Alihan Ibragimovi kaebus seoses suitsetamise keelamisega Viru Vanglas
Menetlusosalised
Kaebaja Alihan Ibragimov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord ja 3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättemuud selgitused toimetamisest arvates.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Justiitsminister muutis 06.10.2016.a määrusega nr 21 alates 01.10.2017 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Alates 01.10.2017 kehtiva VSKE § 641 p 31 alusel on suitsetatavad tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.
2.Viru Vangla muutis 24.04.2017.a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) sätteid, mis reguleerivad suitsetamist vanglas. Sealhulgas lisati kodukorda punkt 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Kodukorra muudatused jõustusid 01.10.2017.
3.Alihan Ibragimov esitas Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide (tl 17), milles ta taotles käskkirja nr 1-1/55 kehtetuks tunnistamist ning sigarettide soetamise ja suitsetamise võimaldamist. Vaidele on kuupäevana märgitud 29.10.2017. Viru Vangla inspektor-kontaktisik Mikk Sarv on vaide vastu võtnud 01.11.2017. Viru Vangla registreeris vaide 02.11.2017 numbriga 6-12/483-1.
4.Viru Vangla tagastas vaide 10.11.2017.a otsusega nr 6-12/483-2 (tl 18). Vangla leidis, et käskkirja nr 1-1/55 vaidlustamise tähtaeg lõppes 31.10.2017. Kuigi vaide kohaselt allkirjastas kaebaja selle 29.10.2017, andis kaebaja vaide vanglale üle alles 01.11.2017. Seega on vaie esitatud tähtaega ületades. Vangla ei näe põhjust ennistada vaide esitamise tähtaega.
5.Alihan Ibragimov esitas 02.11.2017 ja 16.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebusena pealkirjastatud avaldused, millest nähtuvalt vaidlustab kaebaja Viru Vanglas alates 01.10.2017 kehtivat suitsetamise keeldu. Kaebaja soovib saavutada käskkirja nr 1-1/55 tühistamist ja suitsetamise võimaluse taastamist. Avaldustes sisaldub ka taotlus kontrollida VSKE § 641 p 31 vastavust põhiseadusele. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest. Kaebaja selgitas, et ta esitas 29.10.2017 Viru Vanglale vaide, mille võttis vastu P2 sektori ametnik. Ametnik kinnitas, et vaie edastatakse 30.10.2017 kontaktisikule. Kaebaja sai vaide tagastamise otsusest teada, et vangla sai vaide väidetavalt kätte 01.11.2017 ja registreeris 02.11.2017. Kaebaja leidis, et ta on vaide esitanud tähtaegselt.
6.Viru Vangla jäi 02.01.2018.a avalduses seisukohale, et kaebaja esitas vaide tähtaega rikkudes, kuivõrd vanglal ei ole olnud võimalik tuvastada vastupidist. Kaebaja väide vaide üleandmise kohta P2 osakonna ametnikule on üldine ja selle täpsem kontrollimine ametnike küsitlemise teel ei olnud tulemuslik. Ükski P2 osakonnas 29.10.2017 töötanud ametnik ei mäletanud, et kaebaja oleks vaide talle üle andnud. Vangla leidis, et kaebajal tulnuks täpsustada vähemalt koht ja ajavahemik, samuti ametnik, kellele ta vaide üle andis. Vangla pani tähele, et kaebaja käekiri erineb oluliselt 29.10.2017 koostatud ja dateeritud vaide käekirjast. Vaidele on trükitähtedega kirjutatud allkiri, muud allkirja ei ole. Vangla hinnangul ei ole kaebaja vaidele alla kirjutanud. Vaide käekiri sarnaneb kinnipeetav V. Koguti käekirjale (tl 59-60). Kaebaja ja V. Kogut olid 29.10.2017 suletud režiimil erinevates kambrites ja ei saanud omavahel otse suhelda. Kaebaja kirjavahetuslehelt ei nähtu, et kaebaja oleks saanud kirju. Vaide algvariant ei saanud kaebajani jõuda legaalsel teel. Seega on pigem tõenäoline, et 29.10.2017 dateeritud paber jõudis kaebajani viivitusega, misjärel sai kaebaja selle vanglateenistusele üle anda.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja soovib saavutada Viru Vangla direktori 24.04.2017.a käskkirja nr 1-1/55 tühistamist ja suitsetamise võimaluse taastamist. See tähendab, et kaebaja on esitanud tühistamis- ja kohustamisnõuded (HKMS § 37 lg 2 p 1 ja 2). Et kaebus oleks lubatav, peab kaebajal olema nõuetekohaselt läbitud vangistusseaduse § 11 lg 5 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Viru Vangla tagastas kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja lasi mööda vaide esitamise tähtaja ning vangla ei pidanud vajalikuks seda ennistada.
8.HMS § 75 sätestab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Vangla kodukord on üldkorraldus, s.t haldusakt (HMS § 51 lg 2). Kohtupraktika põhjal saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul selle mõju ilmnemisest kaebaja suhtes. Kohtu hinnangul hakkas tähtaeg nii tühistamis- kui ka kohustamisvaide esitamiseks kulgema samal ajal, kuna nii suitsetamise võimaluse puudumine kui ka vajadus taotleda selle taastamist pidid saama kaebajale teatavaks üheaegselt.
