Hageja Xxxx(isikukood xxxx, aadress xxxx) Hageja lepinguline esindaja Marko Jaani (Bene Est Law Office, telefon 6261101, e-post [email protected])
Xxxxja
Xxxxvastu
kahju
Kostja I (esialgselt kostja II) Xxxx (isikukood xxxx, aadress xxxx, e-post xxxx) Kostja II (esialgse kostja I Xxxxüldõigusjärglane) Xxxx, isikukood xxxx, elukoht xxxx, Tel: xxxx, Epost: xxxx Kostja III (esialgse kostja I Xxxxüldõigusjärglane) Xxxx, isikukood xxxx elukoht xxxx, xxxx Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Lk 1
2-14-57715 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hageja esitas 19.09.2015 hagi Xxxxja Xxxx vastu kahju hüvitamiseks, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja tekitatud kahju summas 5162,14 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja Xxxx Advokaadibüroo OÜ vahel 2010 oktoobris õigusteenuse osutamiseks kliendileping hageja esindamiseks tsiviilasjas nr 2-08-80202. Harju Maakohtu 21.12.2010 tagaseljaotsusega rahuldati Xxxx hagi Xxxx vastu tsiviilasjas nr 2-0880202 tagaseljaotsusega, jäeti menetluskulud Xxxx kanda ja mõisteti Xxxx Xxxx kasuks välja menetluskulud. Harju Maakohtu 21.12.2010 tagaseljaotsuse tegemise tingis hageja väitel hageja lepingulise esindaja esialgse kostja I istungile mitteilmumine. Hageja leidis, et tulenevalt sellest, et menetluskulude väljamõistmine summas 5162,14 eurot oli otseselt seotud esindaja käsundi rikkumisega, on väljamõistetud menetluskulud käsitletavad hageja kahjuna.
3.Tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-08-80202 tehti alusel, et kostja ei ilmunud istungile (TsMS § 413 lg 1) ja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ega põhistanud seda enne istungit (TsMS § 413 lg 3 p 2). TsMS § 345 järgi peab kohtuistungile kutsutud menetlusosaline kohtule õigel ajal teatama, kui ta ei saa kohtusse ilmuda. Esiteks oli advokaadist esindajale seega alates 08.12.2010.a teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda (tervis väidetavalt halvenes märgatavalt). Seega oleks esindaja pidanud kohut teavitama kohe, kui takistus selgus. Pole arusaadav, mis tegi esindaja Xxxx esimesed pingutused kohtu teavitamiseks alles kohtuistungi päeva hommikul. Xxxx esindaja Xxxx ei esitanud ühtegi põhjendust, miks alates 08.12.2010 kuni 14.12.2010 (st ligi nädala jooksul) ei saanud ta isiklikult või advokaadibüroo tugipersonali kaudu kohut teavitada kohtuistungile ilmumise takistusest. Teiseks, asjaolu, et Xxxx esindaja Xxxx väidetavalt püüdis kohut teavitada 14.02.2010.a hommikul ja mobiilsides ilmnes tõrge, ei ole veenev takistus kohtule istungilt puudumise takistusest teatamiseks. Mobiilsed tõrked tõepoolest võivad harva esineda, kuid on lühiajalised ning Xxxx esindaja Xxxx oleks saanud kohut kindlasti teavitada, kui ta oleks proovinud helistada korduvalt mingi aja tagant. Pole usutav, et mobiilside tõrge oli niivõrd ulatuslik, et Xxxx esindajal Xxxx ei olnud 14.12.2010.a hommikust alates kuni kl 14:00 alanud kohtuistungini võimalik kohut isiklikult või nt advokaadibüroo tugipersonali abiga kätte saada. Lisaks oli ka tavapärane kohtu teavitamine e-kirja teel.
4.TsMS § 422 lg 1 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Asjaoludest nähtuvalt polnud 14.12.2010.a istungil osalemise takistus k Xxxx esindajale xxxx kuidagi ootamatuna.
5.29.07.2002 sõlmis Xxxx ostjana Tallinnas, Xxxx asuva korteri müügilepingu, hageja tasus selleks vajaliku omafinantseeringu summas 69 988 krooni ja vajaminevad lepingutasud. Vastavalt Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr xxx märgitule on Xxxx nimetatud korteriomandi ainuomanik. Eluruumi kasutasid hageja ja Xxxx nende ühise kooselu Lk 2
2-14-57715 tarbeks. Kooselu purunemise tagajärjel kolis Xxxx ajutiselt poolte ühiselt kasutatud eluruumist välja. 27.11.2008 esitas Xxxx hageja vastu hagi kohustamaks Xxxxe vabastama kinnisasja reaalosaks olev Xxxx eluruum.
6.07.09.2009 esitas Xxxx Xxxx vastu vastuhagi seltsingu tuvastamise ja seltsingust tuleneva eluruumi kasutamise õiguse tunnustamiseks. Kuigi pooled ei olnud abielus, oli nende eesmärgiks pikaajaline perekondlik kooselu ja ühine majapidamine. Kuna poolte perekondlikud suhted olid head, otsustasid pooled koos perekonna tarbeks soetada elamispinna ning sõlmisid selleks seltsingu VÕS § 580 mõttes. Seltsingu eesmärgiks oli Xxxxväitel perele kodu soetamine ning selle ühine majandamine. Kuna seltsinglaste kokkuleppel soetati koduks mõeldud korter Xxxx omandisse, oli laenusaajaks Xxxx ja kaastaotlejaks Xxxx. Pooled elasid perekonnana koos, kusjuures Xxxx tegeles koduse majapidamisega, hageja aga kattis majapidamiskulud ning tasus ka kodu soetamiseks võetud laenumaksed, kommunaalkulud, kodu remondi, renoveerimis- ja muud kulud. Poolte perekondlik kooselu ja seega ka seltsing jätkus vaieldamatult 2008 lõpuni, mil Xxxx lahkus kodust omal soovil ja algatusel. Xxxx jäi elama Xxxx korterisse. Sellega ei olnud aga seltsing, mille eesmärgiks oli kõnesoleva korteri soetamine selle valdamiseks ja kasutamiseks koduna, lõppenud.
7.Xxxx leidis, et seltsingulepingu pooled võivad kokku leppida, et vara omandatakse asjaõiguslikult nende kaasomandisse või ka ühe poole ainuomandisse ning Xxxx korteriomandit saab lugeda ühisvaraks, mille sai kooselu lõpetamisel ka jagada. Lähtuvalt eeltoodust oli Xxxx seisukohal, et sõlmitud seltsingulepingu alusel oli xxxx õigus Xxxx korteriomandit kasutada ja Xxxx ei vallanud korterit ebaseaduslikult, mistõttu puudus Xxxx alus Xxxx kohustamiseks vabastada Xxxx eluruum.
8.Hageja arvates tuleb asuda seisukohale, et Xxxx hagi Xxxx vastu oleks suure tõenäosusega rahuldamata jäetud kui kostja I oleks Xxxx lepingulise esindajana oma käsunduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud ja kohtuistungile ilmunud ning hagejale ei oleks kahju tekkinud. Xxxx mõisteti välja menetluskuluna 50 220 krooni, mille suurusele, otstarbekusele ning põhjendatusele puudus Aivo Kasel igasuguste sisuliste vastuväidete esitamise võimalus. Nimetatud kahjulik tagajärg ei oleks ilma kohtuistungile ilmumata saabunud või vähemalt ei oleks see tagajärg saabunud nii suures ulatuses.
9.Tulenevalt AdvS §-st 47 vastutab kostja I solidaarselt esialgse kostjaga I hagejale tekitatud kahju eest.
10.Tõendamata on kostjate väide, et kliendilepingu p 12 kohaselt „Advokaadibüroo ega Advokaadibüroo nimel kliendi ülesannet täitnud advokaadid ei vastuta saamata jäänud tulu ega mittevaralise kahju eest ja Advokaadibüroo ja Advokaadibüroo nimel Kliendi ülesannet täitnud advokaatide vastutuse ulatus on piiratud ülesande täitmise eest makstud või maksmisele kuuluva tasu suurusega.“ Alternatiivselt on hageja seisukohal, et väidetava kliendilepingu p 12 lepingutingimuse näol oleks tegemist tüüptingimusega. Tulenevalt VÕS §-st 44 kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest Lk 3
2-14-57715 põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Kostja I seisukohad
11.Kostja I selgitab, et kuigi AdvS §-st 47 õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad õigusteenust osutanud advokaat ja advokaadibüroo pidaja solidaarselt, siis on hageja eksinud advokaadibüroo pidaja isikus. Xxxx Advokaadibüroo pidaja on äriühing Xxxx Advokaadibüroo OÜ, mitte selle osanik Xxxx.
12.Kostja I on seisukohal, et nõue muutus sissenõutavaks kahjust ja kahju tekitajast teadasaamisest hiljemalt 08.09.2011.a, nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning nõue aegus 07.09.2014.a. Seega tuleb kostja I taotlusel kohaldada aegumist
13.Xxxx ei osalenud 14.12.2010 toimunud eelistungil haiguse tõttu, sest viibis töövõimetuslehega kodus. Tagaseljaotsusele esitati kaja, millest hageja loobus ning hageja tegevuse tõttu jäeti kaja menetlusse võtmata.
14.16.01.2011.a. esitatud kajas taotles hageja menetluse taastamist tsiviilasjas nr 2-08-80202 vastavalt TsMS §-dele 412 lg.3 ja lg.4 ja 415 lg.1 p.2, kuna kohtukutse toimetati esindajale kätte e-kirjaga ja lisaks sellele oli esindaja 14.12.2010 kohtu eelistungile mitteilmumine tingitud mõjuvast põhjusest. Et kohtukutse oli esindajale toimetatud kätte kohtu e-kirjaga, siis vastavalt TsMS § 412 lg 4 ja 415 lg 1 p 2 ei olnud vajadust kaja esitamisel põhistada mõjuvat põhjust.
15.Advokaadi ja advokaadibüroo võimalik vastutus on piiratud nende vahel sõlmitud kliendilepinguga. Hageja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kliendilepingu p-s 12 on poolte vahel kindlaks määratud võimaliku vastutuse ulatus. Kliendilepingu p 12 kohaselt vastutavad advokaadibüroo ja advokaadibüroo nimel kliendi ülesannet täitnud advokaadid ülesande täitmisel kliendile süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest kooskõlas seadusega, sealjuures advokaadibüroo ega advokaadibüroo nimel kliendi ülesannet täitnud advokaadid ei vastuta saamata jäänud tulu ega mittevaralise kahju eest. Advokaadibüroo ja advokaadibüroo nimel kliendi ülesannet täitnud advokaatide vastutuse ulatus on piiratud ülesande täitmise eest makstud või maksmisele kuuluva tasu suurusega.
16.Kuna kliendilepingust tulenevalt on vastutus piiratud ülesande täitmise eest makstud või maksmisele kuuluvate tasude suurusega ning kostja I kinnitusel selle käsundi täitmise eest ei ole hageja midagi tasunud, siis vastutuse piiriks on 0 (null) eurot.
17.Hageja ei ole asja menetluses veenvalt põhistanud tsiviilasja nr 2-08-80202 positiivset perspektiivi (st tõenäolist positiivset lahendit) tema suhtes ja asjaolu kuivõrd oleks see muutnud tema olukorda antud kohtumenetluses, kui xxxx oleks võtnud kohtuistungist osa. Ei ole asjas leidnud tuvastamist, et xxxx ja xxxx vahel oleks nimetatud korteriomandi suhtes sõlmitud mõni kasutuslepingu tunnustele vastav kokkulepe. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli alates 2008.a. suve lõpust (kui kooselu xxxx lõppes) kõnealuse korteriomandi kasutamiseks mingi õiguslik alus. Kostjate II ja III seisukohad
Lk 4
2-14-57715
18.Kostjad II ja III kui Xxxx pärijad leiavad, et nad ei vastuta pärandaja kohustuste eest ja on seega kaasatud menetlusse põhjendamatult.
19.Kahju tekkimisel puudub põhjuslik seos Xxxx tegevuse ja kahju tekkimise vahel ning puudub xxxx poolne tahtlik ja süüline käitumine. Kostjad nõustuvad kostja I seisukohtadega selles osas. Kostjad leiavad, et xxxx tegi kõik endast oleneva ning koostas ja esitas tagaseljaotsusele kaja, kus on põhjalikult selgitanud kohtuistungile mitteilmumise põhjuseid. xxxx ei ole süüliselt käitunud, kuna kaja jäi menetlusse võtmata hagejast tuleneva asjaolu tõttu. Kautsjoni tasumine on kliendi, mitte advokaadi kohustus.
20.Kostjad leiavad, et advokaadi ja advokaadibüroo võimaliku vastutuse ulatus on piiratud poolte vahel sõlmitud lepinguga ja ühinevad selles osas kostja 1 seisukohtadega. Kostjad leiavad, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata ka tsiviilasjas nr 2-08-80202 positiivse perspektiivi puudumise tõttu hageja suhtes ja ühinevad selles osas kostja I seisukohtadega.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
21.Kostjad II ja III kui esialgse kostja I Xxxx pärijad on esitanud vastuväite, et nad ei vastuta pärandaja kohustuste eest ja on kaasatud menetlusse põhjendamatult. Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväide ei ole põhjendatud. Seoses Xxxx surmaga ja xxxx pärandist loobumisega on kostja üldõigusjärglasteks Xxxxja Xxxx. Kohus lubas 26.01.2016 menetlusse astuda Xxxx õigusjärglastel kostjatel 2 ja 3.
22.Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.
23.Varaline kohustus hüvitada oma elukutsel tegutsedes tekitatud kahju ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga ja kuulub seega pärandvara hulka ning läheb pärimise teel üle pärandaja õigusjärglastele. Kui õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue on maksma pandud ja sissenõutavaks muutunud, ei ole PäS § 130 lg 1 mõttes enam oluline, millisel alusel on nõue tekkinud ja nõudele vastav kohustus läheb igal juhul üle õigusjärglastele. Üksnes juhul, kui õigusvastaselt tekitatud kahju nõue kuulus surnu isikule, kes ei olnud seda eluajal maksma pannud, võib kuuluda kohaldamisele PäS § 130 lg 1 nimetatud erand. Seetõttu jätab kohus kostjate vastuväite rahuldamata. I
24.Poolte esitatust nähtub, et TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel ei ole asjas vaidlust järgmiste asjaolude üle. 29.07.2002 sõlmis Xxxx ostjana Tallinnas, Xxxx asuva korteri müügilepingu ja vastavalt Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 4612701 märgitule on Lk 5
2-14-57715 Xxxx nimetatud korteriomandi ainuomanik. 27.11.2008 esitas Xxxx hageja vastu hagi kohustamaks Xxxxe vabastama kinnisasja reaalosaks olev Xxxx eluruum. 07.09.2009 esitas Xxxx Xxxx vastu vastuhagi seltsingu tuvastamise ja seltsingust tuleneva eluruumi kasutamise õiguse tunnustamiseks. Xxxx Advokaadibüroo OÜ ja Xxxx vahel sõlmiti 2010 oktoobris õigusteenuse osutamise kliendileping. Kohus määras tsiviilasja menetluses kohtuistungi 14. detsembriks 2010 ning toimetas kohtukutse lepingulisele esindajale kätte elektrooniliselt, mida kinnitas esindaja elektrooniliselt, kuid ilma digitaalse allkirjata. Töövõimetuslehe kohaselt oli Xxxx ajutiselt töövõimetu ajavahemikul 29.11.2010 – 17.12.2010.a. tulenevalt peamiselt suhkruhaigusest. Xxxx lepinguline esindaja jättis 14.12.2010 toimunud eelistungile ilmumata tervislikel põhjustel. Harju Maakohtu 21.12.2010 tagaseljaotsusega rahuldati Xxxx hagi Xxxx vastu tsiviilasjas 2-08-80202. Xxxx mõisteti Xxxx kasuks välja menetluskulud 50 220 krooni ja riigituludesse 30 550 krooni (kokku 80770 krooni ehk 5162,14 eurot). Hageja esitas esindaja kaudu 16.01.2011.a. kaja tagaseljaotsuse peale. 05.08.2011 määrusega jäeti rahuldamata hageja taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata ning kohus määras kautsjoni tasumise tähtajaks 30 päeva alates määruse kättesaamisest. Hageja sai määruse kätte 08.08.2011.a. ning seega oli kautsjoni tasumise tähtpäevaks 07.09.2011.a, kuid hageja tähtaegselt kautsjoni ei tasunud. 20.09.2011 jättis maakohus määrusega kaja läbi vaatamata kautsjoni tasumata jätmise tõttu. Alates 2013 aasta kevadest oli kostja Xxxx haigus halvenenud sedavõrd, et ta oli püsivalt teadvuseta olekus ning suri oktoobris 2015. Kohus lubas 26.01.2016 menetlusse astuda Xxxx õigusjärglastel kostjatel 2 ja 3.
25.Hageja on esitanud esialgse oma lepingulise esindaja (esialgne kostja 1) ja advokaadibüroo pidaja (praegune kostja 1) vastu käsunduslepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagi.
26.VÕS § 620 ja VÕS § 115 lg 1 kohaselt peab käsunditäitja hüvitama käsundi rikkumisega tekitatud kahju.
27.Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt RKO 3-2-1-5-12, p 27): • kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; • hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
28.Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 15. veebruari 2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-175-12, et menetlusosaline saab nõuda lepingulise esindaja poolt kohtumenetluses kliendilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning sel juhul peab kohus hindama, milline oleks olnud hageja varaline olukord juhul, kui rikkumist ei oleks esinenud, muuhulgas peab kohus hindama, milline oleks võinud olla vaidluse lahendamise perspektiiv (p 10).
29.Käsundisaaja üldised kohustused tulenevad VÕS §-st 620. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või Lk 6
2-14-57715 kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. (VÕS § 620 lg 2).
30.Kohtumenetluses peab lepinguline esindaja esindama klienti vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. Üldjuhul ei ole kliendi paremates huvides olukorra loomine, kus kohus teeb kliendi kahjuks tagaseljaotuse või jätab (vastu)hagi läbi vaatamata. TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsusega rahulda kohus hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 viimane lause)(vt Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 tehtud määruse p-s 14). TsMS § 409 lg 1 järgi jätab kohus hageja, sealhulgas vastuhageja istungile ilmumata jäämisel hagi läbi vaatamata. Tagaseljaotsuse tegemisel ei hinda kohus tõendeid ega kostja esitatud vastuväiteid (RkTKO määrus kohtuasjas nr 3-2-1-91-10 p 21) ja selline olukord on kostja jaoks oluliselt kahjulikum kui asja sisuline lahendamine. Hagi läbivaatamata jätmisel ei saa hageja oma huvidele õiguskaitset.
31.Kui menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta TsMS § 345 järgi sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kohtuistungile ilmumata jätmise ja sellest teatamata jätmise mõjuvaks põhjuseks on TsMS § 422 lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. See säte ei reguleeri aga olukorda, kus isikule on enne teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda. Sellisel juhul kohaldub TsMS § 345, mille kohaselt peab menetlusosaline kohtule õigel ajal teatama, et ta ei saa kohtusse ilmuda, ja põhistama, miks ta seda teha ei saa. (RkTKM 3-2-1-95-09 p 17).
32.Vaidlust ei ole selles, et Xxxx lepinguline esindaja Xxxx jättis 14.12.2010 toimunud eelistungile ilmumata tervislikel põhjustel, kuivõrd oli ajutiselt arsti väljastatud töövõimetuslehe alusel töövõimetu ajavahemikul 29.11.2010 – 17.12.2010.a. tulenevalt peamiselt suhkruhaigusest. Hageja on aga seisukohal, et haigus ei olnud Xxxx jaoks ootamatu ning ta oleks saanud kohut kohtusse ilmumise võimatusest teavitada.
33.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kajas põhistas hageja lepinguline esindaja kohtusse ilmumata jäämist sellega, et esindaja tervis paranes mõnevõrra ja 02.12.2010 kinnitas kostja esindaja mõnevõrra paranenuna, kuid jätkuvalt töövõimetuslehel olles e-posti teel ka kohtukutse kättesaamist. Kaja kohaselt alates 08.12.2010 halvenes esindaja tervis taas ning 14.12.2010 oli kostja esindaja jätkuvalt haige ja tal ei olnud võimalik uuesti halvenenud tervisliku seisundi tõttu 14.12.2010 kohtu eelistungile ilmuda. Kaja kohaselt olles kodus ambulatoorsel ravil püüdis kostja esindaja kohut 14.12.2010 hommikul teavitada asjaolust, et ta ei saa ilmuda kohtu eelistungile, kuid see osutus võimatuks, kuna mobiiltelefoni side oli häiritud (kostja esindaja mobiilsideoperaatori automaatvastaja teatas numbri valimise järel, et „võrk on ülekoormatud“). Kaja kohaselt et teisi pereliikmeid sel ajal kodus ei olnud, ei olnud võimalik teadet ka kellegi teise kaudu edastada.
34.Kohus leiab esmalt, et põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et esindaja haigus ei olnud tema jaoks ootamatu. Seletuse kohaselt põdes esindaja suhkrutõbe ja sellega kaasuvaid haigusi ning sel juhul on loogiline, et haigus võib kord ägeneda ja kord taanduda, nii nagu esindaja on seda kajas selgitanud. Seega on täiesti usutav, et haigus võis esindajale ootamatult vahetult enne istungit ägeneda ning esindaja pidi viimasel hetkel istungil osalemisest loobuma. Kuigi haigus võis olla krooniline, siis ajuti võimaldas see esindajal töötada ning töövõimetuslehe ajavahemik – ligi 3 Lk 7
2-14-57715 nädalat – ei viita samuti püsivalt kulgevale haigusele. Teiseks on kohus seisukohal, et suhkruhaiguse ägenedes ei saa isikult oodata sama tulemuslikku tegevust kohtu teavitamisel kui terve inimese puhul. Teadaolevalt võib ajuti esineda mobiilside häireid, kuid need on üldiselt lühiajalised. Seega peab kohus usutavaks ka seletust, et side võis olla häiritud ja kuigi see ajavahemik ei pruukinud olla pikk, siis võis see olla piisav, et haige inimene osutus võimetuks kohut informeerima. Kuivõrd hageja lepinguline esindaja ei rikkunud TsMS §-st 345 tulenevat kohustust teavitada kohtusse ilmumise võimatusest, ei ole ta toime pannud ka kliendilepingu rikkumist. II
35.Kohus toob järgnevalt esile, et hagi rahuldamine oleks välistatud ka seetõttu, et hageja ise on jätnud tegemata toimingu, mis oleks kahju täielikult ära hoidnud. VÕS § 139 lg 1 ja lg 2 järgi kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et hüvitise suuruse vähendamise aluseks olevate asjaolude korral vähendab kohus hüvitist kahju tekitaja taotluseta. Kui pooled on kahjuhüvitise vähendamise asjaolud menetluses esitanud, on kohtul nende sätete järgi kohustus hinnata, kas kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel annab aluse hüvitist vähendada või mitte (Riigikohtu 25. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12).
36.TsMS § 415 lg 1 p 2 sätestab, et kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt. Menetluse taastamisel hagi läbi vaatamata jätmisel sätestab sama regulatsiooni TsMS § 412 lg 4.
37.Kohus ei nõustu seisukohaga, et TsMS § 415 lg 1 p 2 ei kohaldu lepingulisel esindajale. Riigikohus on 26. märtsil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-19-09 tehtud määruses leidnud järgmist: "Kolleegium märgib, et TsMS § 415 lg 1 teist lauset ei ole võimalik laiendavalt tõlgendada, sest see on niigi erand TsMS § 415 lg 1 esimese lause suhtes, mis näeb ette kaja esitamisel mõjuva põhjuse väljatoomise nõude. Laiendav tõlgendamine tooks kaasa olukorra, mil hoolimata teise lause selgest regulatsioonist oleks kostjal vajalik kaja esitamiseks põhistada mõjuv põhjus. Seega ei muuda eeltoodut asjaolu, et hiljemalt 27. mail 2008 oli kostja lepinguline esindaja hagimaterjalid kätte saanud ja taotles kohtult hagivastuse tähtaja pikendamist. Allkirja vastu ei ole kostja esindajale hagimaterjale kätte toimetatud." Märkida tuleb, et selles kohtuasjas oli kohtukutse vastuvõtnud isikuks kostja lepinguline esindaja. Sama seisukoha juurde jäi Riigikohus 05.05.2009 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-54-09, märkides, et „Kohtud ei ole tuvastanud, et kostjale või tema esindajale oleks kohtukutse kohtuistungile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. Kostja on küll tavalise e-kirja teel saatnud kohtule elektroonilise kinnituse (mis on piisav, et lugeda kohtukutse kättetoimetatuks TsMS § 314 lg 4 kolmanda lause kohaselt), et ta on saanud kohtukutse kätte, kuid kinnitusele ei ole lisatud digitaalallkirja.“ Seega on Riigikohus TsMS § 415 lg 1 p 2 tõlgendanud selliselt, et kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus nõutav ka siis, kui kohtukutse on elektrooniliselt koos elektroonilise kättesaamise kinnitamisega edastatud kostja lepingulisele esindajale. VÕS § 139 kohaldamiseks peab kostja esitama taotluse (vt selle kohta nt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16).
38.Vaidlust ei ole selles, et kohus määras tsiviilasja menetluses kohtuistungi 14. detsembriks 2010 ning toimetas kohtukutse lepingulisele esindajale Xxxx kätte elektrooniliselt, mida kinnitas Lk 8
2-14-57715 esindaja elektrooniliselt, kuid ilma digitaalse allkirjata. Seega oli hagejal kohtumenetluses võimalik TsMS § 415 lg 1p 2 ja § 412 lg 4 järgi esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust ning kohtul oli kohustus menetlus taastada.
39.Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas esindaja kaudu 16.01.2011.a. kaja tagaseljaotsuse peale. 05.08.2011 määrusega jäeti rahuldamata hageja taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata ning kohus määras kautsjoni tasumise tähtajaks 30 päeva alates määruse kättesaamisest. 20.09.2011 jättis maakohus määrusega kaja läbi vaatamata kautsjoni tasumata jätmise tõttu. Kohus osundab, et kui hageja oleks kautsjoni tasunud, oleks kohtul olnud kohustus TsMS § 415 lg 1 p 2 järgi menetlus taastada ning hagejal ei oleks mingisugust kahju tekkinud. Kuivõrd kohus hindas hageja esitatud menetlusabi taotluse lahendamisel hageja tolleaegset maksevõimet ja jõudis järeldusele, et hageja on võimeline kautsjoni tasuma, võib järeldada, et kautsjoni tasumist võis sel hetkel hagejalt mõistlikult oodata. Et hageja jättis tegemata teo, mis oleks kahju täielikult ära hoidnud ja mille tegemist oleks hagejalt võinud mõistlikult oodata, kuuluks kahjuhüvitis VÕS § 139 lg 2 järgi vähendamisele nullini.
40.Kuivõrd kohus tuvastas, et xxxx ei rikkunud hagejaga sõlmitud käsunduslepingut ning et kahjuhüvitist oleks igal juhul pidanud vähendma 0-ni, jätab kohus hagi rahuldamata ega hinda teisi haginõude üldisi eeldusi. III
41.Kohus nõustub kostja 1 vastuväitega, et kostja 1 ei ole advokaadibüroo pidaja ega vastuta seega advokatuuriseadue § 47 järgi.
42.AdvS §-st 47 õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad õigusteenust osutanud advokaat ja advokaadibüroo pidaja solidaarselt. AdvS § 49 lg 1 sätestab, et advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Advokaadi poolt õigusteenuse osutamine on advokaadibüroo pidaja ettevõtlus. AdvS § 49 lg 2 sätestab, et advokaadibüroo pidaja on advokaadiühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat.
43.Vaidlus puudub selles, et vandeadvokaat Xxxx ei ole füüsilisest isikust ettevõtja. Xxxx ei ole ka advokaadiühing. AdvS § 50 lg. 1, 2 ja 3 kohaselt võivad vandeadvokaadid õigusteenuse osutamiseks asutada äriühinguna tegutseva advokaadiühingu. Advokaadiühing võib tegutseda täisühingu, usaldusühingu, osaühingu või aktsiaseltsina. Vandeadvokaat võib olla üksnes ühe advokaadiühingu osanik või aktsionär. Advokaadiühingule kohaldatakse selle äriühingu liigi kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd Xxxx ei ole ka täisühing, usaldusühing, osaühing või aktsiaselts, ei saa ta olla ka advokaadiühing. Advokaadibüroo(de) pidaja AdvS mõttes on äriühing (advokaadiühing), mitte selle äriühingu osanik. Xxxx Advokaadibüroo pidaja on äriühing Xxxx Advokaadibüroo OÜ, mitte selle osanik Xxxx. Menetluskulude jaotus.
44.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Lk 9
2-14-57715 kohtunik
Lk 10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.