nende Hageja: AK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja I: PP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Kostja II: ML (isikukood XXXXXXXXXXX, AL üldõigusjärglane) Kostja III: ML (isikukood XXXXXXXXXXX, AL üldõigusjärglane)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 17. mai 2016 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja AK kanda.
Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendi tsiviilasja juurde võtmisest.
RIIGILÕIVU VÄLJAMÕISTMINE
Välja mõista AK-lt apellatsioonimenetluse riigilõiv 425 eurot riigituludesse. AK on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AK esitas 19.09.2014 Harju Maakohtule hagi AL ja PP vastu kahju 5162,14 euro hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja OÜ-ga PP Advokaadibüroo oktoobris 2000 õigusteenuse osutamiseks kliendilepingu. Harju Maakohtu 21.12.2010 otsusega rahuldati AK vastu esitatud hagi tsiviilasjas nr 2-08-80202 tagaseljaotsusega ja jäeti menetluskulud kokku 80 770 krooni (5162,14 eurot) AK kanda. Tagaseljaotsuse tegemise tingis lepingulise esindaja AL 14.12.2010 istungile mitteilmumine. Tagaseljaotsus jõustus 20.09.2011.
3.AL kohtuistungile ilmumata jätmine ja kohtu mitteteavitamine istungile ilmumise takistusest ei tulenenud mõjuvast põhjusest. Kostja I jättis teadlikult istungile ilmumata ja kohut teavitamata, rikkudes sellega käsunduslepingut ja tekitades väljamõistetud menetluskulude näol otsese varalise kahju.
4.PP vastutus tuleneb asjaolust, et ta on advokaadibüroo pidaja. Advokatuuriseaduse kohaselt vastutavad õigusteenust osutades tekitatud kahju eest advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt.
5.Hagiavalduse 26.01.2015 täpsustuse kohaselt oli tsiviilasjas nr 2-08-80202 maakohtu menetluses TŠ hagi AK vastu kinnisasja reaalosaks oleva eluruumi vabastamiseks. Pooled kasutasid vaidlusalust eluruumi ühise kooselu ja pere tarbeks, kuigi müügilepinguga omandati korter TŠ omandisse. Pärast kooselu purunemist leidis TŠ, et AK kasutab tema kinnisasja õigusliku aluseta ja soovis selle ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. AK nõudeid ei tunnistanud, kuna eluruumi soetamiseks võtsid pooled ühise laenu, AK tasus omafinantseeringu 69 988 krooni, samuti igakuiseid laenumakseid, kommunaalmakseid ja tegi investeeringuid korteri renoveerimiseks. AK esitas seetõttu ka vastuhagi seltsingu tuvastamiseks ja seltsingust tuleneva eluruumi kasutamise õiguse tunnustamiseks. Kui tagaseljaotsust ei oleks tehtud, oleks TŠ hagi AK vastu suure tõenäosusega jäänud rahuldamata ja kahju ei oleks tekkinud.
6.Seoses AL surmaga on alates 26.01.2016 tema asemel kostjatena menetluses tema üldõigusjärglased ML ja ML.
Kostjate vastuväited
7.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
8.Hagi on esitatud kostja I vastu valesti. Kostja I füüsilise isiku ja advokaadibüroo osanikuna ei ole advokaadibüroo pidaja. Advokaadibüroo pidaja, kes vastutaks solidaarselt kohustusi rikkunud advokaadiga, on OÜ PP Advokaadibüroo.
9.Hageja nõue on aegunud. Hageja esitas tagaseljaotsuse peale kaja ja oli teadlik, et kui ta ei tasu kohtumääruse alusel kaja esitamise eest kautsjoni hiljemalt 07.09.2011, jääb kaja menetlusse võtmata ja tagaseljaotsus jõustub. Seega sai hageja kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada hiljemalt ajahetkest, kui ta loobus kautsjoni tasumisest. Aegumine algas 08.09.2011, hagi esitati 19.09.2014, seega hilinenult.
10.Puudub põhjuslik seos AL tegevuse ja kahju tekkimise vahel. AL tegi endast kõik oleneva ning koostas ja esitas kaja tagaseljaotsusele, kus selgitas põhjalikult kohtuistungile mitteilmumise põhjuseid. AL ei käitunud süüliselt. Kaja jäi menetlusse võtmata hagejast endast tuleneva asjaolu tõttu. Hageja loobus tagaseljaotsusele esitatud kajast, kui jättis kautsjoni tasumata.
11.AL ei ilmunud kohtuistungile põhjusel, et ta haigestus 29.11.2010, kui asjas pidi toimuma kohtuistung ja teavitas sellest kohut, paludes, et uut istungi aega ei määrata enne esindaja tervenemist. Kohus määras siiski uueks istungi ajaks 14.12.2010. AL tervis halvenes järsult alates 08.12.2010 ja 14.12.2010 ei olnud esindajal võimalik eelistungile ilmuda. Ta proovis istungipäeva hommikul kohut oma mitteilmumises teavitada, kuid see ei õnnestunud mobiiltelefoni side häirituse tõttu. Ta oli ajutiselt töövõimetu 29.11.2010-17.12.2010, millal tema töötamine oli keelatud ja mistõttu on välistatud süüline käitumine istungile mitteilmumise osas.
12.Kliendilepingu p 12 kohaselt on advokaadibüroo ja büroo nimel kliendi ülesannet täitnud advokaatide vastutuse ulatus piiratud ülesande täitmise eest makstud või maksmisele kuuluva tasu suurusega. Kuna advokaadibüroo ei ole selles käsundis hagejale arvet esitanud ega hageja selle ülesande eest tasu maksnud, ei ole kostjatelt võimalik midagi ka välja mõista.
13.Tsiviilasjas nr 2-08-80202 puudus AK-l positiivne perspektiiv.
14.Lisaks eelmärgitule leidsid kostjad II ja III, et nad on kaasatud ebaõigesti menetlusse, kuna nad ei pärinud AL väidetavat kohustust hageja ees. Tegemist on advokaadi kutsetegevusest tuleneda võiva kohustusega, mis on oma olemuselt seotud pärandaja isikuga. Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Põhjendatud ei ole kostjate II ja III vastuväide, et nad ei vastuta pärandaja kohustuste eest ja on kaasatud menetlusse põhjendamatult. Varaline kohustus hüvitada oma elukutsel tegutsedes tekitatud kahju ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga, kuulub seega pärandvara hulka ja läheb pärimise teel üle pärandaja õigusjärglastele (PärS § 130 lg 1).
17.Asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 29.07.2002 sõlmis TŠ ostjana Tallinnas, Ehitajate tee 68-60 asuva korteri müügilepingu ja vastavalt Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 4612701 märgitule on ta nimetatud korteriomandi ainuomanik; 27.11.2008 esitas TŠ AK vastu hagi, kohustamaks teda vabastama kinnisasja reaalosaks olev Ehitajate tee 68-60 eluruum; 07.09.2009 esitas AK TŠ vastu vastuhagi seltsingu tuvastamise ja seltsingust tuleneva eluruumi kasutamise õiguse
tunnustamiseks; OÜ PP Advokaadibüroo ja hageja vahel sõlmiti oktoobris 2010 õigusteenuse osutamise kliendileping; kohus määras tsiviilasja menetluses kohtuistungi 14.12.2010 ja toimetas kohtukutse lepingulisele esindajale AL-le kätte elektrooniliselt, mida kinnitas esindaja elektrooniliselt, kuid ilma digitaalse allkirjata; töövõimetuslehe kohaselt oli AL ajutiselt töövõimetu 29.11.2010 – 17.12.2010, tulenevalt peamiselt suhkruhaigusest. Lepinguline esindaja AL jättis 14.12.2010 eelistungile ilmumata tervislikel põhjustel; Harju Maakohtu 21.12.2010 tagaseljaotsusega rahuldati TŠ hagi AK vastu tsiviilasjas nr 2-08-80202; AK-lt mõisteti TŠ kasuks välja menetluskulud 50 220 krooni ja riigituludesse 30 550 krooni (kokku 80 770 krooni ehk 5162,14 eurot); AK esitas esindaja kaudu 16.01.2011 kaja. 05.08.2011 määrusega jäeti rahuldamata AK taotlus menetlusabi saamiseks ja määrati kautsjoni tasumiseks tähtaeg. AK sai määruse kätte 08.08.2011, kautsjoni tasumise tähtpäev oli 07.09.2011, kuid ta kautsjonit ei tasunud. 20.09.2011 jättis maakohus määrusega kaja läbi vaatamata kautsjoni tasumata jätmise tõttu. Alates 2013 aasta kevadest oli AL haigus halvenenud sedavõrd, et ta oli püsivalt teadvuseta olekus ja suri oktoobris 2015. Kohus lubas 26.01.2016 menetlusse astuda AL õigusjärglastel kostjatel II ja III.
