lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-842/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-842/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1233
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number

3-19-842

Määruse kuupäev

09.07.2019

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamisega

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus haldusasjas nr 3-19842;
2.Avalikustada jõustunud kohtulahend muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus;
3.Määrus saata kaebajale. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1.06.05.2019 saabus Tartu Halduskohtusse kinnipeetav Juri Kolesnikovi kaebus, milles viidatakse, et tegemist on kaebusega Tartu Vangla vastuste nr 2-3/3804-2,4 ja 1-11/47-2 peale. Kaebuse kohaselt soovis Juri Kolesnikovi õde tulla vanglasse lühiajalisele kokkusaamisele kaebajaga. Esialgu sai õde loa tulla, kuid hiljem helistati talle vanglast ning öeldi, et ta ei tohi tulla. Kaebaja on proovinud välja selgitada ja saada infot selle kohta, miks kokkusaamine keelati, kuid vangla on andnud erinevaid vastuseid. Viimase 11.04.2019 vastuse nr 1-11/47-2 kohaselt keelati õel kokkusaamisele tulla kontaktisiku poolt ning kaebajal ei ole üldse õigust teada saada, miks seda keelati. Kontaktisik on kaebajale öelnud, et lühiajalise kokkusaamise keeld tuli vangla teabe- ja uurimisosakonnast. Rohkem kaebajale midagi ei öeldud. Juri Kolesnikov palub tunnistada õigusvastaseks, et vangla keelas tema õel tulla lühiajalisele kokkusaamisele. Samuti palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks, et vangla ei väljasta talle infot selle kohta, kes konkreetselt keelas kokkusaamise ning miks. Kaebaja leiab, et talle soovitakse lihtsalt kätte maksta, sest ta on kirjutanud vanglaametniku peale varasemalt kaebuse.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 09.05.2019 kohtule järgmised dokumendid: 1) kaebaja 14.11.2018 pöördumine vangla poole (registreeritud vanglas 14.11.2018 nr-ga 2-3/3804-1), milles kaebaja palub selgitusi selle kohta, miks õde ei lastud kokkusaamisele ja kes on süüdi; 2) Tartu Vangla 20.12.2018 vastus nr 2-3/3804-2 kaebaja 14.11.2018 pöördumisele, milles selgitati, et kokkusaamist ei võimaldatud, kuna vanglateenistusel oli alust kahelda kokkusaaja maines; 3) kaebaja 02.01.2019 pöördumine pealkirjaga „VAIE“ (registreeritud vanglas 03.01.2019 nr-ga 23/3804-3), milles kaebaja soovib teada, kes keelas viimasel hetkel kokkusaamise ja millisel põhjusel; 4) Tartu Vangla 11.02.2019 vastus nr 2-3/3804-4 kaebaja 02.01.2019 pöördumisele, milles selgitati, et vangla on kaebajale juba vastanud ja vangla jääb 20.12.2018 vastuses nr 2-3/3804-2 toodud seisukoha juurde;

5) kaebaja 12.02.2019 pöördumine pealkirjaga „VAIE“ (registreeritud vanglas 18.02.2019 nr-ga 111/47-1), milles kaebaja leiab, et vangla peab seletama, kes ja miks keelas õel tulla kokkusaamisele ja miks kaebaja ei saanud vastust oma vaidele; 6) Tartu Vangla 11.04.2019 vaideotsus nr 1-11/47-2, milles selgitati kaebajale, kelle otsuse alusel lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest keelduti. Vaideotsuses on märgitud, et arvestades asjaolu, et vangla poolt J. Kolesnikovile 02.01.2019 esitatud pöördumisele vastamata jäänud osa (kes lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keeldus) on J. Kolesnikovile käesolevas vaideotsuses lahti selgitatud, lugeda J. Kolesnikovi vaie toimingu sooritamise nõudes rahuldatuks.

3.Tartu Halduskohtu 28.06.2019 määrusega jäeti J. Kolesnikovi kaebus käiguta. Tulenevalt sellest, et kaebaja oli esitanud tuvastamiskaebuse, pidi J. Kolesnikov kohtule selgitama, millist eesmärki ta soovib oma kaebusega saavutada ning miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Kohus märkis, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. 04.07.2019 saabus Tartu Halduskohtusse J. Kolesnikovi vastus kaebuse käiguta jätmise määrusele. Vastuse kohaselt soovib kaebaja kaebusega saavutada seda, et vangla vastaks talle, milline teabe- ja uurimisosakonna töötaja kokkusaamise keelas. Kaebajal on alust arvata, et see vanglaametnik soovib talle kätte maksta varasema kohtusse pöördumise eest. Samuti soovib kaebaja, et vangla seletaks ja põhjendaks, miks ametnik keelas kokkusaamise õega. J. Kolesnikov märgib, et tal pole tõhusamaid vahendeid, sest ta pöördus juba mitu korda vangla poole. Kohtu seisukoht
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tutvunud J. Kolesnikovi kaebuse ning selle täiendusega ja kaebaja poolt viidatud ning vangla poolt edastatud dokumentidega, asub kohus seisukohale, et J. Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla peale kuulub tagastamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
5.J. Kolesnikovi kaebusest nähtub, et tegemist on tuvastamiskaebusega. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks, et vangla keelas tema õel tulla lühiajalisele kokkusaamisele. Samuti palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks, et vangla ei väljasta talle infot selle kohta, kes konkreetselt keelas kokkusaamise ning miks.
6.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus palus kaebajal selgitada, millist eesmärki ta soovib oma kaebusega saavutada ning miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja 04.07.2019 kohtusse saabunud vastuses selgitanud, miks on lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamise või soovitud informatsiooni mitteväljastamise õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Selle asemel nähtub J. Kolesnikovi vastusest, et tema eesmärgiks on saada teada, milline teabe- ja uurimisosakonna töötaja kokkusaamise keelas. Sellist eesmärki ei ole võimalik saavutada tuvastamisnõuete esitamisega, sest tuvastamisnõuete rahuldamine ei kohusta vastustajat teatama kaebajale teabe-ja uurimisosakonna töötaja või töötajate nimesid, kes on olnud seotud lühiajalise kokkusaamise taotluse menetlemisega. Kohtule ei ole ka äratuntav kaebuses esitatud tuvastamisnõuete esitamise vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks, kuivõrd kaebajal ei ole takistusi uue lühiajalise kokkusaamise taotluse esitamiseks. Kui vangla peaks jätma taotluse rahuldamata, on

kaebajal tõhusamad vahendid oma õiguste kaitseks, sest kaebaja saab esitada vaide (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.02.2017 kohtumäärus asjas nr 3-3-1-75-16, p 9). Kuna kaebaja ei ole selgitanud, miks on lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamise või soovitud informatsiooni mitteväljastamise õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik, siis on HKMS § 38 lg-s 4 sätestatud nõue täitmata, kaebuses esineb selle menetlemist takistav puudus ning kaebus ei ole seetõttu lubatav. Lähtudes ülaltoodust, leiab kohus, et Juri Kolesnikovi kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

7.Kohus märgib, et J. Kolesnikovi 04.07.2019 kohtusse saabunud vastusest nähtub, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on saada teada, kes teabe-ja uurimisosakonna töötajatest lühiajalise kokkusaamise keelas ja miks. Sellise eesmärgi saavutamine on põhimõtteliselt võimalik läbi kohustamiskaebuse esitamise, kuid kohus ei suuna käesoleval juhul kaebajat sellist nõuet esitama. Kohus leiab, et vangla on kaebajale selle informatsiooni väljastanud. Tartu Vangla 20.12.2018 vastuses nr 2-3/3804-2 on kaebajale selgitatud, et kokkusaamist ei võimaldatud, kuna vanglateenistusel oli alust kahelda kokkusaaja maines. Lisaks on Tartu Vangla 11.04.2019 vaideotsuses nr 1-11/47-2 toodud nimeliselt välja, milline inspektor-kontaktisik otsuse tegi. Lühiajalise kokkusaamise võimaldamise otsustuspädevus on inspektor-kontaktisikul (VSkE § 17 lg 1), mistõttu ei ole õige kaebaja arusaam, et keelduva otsuse tegi teabe- ja uurimisosakonna töötaja. Tartu Vangla direktori 09.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/37 kinnitatud „Tartu Vangla teabe-ja uurimisosakonna põhimäärus“ § 4 lg 3 p 15 kohaselt on teabe- ja uurimisosakonnal vaid nõustav funktsioon tulemusüksuste ametnike teenistusalaste otsuste kujundamisel. Kaebajale on seega teada, kes otsuse tegi ja millisel põhjusel. Kohtu hinnangul puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda andmeid selle kohta, milline või millised konkreetsed teabe- ja uurimisosakonna töötajad inspektor-kontaktisikut otsuse tegemisel nõustasid. Mis puudutab täpsemat informatsiooni keeldumise põhjuse kohta, siis on Tartu Vangla 11.04.2019 vaideotsuses nr 1-11/47-2 viidanud sellele, et kokkusaamist taotlenud isik (kaebaja õde) saab soovi korral pöörduda vangla poole saamaks teavet selle kohta, miks tema maines on alust kahelda. Eelnevast tulenevalt kuuluks kohtu hinnangul kohustamisnõue tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ning kohus ei suuna kaebajat kohustamisnõuet esitama.
8.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuivõrd kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse osas.
9.Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium