kohaselt kui kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel on taotlusele eelneval kolmel kuul olnud vanglasiseseks kasutamiseks raha rohkem kui 13 eurot, siis kinnipeetava taotlust sokkide ja aluspükste saamiseks üldjuhul ei rahuldata. Muid riietusesemeid tavaliselt ei väljastata, kui kolme kuu vaba raha summa on suurem kui soovitud eseme maksumus. Käesolevas asjas on kinnipeetava arvel olnud taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutamiseks 39,83 eurot ning Viru Vangla kaupluse oktoobrikuu hinnakirja kohaselt olid müügil talvesaapad hinnaga 18.10 eurot ja kingad hinnaga 19.60 eurot, samas olid veel jooksujalatsid hindadega 53.95 eurot, 44.95 eurot ja 62.95 eurot. Kinnipeetavale (v.a vahistatule) väljastatakse vangla riietus: 1 jope, 1 müts, 2 komplekti rõivaid (2 paari pikki pükse ja 2 jakki), 4 T-särki ning 2 paari lühikesi pükse, 1 paar kindaid, 1 sall (Viru Vangla kodukord p 3.5). Vangla kodukorra seletuskirjast tuleneb, et punkti 3.7 tuleks tõlgendada nii, et kui kinnipeetaval isiklikud riided puuduvad või on kasutuskõlbmatud, siis väljastab vangla need vajaduse korral. Kehtivast õigusest ei tulene seaduse tasandil, milliseid riietusesemeid ja jalanõusid peaks riik kinnipeetavale võimaldama. Riigikohus on leidnud otsuses asjas nr 3-3-1-59-16 (p 11), et vangistust reguleerivad õigusaktid nimetavad sõnaselgelt üksnes riietust (VangS § 46). Riigikohus leidis, tuginedes vangla kodukorrale, et riietuse all tuleb silmas pidada siiski ka jalanõusid. 5.Kaebaja on esitanud 22.10.2018 taotluse vanglale jalanõude nr 42 väljastamiseks ning perioodiks loeb kaebaja 22.10.2018 kuni 19.11.2018, mil tal puudusid jalanõud millega välja jalutuskäigule minna ning siseruumides oli kaebaja sunnitud liikuma sokkides. Kaebaja arvates oli see alandav ja tema au solvav. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajal olemas vahendid omale jalatsite ostmiseks vangla kauplusest summas kuni 39 eurot ja 83 eurosenti ning vangla kaupluses olid olemas müügil oktoobrikuu hinnakirja kohaselt talvesaapad hinnaga 18.10 eurot ja kingad hinnaga 19.60 eurot, mille ostmiseks oli kaebajal raha. Kohus märgib, et vangla on õigesti märkinud, et kaebajal endal oli võimalus valida, kas ostab vangla kauplusest jalanõud või muud kaupa. Kui vanglale nähtus, et kaebajal oli taotlusele eelneva kolme kuu jooksul võimalik soetada endale jalanõud ning ta kulutas raha muu peale, ei ole vanglal kohustust kaebajale jalanõusid vangla kulul väljastada. Kaebaja on esitanud 13.11.2018 uue taotluse jalanõude väljastamiseks ning kuna selleks ajaks oli olukord muutunud ja kinnipeetava enda vahenditest ei jätkunud vahendeid jalanõude ostmiseks, siis rahuldas vangla taotluse ja väljastas kaebajale taotletud jalanõud, mille kaebaja sai kätte 15.11.2018. Mis puudutab perioodi 22.10.2018 kuni 15.11.2018 on kohus seisukohal, et kaebaja võis olla ilma välisjalanõudeta , kuid seda kaebaja enda süül või tahtel ning seega võis kaebaja jalutuskäikudel mitte osaleda. Tulenevalt VangS § 55 lg 2 võimaldatakse kinnipeetavale kord päevas 1-tunnine jalutuskäik värskes õhus. Antud juhul ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et vangla oleks teinud takistusi kaebajal kord päevas värskes õhus viibida. Mis puudutab kaebaja väidet, et kaebaja pidi käima vangla siseruumides sokkides, kuna puudusid jalanõud, on selle kohta vangla esitanud vanemvalvur Marek Vinni ettekande, millest nähtus, et kaebajal olid kambris tumedad plätud, mida saanuks kaebaja kasutada siseruumides liikumiseks. Seega on asjakohatu kaebaja väide, et tal tuli jalanõude puudumisel liikuda siseruumides sokkides. Kinnipeetava vara hulgas plätusid märgitud ei ole, kuid ettekande kohaselt olid need olemas. Kohus peab usaldusväärseks vangla poolt esitatud andmeid ning märgib, et kui kaebaja soovis liikuda vanglasisesel territooriumil sokkides, oli see tema enda vaba tahe. 6.Asjakohatu on kaebaja väide, et osaliselt peetakse rahalisi vahendeid kinni, mistõttu ei jätku tal raha ise jalanõusid osta. Kohus märgib, et rahaliste vahendite kinnipidamine tuleneb

vangistusseaduse (VangS) § 44, mille lõike 2 kohaselt jäetakse 50% rahaliste nõuete täitmiseks ja 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud jääb kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Seega ei jää kogu kinnipeetavale laekunud summad kaebaja enda käsutada. Kohus märgib, et isegi kui vangla on esitanud laekumised, millest ei olnud veel 70% maha arvatud, jäänuks kaebajale ikkagi alles rahasumma kohtuotsuse punktis 4 märgitud jalanõude ostmiseks. Perioodil 08.06.2018 kuni18.10.2018 on kaebaja kulutanud kaupluses 54 eurot ja 63 eurosenti. 7.Kuigi kaebaja on kohtukaebuses märkinud, et tal oli parem jalg katki ja luu turritab, mistõttu talle kõik jalanõud ei oleks sobinud, märgib kohus, et kaebajal tulnuks pöörduda meditsiiniosakonna poole vastava kaebusega ning samas on kaebaja eelnimetatud asjaolu välja toonud alles kohtukaebuses, vaides nimetatud probleemi välja toodud ei ole, mistõttu jätab kohus selle tähelepanuta, kuna selles osas on läbimata kohtueelne menetlus. 8.Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Inimväärikust alandavaks saab RVastS § 9 lg 1 mõttes pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Näiteks erivahendite ja teenistusrelva kohaldamine võib olla kinnipeetava inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. 9.Kohus märgib, et kahju hüvitamise nõudeks on vajalik, et kõik eeldused oleks täidetud. Selleks et kahjunõue rahuldada, peab olema tuvastatud samaaegselt haldusorgani õigusvastane tegevus või õigusvastane haldusakt ning kahju tekkimine ning põhjuslik seos õigusvastase haldusakti või õigusvastase teo ja tagajärje vahel. Kui üks nendest tingimustest ei ole täidetud, tuleb jätta kahjunõue rahuldamata. Kohtu arvates ei ole Viru Vangla õigusvastaselt käitunud, mistõttu ei ole saanud selle läbi tekkida ka mittevaralist kahju. Viru Vangla ei ole kaebajale jätnud õigusvastaselt jalanõusid väljastamata (22.10.2018 taotlus). 10.Eeltoodu alusel jätab kohus Dmitri Tsajuni kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 11.Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest, HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning kohus jätab kaebaja menetluskulud (riigilõiv) summas 250 eurot Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.