18.Kui menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kui isikule on varem teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda, ei kohaldu TsMS § 422 lg 1, vaid kohaldub TsMS § 345, mille kohaselt peab menetlusosaline kohtule õigel ajal teatama, et ta ei saa kohtusse ilmuda, ja põhistama, miks ta seda teha ei saa.
19.Vaidlust ei ole selles, et hageja lepinguline esindaja AL jättis 14.12.2010 toimunud eelistungile ilmumata tervislikel põhjustel, kuivõrd oli ajutiselt töövõimetu 29.11.2010 – 17.12.2010 tulenevalt peamiselt suhkruhaigusest. Kajas põhistas hageja lepinguline esindaja kohtusse ilmumata jäämist sellega, et tema tervis paranes mõnevõrra ja 02.12.2010 kinnitas ta mõnevõrra paranenuna, kuid jätkuvalt töövõimetuslehel olles e-posti teel kohtukutse kättesaamist. Alates 08.12.2010 halvenes tema tervis taas ja 14.12.2010 oli ta jätkuvalt haige ja tal ei olnud võimalik uuesti halvenenud tervisliku seisundi tõttu 14.12.2010 kohtu eelistungile ilmuda. Olles kodus ambulatoorsel ravil püüdis esindaja kohut 14.12.2010 hommikul teavitada asjaolust, et ta ei saa ilmuda kohtu eelistungile, kuid see osutus võimatuks, kuna mobiiltelefoni side oli häiritud. Et teisi pereliikmeid sel ajal kodus ei olnud, ei olnud võimalik teadet ka kellegi teise kaudu edastada.
20.Põhjendatud ei ole seisukoht, et AL haigus ei olnud tema jaoks ootamatu. Seletuse kohaselt põdes ta suhkrutõbe ja sellega kaasuvaid haigusi ning sel juhul on loogiline, et haigus võib kord ägeneda ja kord taanduda, nii nagu ta on seda kajas selgitanud. Seega on usutav, et haigus võis ootamatult vahetult enne istungit ägeneda ja esindaja pidi viimasel hetkel istungil osalemisest loobuma. Kuigi haigus võis olla krooniline, siis ajuti võimaldas see esindajal töötada ning töövõimetuslehe kestus, ligi 3 nädalat ei viita samuti püsivalt kulgevale haigusele. Lisaks ei saa suhkruhaiguse ägenedes isikult oodata sama tulemuslikku tegevust kohtu teavitamisel kui terve inimese puhul. Teadaolevalt võib ajuti esineda mobiilside häireid, kuid need on üldiselt lühiajalised. Seega on usutav ka seletus, et side võis olla häiritud ja kuigi see ajavahemik ei pruukinud olla pikk, siis võis see olla piisav, et haige inimene osutus võimetuks kohut informeerima. Kuivõrd hageja lepinguline esindaja ei rikkunud kohustust teavitada kohtusse ilmumise võimatusest, ei ole ta toime pannud ka kliendilepingu rikkumist.
21.Hagi rahuldamine oleks välistatud ka seetõttu, et hageja jättis ise tegemata toimingu, mis oleks kahju täielikult ära hoidnud ja see annab aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Õige ei ole seisukoht, et TsMS § 415 lg 1 p 2 ei kohaldu lepingulisele esindajale. Kuna kohus toimetas 14.12.2010 kohtuistungi kutse lepingulisele esindajale kätte elektrooniliselt, mida
kinnitas esindaja elektrooniliselt, kuid ilma digitaalse allkirjata, oli hagejal võimalik esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust ning kohtul oli kohustus menetlus taastada (Riigikohtu lahendid nr-d 3-2-1-19-09 ja 3-2-1-54-09). Hageja esitas 16.01.2011 kaja, mille kohus jättis 20.09.2011 läbi vaatamata kautsjoni tasumata jätmise tõttu. Kui hageja oleks kautsjoni tasunud, oleks kohtul olnud kohustus menetlus taastada ja hagejal ei oleks kahju tekkinud. Et hageja jättis tegemata teo, mis oleks kahju täielikult ära hoidnud ja mille tegemist oleks hagejalt võinud mõistlikult oodata, kuuluks kahjuhüvitis VÕS § 139 lg 2 järgi vähendamisele nullini.
