X kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks (helistamise mittevõimaldamine ja taotlustele vastamata jätmine)
1.Tagastada X kaebus haldusasjas nr 3-19-488;
2.Avalikustada jõustunud kohtulahend muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus;
3.Määrus saata kaebajale.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 13.03.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla peale. Tartu Halduskohtu esimehe 11.03.2019 käskkirja nr 11-1/19/6 kohaselt jagati alates 12.03.2019 Jõhvi kohtumajja saabunud kaebused Jõhvi ning Tartu kohtumajade koormuse ühtlustamiseks Tartu kohtumaja kohtunikele. Seega edastati X kaebus 15.03.2019 menetlemiseks Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajale.
X palus kaebuses tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnevad helistamise mittevõimaldamises VangS § 28 lõikes 3 sätestatud isikutele, esindajatele ja perekonnaliikmetele kambrite kinni oleku ajal ning helistamise taotlustele vastamata jätmise. Kaebuse kohaselt on X viimase kolme aasta jooksul esitanud vanglateenistusele korduvalt taotlusi sooviga helistada kambrite kinni oleku ajal olukordades, kus advokaadil, riigiametnikul või esindajatel muul ajal rääkida pole võimalik või kui seda on tinginud era- ja perekondlikud erakorralised sündmused. Vanglateenistuse ametnikud on meelevaldselt keeldunud helistamise võimaldamisest ning taotlustele jäetakse meelevaldselt kirjalikult vastamata. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja tegevusega on rikutud ja rikutakse kaebaja põhiseaduslikke õigusi, millega on tekitatud ka moraalset ja materiaalset kahju, mistõttu on vastustaja tegevus/toimingud õigusvastased. Kaebajal on tuvastamiskaebuse esitamisel ka preventiivne huvi, sest ta kannab pikaajalist karistust ja esitab sageli taotlusi helistamiseks kambrite kinni oleku ajal, sest helistamised on tihti seotud isikliku ettevõtte juhtimise vajadusega. Ka vastustaja toimingud, mis seisnevad selles, et kaebaja helistamise taotlustele ei vastata kirjalikult enne, kui ta on esitanud pöördumise, on õigusvastane. Kaebuse juurde oli X lisanud mitmed vanglale esitatud pöördumised ja vangla vastused.
3.Tartu Halduskohtu 29.04.2019 määrusega jäeti X kaebus käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kohus möönis, et praeguses asjas võib esineda preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuid kaebaja pidi oma kaebust täpsustama. X pidi kuupäevaliselt välja tooma, millised konkreetsed toimingud (helistamise mittevõimaldamised, taotlustele mittevastamised) tema õigusi rikkusid ja milles need täpsemalt seisnesid. Kohus selgitas, et vaidluse ese vajab konkretiseerimist ning tulenevalt HKMS § 38 lg 1 p-st 6 tuleb kaebajal märkida kaebuses andmed vaidlustatava haldusakti või toimingu kohta. Kohus ei saa menetleda kaebust, mis puudutab piiritlemata arvu juhtumeid ning kaebuse preventiivse eesmärgi saavutamiseks ei ole vajalik korduvate samasisuliste toimingute õigusvastasuse tuvastamine. Lisaks vaidluse eseme täpsustamisele tuli X tasuda kaebuselt riigilõiv summas 15 eurot.
4.09.05.2019 edastas X Tartu Halduskohtule vastuse kaebuse käiguta jätmise määrusele. Vastuse kohaselt soovib kaebaja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist just viimase kolme aasta ulatuses, kuna kõik helistamise võimaldamise taotlused olid esitatud erinevatel põhjustel. Kaebaja soovib, et kohus nõuaks vanglalt välja kõik kaebusega seotud materjalid, kuna kaebaja ei mäleta täpseid kuupäevi. Kohtul on kohustus aidata kaebajat oluliste tõendite kogumisel. Kaebaja leiab, et ebaõige on kohtu seisukoht, et tuvastamiskaebust ei saa esitada põhjusel, et edaspidi soovitakse esitada kahjunõuet. Riigilõiv on tasutud kaebaja abikaasa poolt. Kohtu seisukoht
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et X kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.
6.HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja on palunud tuvastada Viru Vangla toimingute õigusvastasuse, mis seisneb tema helistamise taotlustele vastamata jätmises. Kaebaja ei ole kaebuses ega 09.05.2019 kohtule edastatud vastuses välja toonud konkreetseid taotlusi, milledele vangla ei ole vastanud ega viidanud kuupäevadele, millal ta need vanglale esitas. HKMS § 38 lg 1 p 6 sätestab, et kaebuses märgitakse vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan, kui nimetatud andmete esitamine on võimalik. Kohtu hinnangul on kaebajal nimetatud andmete esitamine võimalik, sest ta peab olema teadlik sellest, millal ja millise toiminguga tema õigusi väidetavalt rikuti. Selliste andmete esitamine on vajalik kaebuse aluse kindlaksmääramiseks. Kohus selgitas kaebajale 29.04.2019 määruses, et kohus saab asja menetleda lähtudes konkreetsest sündmusest, mitte piiritlemata arvu juhtumitest. Kaebajal tuli välja tuua, millistel kuupäevadel rikkumised aset leidsid ning milles need täpsemalt seisnesid. Kaebaja ei ole seda teinud ega ole viidanud ühelegi konkreetsele juhtumile, mil vangla on jätnud talle vastamata. Kohus leiab, et tuvastamiskaebust, mis on seotud helistamise taotlustele vastamata jätmisega, ei ole võimalik menetleda, sest puudused takistavad selle menetlemist. Esitatud kaebuse pinnalt ei ole võimalik konkretiseerida kaebuse alust. Seetõttu tagastab kohus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude, mis puudutab helistamise taotlustele vastamata jätmist HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
7.Kohus leiab, et ka ülejäänud osas (helistamise mittevõimaldamine) kuulub kaebus tagastamisele. Sarnaselt määruse punktis 6 kirjeldatule ei ole X kaebuses ega 09.05.2019 kohtule edastatud vastuses välja toonud konkreetseid toiminguid, mis tema õigusi väidetavalt rikkusid ehk millistel päevadel ja kellele tal ei ole võimaldatud helistada. Seega on kaebaja jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata. Samas on kaebaja esialgse kaebuse juurde lisanud mitmed vanglale esitatud pöördumised ja vangla vastused, milledest on tuletatavad kaebaja õigusi väidetavalt rikkunud
toimingute asjaolud. Kohus leiab, et helistamise mittevõimaldamist puudutavas osas kuulub kaebus osaliselt samuti tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus tagastab sellel alusel kaebuse osas, milles on palutud tuvastada viimase kolme aasta toimingute õigusvastasus (helistamise mittevõimaldamine) ning mis ei puuduta neid sündmusi/toiminguid, mis kajastuvad kaebuse juurde lisatud dokumentides (helistamise mittevõimaldamine 13.07.2016 kell 9.00, 01.08.2016 kell 9.00, 17.05.2017 10.00, 06.09.2018 kell 9.20, 17.09.2018 kell 8.45, 08.11.2018 kell 9.15 ja 12.30, 04.02.2019 kell 8.30).
8.Kohus leiab, et 13.07.2016 kell 9.00, 01.08.2016 kell 9.00, 17.05.2017 10.00, 06.09.2018 kell 9.20, 17.09.2018 kell 8.45, 08.11.2018 kell 9.15 ja 12.30, 04.02.2019 kell 8.30 helistamise mittevõimaldamist puudutavas osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja poolt kaebuse juurde lisatud dokumentidest on välja loetav, et kaebaja ei ole olnud rahul sellega, et tal pole võimaldatud helistada: 1) 13.07.2016 kell 9.00 Advokatuuri, esindajale, abikaasale ning Välisministeeriumisse (t.l 10); 2) 01.08.2016 kell 9.00 abikaasale (t.l 11); 3) 17.05.2017 kell 10.00 kaebaja ettevõtte juhatuse liikmele (t.l 15); 4) 06.09.2018 kell 9.20 advokaadile (t.l 21); 5) 17.09.2018 kell 8.45 abikaasale (t.l 22); 6) 08.11.2018 kell 9.15 ja 12.30 abikaasale, esindajale, Viru Vanglale, Justiitsministeeriumile ning kahele advokaadile (t.l 24); 7) 04.02.2019 kell 8.30 abikaasale ja advokaadile (t.l 25-26). Viru Vangla 10.08.2016 otsusest nr 6-10/22149-2 (t.l 11-12) nähtub, et otsuse tegemise ajal oli X suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning samast otsusest nähtub, et 05.05.2016 käskkirja nr 6-4/327 kohaselt võimaldati kaebajal päevas nelja tunni jooksul (kell 11.00-12.00, 15.0017.00, 19.00-20.00) liikuda eluosakonna koridori lõpus, kus on tagatud ka telefoni kasutamise võimalus. 10.08.2016 otsuse kohaselt on kaebaja muu hulgas 31.07.2016 ja 01.08.2016 erinevatel kellaaegadel helistanud oma abikaasale 15 korda. Eelnevast nähtub, et kaebaja on saanud 13.07.2016 ja 01.08.2016 kasutada telefoni nelja tunni jooksul päevas ette määratud kellaaegadel helistamiseks Advokatuuri, esindajale, abikaasale ning ka Välisministeeriumisse. Kaebaja on soovinud helistada ajal (kell 9.00), mil kamber oli kinni ja vangla poolt määratud kellaaeg ei olnud saabunud. Viru Vangla 19.06.2017 vaideotsusest nr 6-12/157-2 (t.l 15-16) nähtub, et kaebaja viibis 17.05.2017 kartserirežiimil ja tal ei võimaldatud kella 10.00 paiku helistamist, sest isik, kellele ta helistada soovis (kaebaja ettevõtte juhatuse liige) ei olnud tema advokaadist esindaja. Viru Vangla 26.09.2018 vastusest nr 6-10/34900-2 (t.l 21) nähtub, et kaebaja helistas 06.09.2018 oma advokaadile kell 9.48 ja 17.49. Kaebaja oli soovinud helistada kell 9.20. Viru Vangla 26.09.2018 vastusest nr 6-10/36294-2 (t.l 22) ja 24.09.2018 vastusest nr 6-13/36310-2 (t.l 23) nähtub, et kaebaja viibis 17.09.2018 eraldatud lukustatud kambris 09.08.2018 käskkirja nr 64/225-1 alusel, milles oli ka välja toodud, et kaebaja saab nelja tunni jooksul päevas (kell 9.50-10.50, 12.50-14.50, 17.45-18.45) liikuda eluosakonna koridori lõpus ja grupitööruumis ning helistada. Eelnevast nähtub, et kaebaja on saanud 17.09.2018 kasutada telefoni nelja tunni jooksul ette määratud kellaaegadel helistamiseks (s.h abikaasale helistamiseks). Kaebaja on soovinud helistada ajal (kell 8.45), mil kamber oli kinni ja vangla poolt määratud kellaaeg ei olnud saabunud. Samas nähtub viidatud vangla vastusest, et kaebaja on sellel päeval helistanud abikaasale 16 korda.
Viru Vangla 10.12.2018 vastusest nr 6-10/43899-2 (t.l 24) nähtub, et kaebaja viibis 08.11.2018 eraldatud lukustatud kambris 25.09.2018 käskkirja nr 6-4/225-2 alusel, milles oli ka välja toodud, et kaebaja saab nelja tunni jooksul päevas (kell 9.50-10.50, 12.50-14.50, 17.45-18.45) liikuda eluosakonna koridori lõpus ja grupitööruumis ning helistada. Eelnevast nähtub, et kaebaja on saanud 08.11.2018 kasutada telefoni nelja tunni jooksul ette määratud kellaaegadel helistamiseks (s.h helistamiseks abikaasale, esindajale, Viru Vanglale, Justiitsministeeriumile ning kahele advokaadile). Kaebaja on soovinud helistada ajal (kell 9.15 ja 12.30), mil kamber oli kinni ja vangla poolt määratud kellaaeg ei olnud saabunud. Viru Vangla 10.12.2018 vastusest nr 6-10/43899-2 nähtub, et kaebaja on 08.11.2018 telefoni mitmeid kordi kasutanud ja ka helistanud eeltoodud isikutele (v. a esindaja I. Durmanenko ja Justiitsministeerium). Viru Vangla 08.03.2019 vastusest nr 6-10/4945-2 (t.l 26-27) nähtub, et 04.02.2019 viibis kaebaja eraldatud lukustatud kambris, kuid tal oli võimalik päevas nelja tunni jooksul helistada. Kaebaja on seda ka teinud ning on kasutanud sellel päeval telefoni ajavahemikus kell 9.48 - 10.46 ning kell 12.55 - 13.55. Kell 8.30 talle helistamist ei võimaldatud. Eeltoodust nähtub, et kaebajale on viidatud kuupäevadel laialdaselt võimaldatud telefoni kasutamist. 17.05.2017 kell 10.00 ei ole kaebaja küll saanud helistada ning asja materjalidest ei nähtu, kas ta samal päeval mõnel teisel ajal telefoni kasutada sai, kuid arvestades seda, et kaebaja soovis helistada isikule, keda ei ole märgitud VangS § 28 lõikes 3, siis ei ole vangla tegevus vastuolus kehtiva õigusega, kui kaebaja sai nädala jooksul vähemalt korra telefoni kasutada. Kohus peab seda tõenäoliseks. Lisaks nähtub Viru Vangla 19.06.2017 vaideotsusest nr 6-12/157-2, et kaebaja on helistamise soovi avaldanud sama päeva hommikul, eirates seega Viru Vangla kodukorda, mille kohaselt tuleb kartseris viibides esitada helistamise taotlus eelmisel päeval. VangS § 28 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. VSkE § 51 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja ei ole rahul sellega, et ta ei saa vabalt valitud kellaajal helistada. Kohus märgib, et helistamise õigus vanglas ei ole piiramatu ning seda isegi olukordades, mis puudutavad helistamist VangS § 28 lg 3 nimetatud isikutele ja asutustele. Riigikohtu halduskolleegium on 31.10.2007 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-54-07 möönnud, et kinni peetava isiku õigus kasutada telefoni suhtlemaks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ei ole piiramatu, kuid piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral. Kolleegium leidis, et tulenevalt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemise olulisusest ei tohi vangla rakendada helistamise korda, mis moonutab kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et sisuliselt võib muutuda asutuste ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemine võimatuks. Näiteks võimaldades kinni peetaval isikul helistada riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustesse ainult reedeti pärast kella 16, võib ametiisikutega suhtlemine olla sisuliselt võimatu. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei saa nõuda endale sobivat helistamise kellaaega, kui vangla võimaldab helistamist oluliselt suuremas mahus kui õigusaktid ette näevad. Kaebaja ei ole viidanud sellistele erakorralistele sündmustele, mis oleksid tinginud helistamise vajalikkuse kambri kinni oleku ajal ning selliseid erakorralisi asjaolusid ei nähtu ka kaebuse juurde lisatud dokumentidest. Viru
Vangla kodukorrast nähtuvalt saab avatud osakonnas telefoni kasutada päevakavas märgitud ajal (p 13.9.2.1) ning suletud osakonnas (s.h kartseris ja eraldatud lukustatud kambris viibides) eelmisel päeval esitatud taotluse alusel helistamise ajakava kohaselt. Telefoni kasutamist korraldavale ametnikule on kinnipeetava soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. (13.9.1.2). Arvestades eelnevates Viru Vangla vastustes ja otsustes toodud informatsiooni, on alust arvata, et kaebajal on pidevalt olnud võimalik kasutada telefoni ning seda isegi kuni nelja tunni jooksul päevas. Kaebaja, teades, et ta saab päevas nelja tunni jooksul kindlatel kellaaegadel helistada, esitab aga helistamise taotlusi märkides soovitud helistamise kellaajaks aja, mil kamber on kinni. Kinnipeetava õigus kasutada telefoni on oluline õigus. Selle läbi realiseerib isik oma õigust suhelda VangS § 28 lg 3 nimetatud isikute ja asutustega ning oma lähedastega, et suhted ei katkeks. Käesoleva asja materjalide pinnalt asub kohus seisukohale, et Viru Vangla ei ole 13.07.2016 kell 9.00, 01.08.2016 kell 9.00, 17.05.2017 10.00, 06.09.2018 kell 9.20, 17.09.2018 kell 8.45, 08.11.2018 kell 9.15 ja 12.30, 04.02.2019 kell 8.30 kaebaja telefoni kasutamise õigust riivanud või kui seda on mingil määral siiski tehtud, siis ei saa see riive olla suur, arvestades seda, kui palju tegelikult kaebaja telefoni kasutada sai. Õigusaktid näevad miinimumkohustusena ette helistamise võimaldamise ühel korral nädalas (v.a VangS § 28 lõikes 3 sätestatud asutustele ja isikutele helistamiseks). Kohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmise korral oleks selle rahuldamine ebatõenäoline. Kohus tagastab X kaebuses esitatud Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude, mis puudutab helistamise mittevõimaldamist 13.07.2016 kell 9.00, 01.08.2016 kell 9.00, 17.05.2017 10.00, 06.09.2018 kell 9.20, 17.09.2018 kell 8.45, 08.11.2018 kell 9.15 ja 12.30, 04.02.2019 kell 8.30 HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
9.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.