D.B.kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud varalise kahju hüvitamiseks seoses ukse lõhkumisega
1.Tagastada D.B.kaebus.
2.Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks terviseandmeid puudutavas osas (tl-d 2, 6, 7, 30 ja 31). Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) registreeriti 15. novembril 2018. a N.B. avaldus varalise kahju hüvitamiseks seoses ukse lõhkumisega.
2.PPA 12. detsembri 2018. a nõudekirjas põhjendab, et N.B. on vaja selgitada, milles seisnes politsei tegevuse õigusvastasus ning milliseid avaldaja subjektiivseid õigusi on politsei rikkunud. Korter aadressil Kalevi xxx, Kohtla-Järve linn, kuulub N.B. pojale D.B. ning ei nähtu avaldaja seotus nimetatud korteriga. Samuti jääb arusaamatuks, millises summas avaldaja kahju hüvitamist taotleb.
3.PPA-s registreeriti 2. jaanuaril 2019. a N.B. vastus nõudekirjale, milles täpsustatakse, et ukse lõhkumisega on tekkinud kahju summas 448 eurot ja 61 senti. Lisaks esitas D.B. volikirja, milles annab õiguse N.B. kahjunõude taotlemiseks.
4.PPA 11. jaanuari 2019. a otsuses nr 2.1-3/33348-5 jättis N.B. esitatud taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tegi D.B.12. novembril 2018. a Häirekeskusele korduvalt valeväljakutseid. Kohale saabunud politseiametnikud ja päästeameti töötajad suhtlesid D.B. läbi avatud korteri akna, selgitasid talle tema käitumise lubamatust ning nõudsid korrarikkumise lõpetamist. D.B. keeldus sellest. D.B. anti korraldus korteri ukse avamiseks. Kuivõrd D.B. korraldust ei täitnud, avasid päästeametnikud ukse. Korteris selgus, et D.B. abi ei vajanud ja meditsiinilisest läbivaatusest loobus. Korrarikkumiste lõpetamiseks peeti D.B. kinni ning Viru Maakohtu 13. novembri 2018. a otsusega tunnistati ta süüdi karistusseadustiku § 278 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks viis päeva aresti. Politsei tegevus valdusse sisenemisel ilma nõusolekuta oli õiguspärane ning põhjustatud tema enda käitumisest.
5.Tartu Halduskohtusse saabus 30. jaanuaril 2019. a N.B. taotlus riigi õigusabi saamiseks, mis registreeriti haldusasjana nr 3-19-188. Taotleja eesmärk oli saavutada seda, et politsei hüvitaks talle lõhutud ukse maksumuse.
5.1.Tartu Halduskohus 4. veebruari 2019. a määrusega nr 3-19-188 jättis N.B. taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 alusel, kuna taotlejal ei saa olla õigust mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kohus põhjendab, et Kohtla-Järvel Kalevi xxx asuva korteriomandi omanik on D. B. Taotleja elukoht on Kohtla-Järvel Põhja allee xxx, seega ei ole tegemist ka taotleja elukohaga. Vaidlusaluse juhtumi läbi ei ole taotlejal varalist kahju tekkinud ning taotleja ei saa saavutada ka selle hüvitamist. Kohus selgitas, et kui riigi õigusabi soovib saada D. B., tuleb tal esitada uus taotlus. Samuti juhtis kohus tähelepanu sellele, et D.B. saab esitada halduskohtule kaebuse varalise kahju hüvitamise nõudes 30 päeva jooksul PPA 11. jaanuari 2019. a otsuse kättetoimetamisest talle endale või selles menetluses tema esindajana tegutsenud N.B.
5.2.N.B. esitas 27. veebruaril 2019. a Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud avalduse, milles palus pikendada PPA vastuse vaidlustamise tähtaega, samuti pikendada tähtaega, et vaidlustada kohtu keeldumine anda talle tasuta juriidilist abi.
5.3.Tartu Halduskohus vastas 4. märtsi 2019. a kirjaga N.B. ning selgitas, et kohus ei saa kaebuse esitamise tähtaega pikendada, kaebajal on võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kohus märkis, et määruskaebus ja selle esitamise tähtaja ennistamise taotlus oleks tulnud esitada Tartu Ringkonnakohtule ning saatis selles osas avalduse ringkonnakohtule edasi.
5.4.Tartu Ringkonnakohus 11. märtsi 2019. a määruses nr 3-19-188 jättis N.B. taotluse käiguta ning andis tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kui N.B. soovib vaidlustada Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2019. a määrust, siis tuleb tal esitada Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 25. märtsil 2019 määruskaebus ning taotleda määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
5.5.Tartu Ringkonnakohus 27. märtsi 2019. a määruses nr 3-19-188 jättis N.B.27. veebruari 2019. a esitatud taotluse läbi vaatamata, kuna N.B. ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul taotluses esinenud puudusi kõrvaldanud ning kohtule määruskaebust ega määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitanud.
6.Tartu Halduskohtusse saabus 8. aprillil 2019. a D.B. taotlus, mida kohus tõlgendab kaebusena ning mis registreeriti haldusasjana nr 3-19-644. D.B. palub pikendada hagi esitamise tähtaega politsei otsuse peale kaebaja ema kaebusele. Samuti palub kaebaja pikendada tähtaega kaebuse esitamiseks otsuse peale, milles keelduti määramast advokaati. Kaebaja ise on invaliid ning ei ole pädev juriidilistes küsimustes. Kohtuasjade ajamiseks kirjutas kaebaja volituse emale, ehkki ka tema on kannatanud pooleks (tasus uue ukse maksumuse). Haiguse tõttu ei saanud ta tegeleda vaidlemisega politsei ja kohtuga. Kaebaja palub kasvõi anda tõlgi abi kirjade ja dokumentide tõlkimiseks.
7.Tartu Halduskohus 23. aprilli 2019. a kohtunõudes palus PPA-l esitada kaebusega seonduvad dokumendid ning PPA esitas kohtule 30. aprillil 2019. a vastuse kohtunõudele, N.B.15. novembri 2018. a esitatud taotluse kahju hüvitamiseks, PPA 12. detsembri 2018. a N.B. edastatud nõudekirja, vastuse nõudekirjale ning D.B. volikirja.
8.Tartu Halduskohus 22. mai 2019. a määrusega jättis kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et kaebaja peab kaebuse edasiseks menetlemiseks tasuma riigilõivu või esitama menetlusabi taotluse ning kohtule esitama puuduste kõrvaldamise avalduse, milles tuleb: 1) teatada, kas kohus mõistab õigesti, et kaebaja soovib esitada nõude PPA tekitatud varalise kahju hüvitamiseks; 2) kaebust täiendavalt põhjendada;
3) teatada nõutava hüvitise suurus; 4) märkida, millises menetlusvormis ta haldusasja arutamist soovib; 5) teatada, millal toimetati kaebajale ning N.B. kätte PPA 11. jaanuari 2019. a otsus nr 2.13/33348-5; 6) täiendavalt põhjendada kaebetähtaja ennistamise taotlust.
KOHTU SEISUKOHT
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
10.Kohus andis kaebajale 22. mai 2019. a määrusega võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Tartu Halduskohtusse 13. juunil 2019. a saabunud eelnimetatud määruse väljastusteatiselt nähtub, et kaebaja on määruse kättesaamist kinnitanud oma allkirjaga. Väljastusteatiselt aga ei selgu, mis kuupäeval kaebaja määruse kätte sai, mistõttu kohus loeb kättetoimetamise kuupäevaks 13. juuni 2019, mil väljastusteatis kohtusse tagasi jõudis. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise 15-päevane tähtaeg kulgema 14. juunil 2019 ning möödus
28.juunil 2019. Kaebaja ei ole kohtule vastanud ega puudusi kõrvaldama asunud. Kuigi kaebaja viitas kohtusse 8. aprillil 2019. a saabunud avalduses, et sooviks tõlgi abi, ei ole kaebaja kohtule esitanud taotlust Tartu Halduskohtu 22. mai 2019. a määruse eesti keelest vene keelde tõlkimiseks. Ühtlasi ei ole kaebajale määruseid vene keelde tõlgitud Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-19-188.
11.Kaebaja ei ole kohtule vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 5 teatanud, kas kohus mõistab õigesti, et kaebaja soovib esitada nõude PPA tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Samuti ei ole kaebaja vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 kaebust täiendavalt põhjendanud, vastavalt HKMS § 38 lg-le 2 teatanud nõutava hüvitise suurust ega HKMS § 39 lg 1 p-st 4 lähtudes lisanud kaebusele andmeid riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlust. Lisaks ei ole kaebaja HKMS § 39 lg 1 p-st 2 juhindudes teatanud, millal kaebajale või N.B. PPA 11. jaanuari 2019. a otsus nr 2.1-3/33348-5 kätte toimetati ega põhjendanud täiendavalt HKMS § 38 lg-st 5 juhindudes kaebetähtaja ennistamise taotlust.
12.HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Seega on kaebaja ainuõigus valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama.
13.Lisaks kaebuse nõude ja aluse määratlemisele on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine, kuid kaebaja ei ole kohtule vastavaid andmeid esitanud. Samuti ei ole kohtul võimalik HKMS § 124 lg 1 järgi lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuna ei selgu, kuidas kaebaja 8. aprilli 2019. a avalduses välja toodud asjaolud kaebuse tähtaegselt esitamisel takistuseks olid. Kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, ei ole võimalik kaebust menetleda.
14.Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab D.B. kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
15.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Ühtlasi peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetlus osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid nii kaebaja kui ka tema pereliikmete tervise kohta. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik isikute eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.