22.Õige on kostja I vastuväide, et ta ei ole advokaadibüroo pidaja ega vastuta seega advokatuuriseaduse (AdvS) § 47 järgi. Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad õigusteenust osutanud advokaat ja advokaadibüroo pidaja solidaarselt. Advokaadibüroo pidaja advokatuuriseaduse mõttes on äriühing (advokaadiühing). Vandeadvokaat PP ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing, usaldusühing, osaühing või aktsiaselts ega saa seetõttu olla ka advokaadiühing. PP Advokaadibüroo pidaja on äriühing OÜ PP Advokaadibüroo, mitte selle osanik PP. Apellatsioonkaebus
23.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
24.Maakohus hindas vääralt tõendeid ja jõudis ebaõigesti järeldusele, et esindaja haigus oli ootamatu. Kaja põhjendustest nähtub, et esindajale oli alates 08.12.2010 teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda. Esindaja oleks pidanud kohut teavitama kohe. Esindaja ei esitanud ühtegi põhjendust, miks alates 08.12.2010 kuni 14.12.2010 ligi nädala jooksul ei saanud ta isiklikult või advokaadibüroo tugipersonali kaudu kohut teavitada kohtuistungile ilmumise takistusest.
25.Esindaja rikkus oma kohustusi, kuna istungilt puudumiseks puudus mõjuv põhjus TsMS § 422 lg 1 mõttes. Et esindaja väidetavalt püüdis kohut teavitada 14.02.2010 hommikul, kuid mobiilsides ilmnes tõrge, ei ole veenev takistus kohtule istungilt puudumise takistusest teatamiseks. Kui mobiilside tõrked ka esinevad, on need lühiajalised. Ei ole usutav, et tõrge oli niivõrd ulatuslik, et tal ei olnud alates hommikust kuni kella 14-ni võimalik kohut kätte saada. Lisaks on tavapärane kohtu teavitamine e-kirja teel. Samuti oleks esindaja võinud teavitada advokaadibürood, kes oleks ise tegelenud kohtu teavitamisega. Esindaja oleks pidanud sõltumata oma tervislikust seisundist korraldama oma töö selliselt, et esindatav ei jää töövõimetuse korral kaitseta.
26.Kaja väited on ka vastuolulised. Ei ole eluliselt usutav, et ühelt poolt ei olnud esindaja oma tervisliku seisundi tõttu võimeline kohtusse korduvalt helistama ega olnud piisavalt adekvaatne, et mõista, et ta pidanuks teavitama bürood, teisalt ei olnud kodus ka ühtegi teist isikut, kes oleks saanud istungile ilmumise takistusest teavitada. Sedavõrd raskes seisundis inimesel peaks olema läheduses keegi, kes haigele vähemalt ravimeid ja vett toob, kuivõrd ilmselt ei olnud esindaja ka selleks võimeline.
27.Esindaja oli oma väidete kohaselt haiguslehel juba alates 29.11.2010. Klient sõlmib kliendilepingu advokaadibüroo, mitte konkreetse advokaadiga. Esindaja ei teinud pingutusi selleks, et klienti esindaks kohtuistungil advokaadibüroo teine advokaat. Esindaja jättis teadlikult ja menetlusõigusi kuritarvitades kohtuistungile lihtsalt ilmumata, lootes hiljem menetluse taastada kaja esitamisega. Selline tegevus oli selgelt vastuolus tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega ja kohustusega kasutada menetlusõigusi heas usus.
28.Ebaõige ja meelevaldne on maakohtu seisukoht, et töövõimetuslehe kestus ligi 3 nädalat ei viita püsivalt kulgevale haigusele. Ligi 3-nädalase kestusega töövõimetusleht viitab sellele, et tegemist on raske haigusega. Tõenditel ei rajane kohtu seisukoht, mille kohaselt on loogiline, et haigus võib kord ägeneda ja kord taanduda, kui esindaja põdes suhkrutõbe ja sellega kaasuvaid haigusi. Kohus tegi sellega järeldusi, mis vajavad arstlikke eelteadmisi. Seejuures ei tuginenud kohus tõenditele selle kohta, millises olukorras ja staadiumis esindaja tervis vaidlusaluse kohtuistungi eelsel ajal oli.
29.Alusetu on kohtu järeldus, nagu ei oleks esindaja rikkunud kliendilepingut. TsMS-st tulenevate kohustuste täitmine ei ole samastatav õigusteenuse osutamise lepingust tulenevate kohustusega. Esindaja istungilt puudumise tõttu tehti tagaseljaotsus. Selline esindamine ei ole kooskõlas kliendi huvidega ja on otseses vastuolus advokaadi poolt pakutava õigusteenuse puhul nõutava kvaliteediga.
30.Maakohus sisustas ebaõigesti põhjusliku seose. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, kasutades elimineerimise meetodit. Tulenevalt tsiviilasja nr 2-08-80202 faktilistest asjaoludest, tõenditest ja õiguslikust põhistusest tuleb asuda seisukohale, et kui esindaja oleks kohtuistungile ilmunud, oleks hagi suure tõenäosusega rahuldamata jäetud, st see ei olnud perspektiivikas või oleks menetlus lõpetatud kompromissiga. Seega on selge põhjuslik seos esindaja tegevusetuse ja tekkinud kahju vahel. Kautsjoni tasumise kohustust ei oleks tekkinud, kui tagaseljaotsust ei oleks tehtud.
31.Hageja peab antud juhul tõendama vaid põhjusahela vallandumise esimest põhjust, st lepingulise esindaja poolt istungile mitteilmumise tõttu tagaseljaotsuse tegemist. Kausaalahela järgmised sündmused ei ole seejuures määravad (3-2-1-125-03 p 27). Kohus jättis ekslikult esimese olulise eelduse (tagaseljaotsuse tegemise põhjuse) kõrvale ja lähtus vaid teisest tegurist.
32.Maakohus tõlgendas põhjendamatult laiendavalt VÕS § 139 sätestatut ja leidis ebaõigesti, et kahjuhüvitis kuuluks vähendamisele nullini. Esindaja kinnitas määruse, millega kohustati hagejat kautsjoni tasuma, kättesaamist, mis aga ei tähenda, et hageja oleks olnud sellest kohustusest teadlik. Kuna esindaja istungilt puudumise tõttu tehti tagaseljaotsus, on mõistetav ja eluliselt usutav, et esindaja ei söandanud nõuda hagejalt kautsjoni tasumist. Kahjustatud isiku omaosaluseks ei saa lugeda seda, kui isik kasutab kellegi teenuseid tema professionaalsete omaduste tõttu ja loodab selles vallas temale, ilma omapoolset järelvalvet teostamata. Kuna esindaja ei teavitanud hagejat kohtumenetluse arengutest, püüdis ta e-posti teel infot küsida, kuid talle ei vastatud pikka aega. Hagejalt ei saanud oodata kautsjoni tasumist, kui teda polnud sellest kohustusest isegi teavitatud. Hagejal ei ole küll võimalik seda negatiivset asjaolu tõendada, kuid kajast nähtuvalt tasus kautsjoni osaliselt summas 319,55 eurot advokaadibüroo ise, ilma seejuures kliendiga nõu pidamata. Seega pidas büroo end vastutavaks kõnealuse tagaseljaotsuse tegemise eest.
33.Maakohtus ei tõusetunud küsimust sellest, kas üldse ja kelle poolt on osaliselt kautsjon tasutud. Keskenduti sellele, kas hagi rahuldamine oli perspektiivikas või mitte. Seega jättis maakohus eelmenetluses kautsjoni tasumise maksekorraldusega seotud asjaolud pooltega läbi arutamata ega selgitanud hagejale kohustust tõendada asjaolusid, millele tema väited tuginevad.
34.Hagejalt ei saanud mõistlikult oodata kautsjoni tasumist ka põhjusel, et kautsjon oleks tulnud tasuda summas 2876,03 eurot. Sellise summa etteplaneerimatult tasumist ei saa isikult mõistlikult oodata, eriti aastal 2011, kui raha väärtus oli suurem kui praegu. Keskmist töötasu umbes 4,3 korda ületavas osas kautsjoni tasumist füüsilise isiku poolt ei saa tõsikindlalt eeldada, iseäranis poolelt, kes ise ei ole kohtuvaidlust alustanud.
35.Asjaolu, et advokaadibüroo ei nõudnud osutatud teenuste eest tasumist ilmestab seda, et büroo tundis end vastutavana ja süüdi tagaseljaotsuse tegemise eest. Seega, kuna esindaja põhjustas kahju tekkimise, ei ole põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine nullini.
36.Maakohus leidis ebaõigest, et kostja I ei vastuta kahju eest. Tulenevalt AdvS §-st 47 vastutavad õigusteenust osutades tekitatud kahju eest advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Kuna kostja I on OÜ PP Advokaadibüroo pidaja (ainuosanik) siis ta vastutab hageja ees solidaarselt. Vastused apellatsioonkaebusele
37.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjad on jätkuvalt ka seisukohal, et hagi on aegunud ning tuleks juba seetõttu jätta rahuldamata.
38.Kostjad II ja III leiavad jätkuvalt ka seda, et maakohus kaasas nad ebaõigesti menetlusse kostja üldõigusjärglastena, kuna esitatud nõue ei võimalda õigusjärglust. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
40.Hageja esitas kostjate vastu käsunduslepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Esmalt märgib ringkonnakohus vastuseks kostjate II ja III väidetele, et maakohus kaasas nad õigesti TsMS § 209 lg 1 alusel menetlusse AL üldõigusjärglastena. Ringkonnakohus ei korda eelmärgitud osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi kostjate vastuväite lahendamisel (otsuse p-d 21-23).
41.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: 29.07.2002 sõlmis TŠ ostjana Tallinnas, Ehitajate tee 68-60 asuva korteri müügilepingu ja kinnistusraamatu kande järgi on ta nimetatud korteriomandi ainuomanik; 27.11.2008 esitas TŠ AK vastu hagi korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi vabastamiseks; 07.09.2009 esitas AK TŠ vastu vastuhagi seltsingu tuvastamise ja seltsingust tuleneva eluruumi kasutamise õiguse tunnustamiseks; OÜ PP Advokaadibüroo ja hageja sõlmisid oktoobris 2010 õigusteenuse osutamise kliendilepingu; kohus määras tsiviilasja nr 2-08-80202 menetluses kohtuistungi 14.12.2010 ja toimetas kohtukutse lepingulisele esindajale AL-le kätte elektrooniliselt, mida kinnitas esindaja elektrooniliselt, kuid ilma digitaalse allkirjata; töövõimetuslehe kohaselt oli AL ajutiselt töövõimetu 29.11.2010 – 17.12.2010; lepinguline esindaja AL ei ilmunud 14.12.2010 eelistungile tervislikel põhjustel; Harju Maakohtu 21.12.2010 tagaseljaotsusega rahuldati TŠ hagi AK vastu tsiviilasjas nr 2-08-80202 ja AK-lt mõisteti TŠ kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 50 220 krooni ja riigituludesse 30 550 krooni (kokku 80 770 krooni ehk 5162,14 eurot); AK esitas esindaja kaudu 16.01.2011 kaja. 05.08.2011 määrusega jäeti rahuldamata AK taotlus menetlusabi saamiseks ja määrati kautsjoni tasumiseks tähtaeg. AK sai määruse kätte 08.08.2011, kautsjoni tasumise tähtpäev oli 07.09.2011, kuid kautsjonit ta ei tasunud. 20.09.2011 jättis maakohus määrusega kaja läbi vaatamata kautsjoni tasumata jätmise tõttu. Alates 2013 aasta kevadest oli AL haigus halvenenud sedavõrd, et ta oli püsivalt teadvuseta olekus ja ta suri oktoobris 2015. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus need apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude
tõendamise menetluse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
42.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus jättis hagi kostja I vastu õigesti rahuldamata põhjendusega, et kostja I ei ole AdvS § 49 lg 2 järgi advokaadibüroo pidaja, kes saaks AdvS § 47 järgi vastutada solidaarselt advokaadiga. Ka selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
43.Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-181-15, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Sellisel juhul ei ole advokaadibüroos töötav advokaat, keda advokaadibüroo pidaja kasutab kliendiga sõlmitud lepingu täitmiseks, ise lepingulises suhtes advokaadibüroo kliendiga. TsÜS § 132 lg-st 1 tulenevalt loetakse eelnimetatud lepinguliste suhete korral advokaadi tegevus õigusteenuse osutamisel advokaadibüroo pidaja tegevuseks. Samas sätestab AdvS § 47 esimene lause, et advokaadibüroo pidaja ja advokaat vastutavad õigusteenust osutades tekitatud kahju eest solidaarselt. AdvS § 47 mõtteks on sätestada advokaadi vastutuse erialus, mis paneb õigusteenuse osutamise lepingu täitmisel advokaadi vastutama selle lepingu täitmise eest VÕS § 115 lg 1 alusel advokaadibüroo kui õigusteenuse osutaja kõrval ka isiklikult. Eeltoodust tulenevalt loeb seadus advokaadi tegevuse advokaadibüroo tegevuseks ning juhul, kui advokaadibüroo pidaja vastutab kliendile õigusteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest, vastutab temaga solidaarselt (AdvS §-st 47 tulenevalt) ka advokaat, kelle tegevus tõi TsÜS § 132 lg 1 järgi kaasa advokaadibüroo vastutuse.
44.Käsundisaaja üldised kohustused on sätestatud VÕS §-s 620, mille lg 1 kohaselt peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Advokaadi kohustused on lisaks sätestatud ka advokatuuriseaduses. AdvS § 44 lg 1 näeb muu hulgas ette, et advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise ning teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest.
45.Lepingu rikkumise korral tuleb VÕS § 127 lg 2 kohaselt hüvitada üksnes kahju, mis on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja mis VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt oli või pidi olema lepingut rikkunud poolele lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel peab kohus märkima ka lepingulise kohustuse või sätte, mille rikkumist kostjale ette heidetakse ning mille kaitse-eesmärgi ulatust kohus hindab.
46.Hageja tugines hagiavalduses asjaolule, et advokaat AL ei ilmunud tema esindajana tsiviilasja nr 2-08-80202 menetluses 14.12.2010 Harju Maakohtu eelistungile ja ei teatanud kohtule istungile ilmumise takistusest, mille tõttu tegi maakohus tema kahjuks 21.12.2010 tagaseljaotsuse ning talle tekkis kahju temalt väljamõistetud menetluskulude ja riigilõivu näol 5162,14 eurot.
47.Kohtuistungile mitteilmumine ja kohtu teavitamata jätmine istungile ilmumise takistusest võib kujutada endast õigusteenuse osutamise lepingu rikkumist, mille eest vastutavad advokaat ja advokaadibüroo pidaja AdvS § 47 järgi solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestatu kohaselt võib kannatanu nõuda kahju täielikku või osalist hüvitamist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui kahju tekitajad vastutavad kannatanu ees solidaarselt. Antud juhul ei esitanud hageja kahju hüvitamise nõuet advokaadibüroo pidaja
vastu ja maakohus lahendas sisuliselt advokaadi vastu esitatud nõuet, mis on VÕS § 65 lg 1 järgi võimalik.
48.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et AL ei rikkunud TsMS §-s 345 sätestatud kohtu teavitamiskohustust. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited, et maakohus tegi ebaõiged järeldused esindaja ootamatu haigestumise kohta, mis ei võimaldanud tal tulemuslikult kohut teavitada. Esindaja AL ei tuginenud kohtule esitatud kajas sellele, et tal ei olnud võimalik teavitada kohut istungile ilmumise takistusest halva tervise tõttu, vaid sellele, et teavitada ei olnud võimalik mobiilside häirete tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei põhistanud AL veenvalt, et tal ei olnud võimalik kohut haiguse jätkumisest teavitada. Arvestades asjaolu, et ta oli haige alates 29.11.2010 ja tema enda väidete kohaselt haigus ägenes 08.12.2010, ei saanud ta eeldada tervenemist kohtuistungi ajaks ja tal oli kohtu teavitamiseks piisavalt aega. Paljasõnalised ja ebaveenvad on tema väited mobiilside häirete kohta.
49.Ringkonnakohus leiab, et antud juhul rikkus advokaat VÕS § 620 lg-s 1 sätestatud hoolsuskohustust ja ta ei toiminud kohut teavitamata jättes üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Samuti rikkus ta AdvS § 44 lg-t 1, mis näeb muu hulgas ette, et advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise. Samas ei viinud eeltoodu ebaõige kohtuotsuse tegemiseni, mida ringkonnakohus põhjendab järgnevaga.
50.Hageja märgib apellatsioonkaebuses õigesti, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ja vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata.
51.Kui rikutud on lepingulisi kohustusi, kuid kahju tekkis muust asjaolust tulenevalt, tuleb ka seda asja lahendamisel arvestada. Sellise muu asjaolu esinemise korral on võlgniku kahju hüvitamise kohustus väiksem, kuid võib olla ka välistatud. Kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles see asjaolu soodustas kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1). VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatut muu hulgas ka juhul, kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
52.Advokaadi mitteilmumine kohtuistungile ja kohtu teavitamata jätmine põhjustasid maakohtu poolt 21.12.2010 tagaseljaotsuse tegemise. Kostjad tõid esile ja tõendasid, et tagaseljaotsuse peale kaja menetlusse võtmata jätmise ja tagaseljaotsuse jõustumise tingis hageja tegevusetus, kes jättis vaatamata kohtu nõudmisele kautsjoni tasumata. Kautsjoni tasumine ja tagaseljaotsuse jõustumise takistamine oli hageja mõjualas, sest kautsjoni tasumine on menetlusosalise, mitte teda esindava advokaadi kohustus. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tal oli õigusteenuse osutamise lepingu raames sõlmitud advokaadibürooga teistsugune kokkulepe. Seega kohaldas maakohus VÕS § 139 lg-d 1 ja 2 õigesti. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
53.Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei selgitanud talle kohustust tõendada asjaolusid, millele tema väited tuginevad. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste
tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostjad tuginesid kogu maakohtu menetluse vältel asjaolule, et hagejale tekkis kahju seetõttu, et ta jättis kaja esitamisel kautsjoni tasumata, selle tõttu ei võetud kaja menetlusse ja tagaseljaotsus jõustus. Hageja ei toonud esile asjaolusid, mis eeltoodu ümber lükkaks ja kohus ei saanud teha talle ka ettepanekut esitamata asjaolude tõendamiseks.
54.Hageja ei vaielnud vastu sellele, et ta kohtu nõutud kautsjonit ei tasunud ja ta ei toonud maakohtus esile ka asjaolusid selle kohta, mil viisil oleks kautsjoni osaline tasumine mõjutanud kaja menetlusse võtmist ja tsiviilasjas nr 2-08-80202 menetluse taastamist. Seega ei pidanud maakohus tegema kindlaks, kas ja kelle poolt on kautsjon osaliselt tasutud.
55.Asjakohatud on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kautsjoni tasumist ei saanud hagejalt oodata selle suuruse tõttu. Samuti on asjakohatu hageja seisukoht, et advokaadibüroo tundis end vastutavana ja süüdi tagaseljaotsuse tegemise eest, kui ei nõudnud hagejalt osutatud teenuste eest tasumist. Ringkonnakohus seetõttu hageja sellekohaseid väiteid põhjalikumalt ei käsitle.
56.Hageja ei tuginenud maakohtu menetluses asjaolule, et advokaat ei teavitanud teda kautsjoni tasumise kohustusest. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud asjaolu jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, kuna hageja ei ole põhjendanud selle esitamise lubatavust.
57.Maakohus ei käsitlenud otsuses kostjate aegumise vastuväidet. Kostjad palusid ka apellatsioonimenetluses kohaldada aegumist, leides, et hageja sai teada väidetavast kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust 07.09.2011, mil ta loobus kautsjoni tasumisest. Seega aegus hageja nõue kostjate hinnangul TsÜS § 150 lg 1 järgi 07.09.2014. Hagi on esitatud 19.09.2014, mil see oli juba aegunud. Ringkonnakohus kostjatega ei nõustu.
58.Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS 146 lg 1 järgi kolm aasta ja aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi muutub kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist. Antud juhul tuleb aegumistähtaega arvestada mõistliku aja möödumisest alates 12.10.2011, mil jõustusid maakohtu 20.09.2011 määrus kaja menetlusse võtmata jätmise kohta ja 21.12.2010 tagaseljaotsus, millega hagejalt mõisteti välja menetluskulud 80 770 krooni (5162,14 eurot). Selliseks mõistlikuks ajaks võib olla kaks nädalat. Seega oleks hageja nõue aegunud 26.10.2014. Hagi esitamise ajaks 19.09.2014 ei olnud hageja nõue aegunud.
Menetluskulud
59.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
60.Maakohus andis oma 03.10.2014 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu 425 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. Ringkonnakohtu 16.06.2016 määrusega jätkati hagejale menetlusabi andmist ja vabastati ta apellatsioonkaebuselt riigilõivu 425 euro tasumisest. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel välja mõista riigilõiv 425 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi
peab hageja täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Taotluse lahendamine
61.Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse võtta asja juurde 14.01.2011 maksekorraldus kautsjoni 319,55 euro tasumise kohta. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, sest see tõend on esitatud hilinemisega ja lisaks sellele ei oma see asja lahendamisel tähtsust. Reet Allikvere