lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-12635/23

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-12635/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
865
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-12635

Tsiviilasi

PK avaldus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.09.2016 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

PK määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Avaldaja PK (isikukood: XXXXXXXXXX, e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 19.09.2016 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ning saata asi tagasi maakohtule PK riigi õigusabi taotluse läbivaatamiseks ja riigi õigusabi andmise otsustamiseks.
2.Rahuldada PK määruskaebus.
3.Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluse käik
1.19.08.2016 esitas PK Harju Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks. PK vajab õigusabi tema esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Avalduse kohaselt kinkis PK 2006. aastal oma tütrele DK-le 3-toalise korteri aadressil XXX. Korteri kinkimine oli vajalik vara säilitamiseks, sest PK majanduslik seisund halvenes, mis päädis tema pankroti väljakuulutamisega. Kohtuotsusega ei lubatud korteriga seotud tehingut tagasi võita, kuna tegemist oli perekonna eluasemega. Korteris elab käesoleval ajal PK abikaasa IK. Alates 2010. aastast tegeles PK äritegevusega Venemaal ja 2012. aastal reisis seoses äritegevusega pidevalt Venemaa, Šveitsi ja Eesti vahet. Sel perioodil elas PK üüritud korteris. Hiljem tema äritegevus halvenes ja lõpuks seiskus. 2016. aasta märtsis naasis PK Eestisse ja soovis tulla oma perekonna juurde koju aadressil XXX, kuid tütar ja abikaasa ei lubanud teda korterisse. PK on oma tervisliku seisundi tõttu viibinud korduvalt haiglas. Pärast haiglast vabanemist suunati PK sotsiaalmajja. Vahepeal selgus, et DK on kinkinud korteri oma emapoolsele

vanaemale ŽK-le. PK soovib õigusabi selleks, et tagada endale elamine, kas selles korteris, kus hetkel elab tema abikaasa või muul võimalikul moel. Esimese astme kohtu määrus

3.Harju Maakohtu 19.09.2016 määrusega keelduti PK avaldust riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmast ja jäeti menetluskulud PK kanda.
4.Maakohtu põhjenduse kohaselt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 järgi riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Maakohus selgitas, et sissekirjutus ei oma juriidiliselt mingit tähendust, st selle alusel ei ole õigust elada antud kohas. Samuti avaldusest nähtub, et isik saab elada sotsiaalmajas ning kohus ei saa kohustada DK ega ŽK andma PK-le isikliku kasutusõiguse antud korteri suhtes. Arvestades eeltoodut kohus leidis, et esitatud taotlus tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 ja RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata. Määruskaebus
5.PK esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja võtta tema avaldus riigi õigusabi saamiseks menetlusse.
6.Sotsiaalmaja poolt väljastatud tõendi kohaselt ei ole PK-l enam võimalust elada sotsiaalmajas. Kaebajal ei ole elukohta. Ainsa võimalusena pakuti PK-le kasutada ööbimiseks kodututele mõeldud öömaja Tallinnas. Kaebajal ei ole juriidilisi teadmisi oma nõude esitamiseks. Kaebajal puuduv võimalus palgata juristi, et kohustada kohtu kaudu abikaasat ja tütart tema eest hoolitsema. Ainult kohtu abil saab kaebaja esitada tõendid selle kohta, et kaebaja pidas aastate jooksul ülal oma tütart ja abikaasat, kes ei ole kunagi töötanud. Menetluse edasine käik
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 03.08.2016 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule PK riigi õigusabi taotluse läbivaatamiseks ja riigi õigusabi andmise otsustamiseks. PK määruskaebus tuleb rahuldada.
9.TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlemisest keeldumise korral on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus (RKTKm 3-2-1-151-14, p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 ja rikkunud määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 463 lg 2). Iseenesest on õige maakohtu viide RÕS § 7 lg 1 p-le 2, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Samas on ringkonnakohtu hinnangul ennatlik maakohtu seisukoht, et käesoleval juhul ei saa PK-l olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.
10.Maakohus on määruses õigesti viidanud sellele, et sissekirjutus iseenesest ei anna õigust elada kohas, kuhu isik on sisse kirjutatud. Samas on PK oma riigi õigusabi taotluses ja määruskaebuses tuginenud mitmetele asjaoludele, mille alusel ta õiguskaitset vajab. Maakohus ei ole kõiki esiletoodud asjaolusid arvestanud ning seetõttu on ennatlik maakohtu seisukoht, et kohus ei saa kohustada PK tütart ja abikaasat andma temale korteri kasutusõigust. Riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmise staadiumis ei saa hinnata asja võimalikku perspektiivi kohtumenetluses. Seega oli riigi õigusabi taotluse

menetlusse võtmisest keeldumine käesoleval juhul põhjendamatu, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada.

11.Ringkonnakohus märgib, et kohtul on võimalik määrata riigi õigusabi ka isiku muu õigusnõustamise või muu esindamisena avaldaja nõude perspektiivikuse väljaselgitamiseks. Nõude perspektiivikuse korral jätkub RÕS § 17 lg 1 esimese lause kohaselt avaldajale riigi õigusabi andmine ka asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks. Nõude perspektiivituse korral lõpetab kohus RÕS § 17 lg 1 teisest lausest ning RÕS § 7 lõikest 1 p-dest 2, 5 ja 12 tulenevalt avaldajale riigi õigusabi andmise. Sel juhul piirdub riigi õigusabi andmine advokaadi poolt nõude perspektiivikuse väljaselgitamise ja selle kohta kohtule arvamuse esitamisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium