3.Avalikustada jõustunud kohtulahend muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus;
4.Määrus saata kaebajale. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 23.04.2019 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles märkis, et tegemist ei ole kaebusega, mida vaja menetleda. Pöördumisest nähtub, et vanglaametnikud on kohtusse kirjutanud iroonilise ja solvava väljendi kaebaja kohta ja kaebaja on soovinud saada selgitust ja vabandust selle kohta. Vanglaametnikud on teda aga veelgi solvanud. X viitab vangla dokumentidele 19.02.2019 nr 1-13/234-2; 27.02.2019 nr 2-3/523-1 ja 26.03.2019 nr 2-3/523-2. X soovib koopiaid materjalidest ja kohtusse ratastooli kohta kirjutatud materjalidest. X märgib, et kui teist moodi ei ole võimalik, siis las tuleb menetlus.
2.Tartu Halduskohus käsitles X pöördumist kaebusena ning jättis selle 12.06.2019 määrusega käiguta. 19.06.2019 saabus kohtusse X vastus, milles kaebaja märgib, et pöördus vangla poole, et vastust saada ning selgitusi ja vabandusi. Vangla aga andis veelgi enam solvava vastuse, kus väidetakse, et sõna „käru“ oli kohtu tekstis. Kaebaja soovib teada, kas sõna „käru“ oli kohtu poolt tõlgitud tekstis. Kaebaja soovib selgitusi ja vabandusi, kes ja miks tekitas sellise olukorra. Kaebaja soovib vanglalt vabandust, et vangla kasutas väljendit „käru“ kaebaja ratastooli kohta solvavas vormis.
3.Kaebaja poolt esialgses kaebuses viidatud dokumentidest nähtub alljärgnev. Tartu Vangla 19.02.2019 otsusega nr 1-13/234-2 on vangla jätnud rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise nõude. Viidatud otsuses on vangla ühes lõigus tsiteerinud kaebaja poolt haldusasjas nr 318-877 esitatud kaebuse täienduse teksti, kus on kasutatud sõna „käru“ sõna „ratastool“ asemel. Kaebaja on seejärel pöördunud avaldusega vangla poole (registreeritud 27.02.2019 nr-ga 2-3/523-1), leides, et viide sellele justkui kaebaja oleks ratastooli nimetanud käruks, on solvav ja alandav. X kirjutab avalduses, et enne kui ta esitab nõuded, palub ta vanglal väljastada tõendid selle kohta, et ta nimetas ratastooli käruks.
Tartu Vangla on kaebaja avaldusele vastanud 26.03.2019 vastusega nr 2-3/523-2. Viidatud vastuses selgitatakse, et vangla 19.02.2019 otsuses kasutatud tsitaat pärineb haldusasjas nr 3-18-877 halduskohtule 11.07.2018 kaebaja poolt saadetud kaebuse täiendusest. Teadaolevalt toimub halduskohtus menetlus eesti keeles ja kõik kohtule saadetud võõrkeelsed tekstid tõlgitakse eesti keelde. Kaebajale meelehärmi valmistanud tsitaat pärineb tema venekeelse originaalteksti tõlkest. Juhul, kui tõlkes on kaebaja mõtte väljendamiseks kasutatud sõna, mida ta ise oleks eesti keeles öelnud teise sõnaga, märgib vangla, et kaebajale solvava ja alandavana tundunud sõna „käru“ kasutamine kummagi, ei kohtu- ega kahjunõude menetluses asja sisulist otsustust ei mõjutanud ega kaebaja isikule negatiivset varju ei heitunud. Vaatamata eesti keeles kindla tähendusega sõna „ratastool“ olemasolule, ei saa ratastega liikumisvahendi, milleks ka ratastool on, nimetamist „käruks“ pidada kindlasti solvavaks, veel vähem kelleski alandust tekitavaks. Kohtu seisukoht
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tutvunud X kaebuse ning selle täiendusega ja kaebaja poolt viidatud ning vangla poolt edastatud dokumentidega, asub kohus seisukohale, et X kaebus Tartu Vangla peale kuulub tagastamise. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
5.HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest, selle täiendusest ja viidetest dokumentidele nr 1-13/234-2, nr 2-3/523-1 ja nr 2-3/523-2 nähtub, et kaebuse esitamise ajendiks oli asjaolu, et vangla märkis oma 19.02.2019 otsuses nr 1-13/2342, et kaebaja on haldusasjas nr 3-18-877 esitanud kohtule kaebuse täienduse, milles on ratastooli nimetanud käruks. Kaebaja jaoks on see alandav ja solvav, sest ta ei ole sõna „käru“ kasutanud. Vangla on kaebajale 26.03.2019 vastuses nr 2-3/523-2 selgitanud, et sõna „käru“ on sõna „ratastool“ asemel kasutatud kohtus kaebaja venekeelse teksti tõlkimisel eesti keelde. Kohus mõistab X kaebust selliselt, et kaebaja sooviks on vabanduse saamine vanglalt selle eest, et vangla on 19.02.2019 otsuses nr 113/234-2 viidanud sellele, et kaebaja on kohtule esitatud dokumendis kasutanud sõna „käru“. Selgitused, miks vangla on 19.02.2019 otsuses nr 1-13/234-2 viidanud kaebaja poolt sõna „käru“ kasutamisele, on vangla kaebajale juba 26.03.2019 vastuses nr 2-3/523-2 andnud. Riigikohtu praktika kohaselt saab vabandamiseks kohustamise nõude esitada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2005 otsus asjas nr 3-3-1-30-05, p 18). RVastS § 11 lg 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Tegemist on heastamisnõudega HKMS § 37 lg 1 p 5 mõttes. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras
tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et kaebajal oleks vangla vabandamiseks kohustamise nõude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja ei ole vanglas 27.02.2019 nr-ga 2-3/5231 registreeritud pöördumises sellist nõuet esitanud. Ka Tartu Ringkonnakohus on 26.04.2017 määruses asjas nr 3-16-1746 leidnud, et vabandamiseks kohustamise nõude esitamisel tuleks eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Samas määruses on ringkonnakohus täiendavalt märkinud, et kohus ei saa kohustada haldusorganit vabandama, kui kehtiv õigus seda ei võimalda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 14). Avaliku võimu kandja kohtulikku sundimist vabandamiseks ei ole seaduses ette nähtud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on vabandamiseks kohustamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole X kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
6.Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui kaebajal oleks kohtueelne menetlus vabandamiseks kohustamise nõudes läbitud, kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajale sõna „käru“ omistamist sõna „ratastool“ asemel ei saa pidada isiku õiguste intensiivseks riiveks. Pealegi ei ole vangla seda sõna kasutanud omaalgatuslikult, vaid on viidanud kohtu dokumendile, kust see sõna tuleneb, mistõttu ei oleks kaebuse rahuldamine ka tõenäoline.
7.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuivõrd kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse osas.
8.Kaebaja on kaebuses esitanud taotluse vanglalt väljanõutavatest dokumentidest (nr 1-13/234-2, nr 2-3/523-1 ja nr 2-3/523-2) koopiate saamiseks ning samuti teises haldusasjas (nr 3-18-877) esitatud dokumendist ja kohtu poolt tehtud tõlkest koopiate saamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata, sest dokument nr 2-3/523-1 on kaebaja enda poolt kirjutatud ja vanglale esitatud pöördumine ning dokumendid nr 1-13/234-2 ja nr 2-3/523-2 on vangla vastused kaebajale, mis on Xil seega olemas. Teises haldusasjas koopiate saamiseks tuleb esitada taotlus vastava haldusasja juurde.
9.Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.