VM, MM ja VK hagi aktsiaselts ASWEGA vastu dividendivõla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.10.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind
MM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
320,84 eurot Hageja 1: VM (isikukood: XXXXXXXXXXX) Hageja 2 (apellant): MM (isikukood: XXXXXXXXXX) Hageja 3: VK (isikukood: XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Harry Ots (isikukood: XXXXXXXXXX, õigusbüroo Harry Ots AS) Kostja (vastustaja): AS ASWEGA (registrikood: 10097265), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli (Advokaadibüroo Laus & Partnerid)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta MM apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2015 otsus osas, millega jäeti rahuldamata MM hagi AS ASWEGA vastu dividendivõla nõudes, ja saata tsiviilasi eelnimetatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb
menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja menetluse käik
1.09.05.2016 esitasid MM ja VK Harju Maakohtule hagi AS ASWEGA vastu, milles palusid kohustada kostja juhatust maksma aktsionäridele välja 643 194 eurot dividende vastavalt kostja aktsiaraamatu seisule 01.01.2017. Hagiavalduse 17.05.2016 täpsustuse kohaselt on hagejateks VM, MM ja VK, kes palusid kostjalt hagejate kasuks välja mõista dividendivõlg järgnevalt: VM kasuks 256 269,73 eurot, MM kasuks 320,84 eurot ja VK kasuks 302,30 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja 20.06.2007 aktsionäride korralisel üldkoosolekul võetud vastu otsus välja maksta aktsionäridele dividendid 639 116,49 euro ulatuses. Dividendide väljamaksmine pidi toimuma 2008. aasta jooksul. Hagejatel oli kostja üldkoosoleku otsuse alusel õigus saada dividende vastavalt nendele kuuluvatele aktsiatele ja osalusele, mis oli registreeritud kostja aktsiaraamatus. Hagejale 2 kuulus 1 181 aktsiat ning tema osalusprotsendiks oli 5,02 ning talle oleks tulnud välja maksta 5,02 % dividendideks eraldatud summast, s. o. 320,84 eurot (639 116,48 x 0,0502 = 320,84).
3.Kostja ei ole dividende välja makstud, vaatamata sellele, et igal aastal toimunud aktsiaseltsi korralistel üldkoosolekutel on väikeaktsionärid küsinud, millal dividendivõlad makstakse. Aktsionäridele anti selgitusi, et hetkel ei ole vaba raha ja lubati maksta dividende „võib-olla järgmisel aastal“. Majandusaasta aruannetes on äriühingu dividendivõlad fikseeritud. Kuna väikeaktsionäridele oli oluline töökoha säilimine ja kostja iga-aastases majandusaasta aruandes oli dividendivõla olemasolu fikseeritud, siis aktsionärid oma nõuet ei esitanud ja ootasid „paremaid aegu“. 2015. aasta lõpus kostja sulges oma tootmise ja koondas väikeaktsionärid, mis viis olukorrani, et väikeaktsionäridel puudus kindlus, et kostja täidab oma dividendide maksmise kohustuse.
4.Hagejad leiavad, et hagi ei ole aegunud. Aegumine on TsÜS § 158 lg 1 alusel katkenud kostja poolt nõude tunnustamisega. Kostja on oma dividendivõla kohustust hagejate ees tunnistanud 2007., 2008., 2009., 2010., 2011., 2012., 2013. ja 2014. aastal. Hagejad taotlesid 2007-2016. aasta iga-aastastel korralistel üldkoosolekutel osalenud aktsionäride AZ, ME ja MG ülekuulamist tunnistajatena. Tunnistajad saavad anda ütlusi selle kohta, et 2007-2016. aastatel toimusid kostja aktsionäride iga-aastased üldkoosolekud ja hagejad esitasid kostjale nõude dividendivõla väljamaksmiseks. Samuti saavad tunnistajad anda ütlusi selle kohta, et 2007-2015. aasta iga-aastastel üldkoosolekutel kostja juhatuse liige VM ja kostja nõukogu esimees AJ tunnustasid suuliselt dividendivõlga hagejate ja kõigi teiste aktsionäride ees ning selgitasid, et dividendivõlg on kajastanud majandusaasta aruannetes.
5.Harju Maakohtu 18.08.2016 määrusega võttis kohus vastu VK hagist loobumise ja lõpetas tema nõudes menetluse tsiviilasjas nr 2-16-7335.
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus kohtul kohaldada vaheotsusega hagejate nõudele aegumist ning jätta aegumise tõttu hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
7.Kostja selgitas, et aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsus on tehing lg 1 mõttes (RKTKo 3-2-1-157-10, p 12). Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Hagi kohaselt oli dividendide maksmise tähtaeg 31.12.2008 ning
dividendinõude aegumine algas seega 01.01.2009 ning kolmeaastane tähtaeg möödus 01.01.2012, hiljemalt millisel kuupäeval oleks dividendinõudega hagi pidanud olema esitatud. Kuna hagi on esitatud 09.05.2016, siis on hagejate nõue aegunud.