9.Viru Vangla märkis vaide tagastamise otsuses, et kaebaja on vangla andmetel suitsetaja. Sama järelduse võib teha kaebaja kohtule esitatud pöördumiste põhjal. Kuna suitsetamise keeld hakkas Viru Vanglas kehtima 01.10.2017, hakkasid vastavad kodukorra sätted sellest kuupäevast kaebaja õigusi mõjutama. Kohus nõustub vanglaga, et sellest kuupäevast hakkas kulgema 30-päevane vaide esitamise tähtaeg.
Kaebajale pidi alates 01.10.2017 olema arusaadav, et ta ei saa suitsetada. Teadaolevalt ilmnevad suitsetamise mittevõimaldamisest tulenevad võõrutusnähud nikotiinisõltuvuses inimesel kõige tugevamini vahetult pärast harjumuspärase sõltuvustegevuse lõpetamist. Kohus ei pea usutavaks, et kaebajal kui vanglas viibival kinnipeetaval sai esineda selline takistus, mis ei võimaldanud tal oktoobrikuu jooksul vaiet esitada. Kaebajale pidi olema äratuntav, et suitsetamise keeld tuleb vaidlustada võimalikult kiiresti pärast selle kehtima hakkamist. Viimane päev vaide esitamiseks oli 31.10.2017. Kaebaja esitas vaide 01.11.2017. Seega rikkus kaebaja vaide esitamise tähtaega.
10.Kohus ei pea põhistatuks kaebaja väidet, et ta esitas vaide 29.10.2017. Kohus nõustub sellega, et kaebaja vaie (tl 17), millele on kuupäevaks märgitud 29.10.2017, ei ole ilmselgelt kirjutatud kaebaja enda poolt (võrdluseks vt tl 1-6, 37-42, 62). Vaidel puudub ka kaebaja allkiri. Lahtrisse „Vaide esitaja allkiri ja vaide esitamise kuupäev“ on trükitähtedega kirjutatud kaebaja perekonnanimi. Kohtu käsutustes olevatel kaebaja avaldustel on kaebaja trükitähtedega kirjutatud perekonnanimele lisanud allkirja ning trükitähtede kirjutamise viis on vaidel ja kaebaja avaldustel erinev (tl 6, 42, 62). Vangla on selgitanud, et vaide tegelik koostaja ja kaebaja ei puutunud 29.10.2017 omavahel kokku ning vaie ei saanud legaalsel viisil kaebajani jõuda. Kaebaja andmed vaide üleandmise kohta on üldsõnalised ja ei ole kinnitust leidnud. Kohus peab kokkuvõttes usutavaks, et vaie anti vanglale üle 01.11.2017.
11.Haldusorgan võib vaide esitamise tähtaja ennistada, kui tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel (HMS § 77 ja § 34 lg 1). Vangla selgitas vaide tagastamise otsuses, et talle teadaolevalt ei esinenud kaebajal mõjuvaid põhjusi vaide esitamisega hilinemiseks. Sellseid põhjusi ei ole välja toonud ka kaebaja.
12.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vangla on õigesti vaide tagastanud ja jätnud vaide esitamise tähtaja ennistamata. Kohtu hinnangul ei saa vanglale ette heita ka seda, et ta ei andnud kaebajale täiendavat võimalust selgitada tähtaja ületamise põhjust. Eelnevalt kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes ei ole usutav, et kaebajal sai esineda mõjuv põhjus tähtaja rikkumiseks. Vanglal oli menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt õigus jätta kohe tähtaeg ennistamata.
13.Riigikohtu halduskolleegium selgitas 29.04.2014. a määruses asjas nr 3-3-1-78-13 (p-d 18 ja 19), et kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule lubatav. Seega ei ole kaebaja kaebus kohtule lubatav ning kohus tagastab selle halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.
14.Kohus jätab läbi vaatamata kaebaja taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus VSKE § 641 p 31 osas, kuna sellise taotluse saab kohus lahendada asjakohase õigusküsimuse lõplikul otsustamisel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.11.2017.a määrus nr 5-17-33, p 10). Seega ei lahenda kohus seda taotlust kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel.
15.Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas.
16.Kohus selgitab kaebajale, et tema kaebuse tagastamine ei tähenda seda, et Viru Vanglas suitsetamise keelamise õiguspärasuse küsimus jääb kohtu poolt üldse kontrollimata. Kohtule on esitatud ka teisi kaebusi, milles kaebajad taotlevad suitsetamise keelu tühistamist ning sigarettide keelamise põhiseaduspärasuse kontrolli. On küll õige, et kaebaja ei saa nendes menetlustes osaleda ja oma seisukohti esitada. Kui aga mõnes sellises kohtuasjas kaebus rahuldatakse, siis kehtib vangla kodukorra suitsetamist keelava sätte tühistamine HKMS § 177 lg 2 alusel ka kaebaja suhtes.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.