8.Kostja ei ole nõuet tunnustanud, nõude aegumine ei ole peatunud ega katkenud nõude tunnustamisega. Kostja leidis, et finantsandmete kajastamine majandusaasta aruandes ei ole käsitatav nõude tunnustamisena aegumise kontekstis. See, et hagejad on oma nõuet esitanud üldkoosolekutel, ei võrdsustu hagi esitamisega TsÜS § 160 lg 1 mõttes. Lisaks ei ole hagejad ka tõendanud oma väidet, et nad on oma võlga üldkoosolekutel nõudnud ega seda, et üldkoosolek oleks kinnitanud hilisemad majandusaasta aruanded. Seega ei ole hagejate nõude aegumine katkenud ega peatunud. Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus jättis hagi 17.10.2016 otsusega rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kohus jättis ka rahuldamata hagejate taotluse tunnistajate ülekuulamiseks seoses kostja aegumise vastuväitega.
10.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 esimene lause sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Hagejate esitatud asjaolude kohaselt muutusid hagejate nõuded sissenõutavaks alates 01.01.2009 (TsÜS § 147 lg 3). Seega tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 oli nõuete aegumistähtaeg 01.01.2012. Hagi on esitatud kohtusse 09.05.2016 ja seega on hagejate nõue aegunud.
11.TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ja lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
12.Maakohus põhjendas, et nõude tunnustamine eeldab aktiivsust ja konkreetsust kohustatud poolelt. Äriühingu puhul saab aktiivsus väljenduda eelkõige juhtorgani või aktsionäride üldkoosoleku otsuses või konkreetses tegevuses, näiteks dividendide osaliselt välja maksmises. Igal juhul eeldab TsÜS § 158 lg 1 kohustatud isiku tahteavaldust õigustatud isikule. Nõude tunnustamise tahteavalduseks ei saa kohtupraktika kohaselt pidada lubadust asjaga tegeleda ega üldjuhul ka saldoteatise esitamist. Kohus leidis, et aktsionäride üldkoosoleku arutlustest ega majandusaasta aruannetest ei saa järeldada nõude tunnustamist äriühingu poolt TsÜS § 158 lg 2 mõttes. Majandusaasta aruande koostamisega ei võta äriühing endale vastutust, et aruande andmeid võidakse mõista tahteavaldusena nõude tunnustamiseks. Kuigi aruanne on avalik, ei saa selles näha äriühingu tahet teha tahteavaldust ühingu osanikele või aktsionäridele või võlausaldajatele. Kohus märkis, et üldkoosolekul antud suulised lubadused, olgu nende andjaks juhatus või koosoleku juhataja, on pigem sarnased lubadusega asjaga tegeleda ega kujuta endast nõude tunnustamise tahteavaldust. Seetõttu leidis kohus, et puudub alus TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi üle kuulata tunnistajad üldkoosolekul tehtud avalduste sisu osas, kuivõrd ükski selline avaldus ei saaks olla tahteavalduseks. Ka hageja 1 enda käitumine ei viita nõude tunnustamisele, sest olles ise ainsaks kostja juhatuse liikmeks ja suuraktsionäriks alates äriühingu asutamisest kuni 24.03.2016, ei ole vaidlusalust dividendimakset siiski sooritatud.
13.Kuivõrd hagejate esitatud asjaolude põhjal ei saa järeldada nõude aegumise katkemist või peatumist, siis ei kuulu hagejate taotlus tunnistajate ülekuulamiseks nende asjaolude osas rahuldamisele.
14.Kuna kohus on tuvastanud, et hagejate nõuded on aegunud, siis TsMS § 449 lg 3 alusel tegi kohus lõppotsuse, millega jättis hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hagejate kanda.
Apellatsioonkaebus
15.MM esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on rikkunud õigusnorme ega ole selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
16.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja iga-aastastes majandusaasta aruannetes kajastatud dividendivõlgasid aktsionäride ees ei saa tõlgendada tahteavaldusena nõuete tunnustamiseks. Äriühingu auditeeritud ja aktsionäride korralisel üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne on kõige olulisemaks äriühingu dokumendiks, kus ta fikseerib oma kohustused ning tahte oma kohustusi täita. Kui kostja ei oleks tunnustanud hagejate nõuet ning tal oleks puudunud soov oma dividendivõla kustutamiseks, siis ta ei oleks pidanud 2012-2015. aasta majandusaasta aruannetes enam dividendivõlgasid kajastama (esimese astme kohtu seisukoha kohaselt oli nõude aegumistähtaeg 01.01.2012). Kostja seda aga ei teinud ja ta tunnustas jätkuvalt võlga ja avaldas tahet võla kustutamiseks.
17.Apellant ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et hagejad ei ole esitanud asjaolusid, millest võiks järeldada nõude aegumise katkemine. Hagejad on sõnaselgelt väitnud, et igaaastastel aktsionäride korralistel üldkoosolekutel on nad oma dividendivõlga nõudnud ning kostja juhatuse liige ja nõukogu esimees on mõlemad sõnaselgelt igal aastal lubanud dividendid välja maksta. TsMS § 436 lg 2 rikkudes on maakohus ilma vastavate tõenditeta asunud seisukohale, et aktsionäridele anti üksnes lubadusi asjaga tegeleda. Apellant rõhutab, et talle anti lubadus dividendid välja maksta. Maakohus ei ole antud asjas tähtsust omavat asjaolu välja selgitanud ega andnud apellandile võimalust selle tõendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja apellatsioonkaebusega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, Harju Maakohtu 17.10.2016 otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. Asi tuleb saata vaidlustatud ulatuses, s.o MM hagi rahuldamata jätmise osas, läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.
19.Hageja dividendivõla nõue tuleneb 20.06.2007 toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsusest maksta aktsionäridele dividendidena välja 10 000 000 krooni. Ringkonnakohus märgib, et nõude aluseks olevat üldkoosoleku protokolli ei ole kohtule esitatud, millele on viidanud ka kostja (tl 66, 72). Hageja on taotlenud, et kohus kohustaks kostjat esitama üldkoosoleku otsuse dividendide väljamaksmise kohta (tl 85). Toimikust ei nähtu, et kohus oleks hageja taotlust lahendanud.
20.Maakohus asus seisukohale, et dividendivõla maksmise nõue on aegunud ja hageja esiletoodud asjaolude pinnalt ei saa nõude aegumine olla katkenud TsMS § 158 lg 1 alusel, sest esitatud asjaolude pinnalt ei saa väita, et kostja on nõuet tunnustanud TsMS § 158 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et maakohus ei ole antud asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud ega andnud apellandile võimalust nende tõendamiseks. Selliselt on maakohus rikkunud eelmenetluse läbiviimisel kohtule TsMS §-st 392 tulenevaid kohustusi. Maakohus on nõude aegumise katkemise analüüsimisel märkinud, et nõude tunnustamine eeldab aktiivsust ja konkreetsust kohustatud poolelt, st tahteavaldust õigustatud isikule. Samas ei ole maakohus
võimaldanud hagejal esitada väited ja tõendid selle kohta, milles seisnes nõude tunnustamine kostja poolt.
21.Apellant on menetluse kestel korduvalt viidanud sellele, et dividende saama õigustatud isikud on iga-aastastel üldkoosolekul esitanud kostjale oma nõuded ja kostja on tunnustanud dividendivõlga. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asunud ennatlikult seisukohale, et ühelgi juhul ei saaks kostja tegevust pidada nõude tunnustamiseks TsÜS § 158 lg 2 mõttes. Maakohus ei ole välja selgitanud, milles seisnes hageja viidatud nõude tunnustamine kostja poolt. Kostja on väitnud, et hagejad ei ole tõendanud seda, et kostja üldkoosolek oleks väidetavaid dividendinõudeid hilisemalt käsitlenud. Maakohus on nõude tunnustamise osas seisukoha kujundamisel üksnes lähtunud kostja vastuväidetest, andmata hagejatele võimalust oma väiteid täpsustada ja tõendada. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja on hagi alusena mõne olulise asjaolu märkimata jätnud, siis tuleb kohtul talle eelmenetluses hagi puudust selgitada ning anda võimalus hagi muutmiseks või täiendamiseks. Poolte võrdsusest tulenevalt tuleb juhul, kui kostja esitatud faktilised asjaolud ei ole tema vastuväiteid arvestades piisavad, ka kostjale seda selgitada, andes talle samuti võimaluse esitada vastuväiteid kinnitavaid faktilisi asjaolusid (RKTKo 3-2-1-17-16, p 12).
22.Maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p 3 ja 4), ei ole piisaval määral täitnud selgitamiskohustust tõendamist vajavate asjaolude suhtes, on rikkunud tõendite igakülgse hindamise kohustust (TsMS § 232 lg 1) ja otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Samuti ei ole maakohus selgitanud välja TsÜS § 158 kohaldamiseks vajalikke asjaolusid, mistõttu on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 158. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud hindamaks, kas nõue on aegunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik rikkumist kõrvaldada, kuna rikkumised on aset leidnud juba asja eelmenetluse staadiumis.
23.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.