lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-370/23

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 28.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-370/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1375
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-370

Määruse kuupäev

28. mai 2019

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

V.V. kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes

1.Tagastada V.V. kaebus.
2.Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks V.V. terviseandmeid puudutavas osas (tl-d 1, 2, 7, 10, 11, 18, 20, 22, 25-27, 29-37, 45, 46, 49, 51, 52, 54, 55, 64 ja 66). Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V.V. esitas 25. veebruaril 2019. a Tartu Halduskohtule määruskaebusena pealkirjastatud kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt paigutati kaebaja alates 28. aprill kuni 9. september 2016 alusetult lukustatud kambrisse. Kaebaja kandis alusetult karistust ja ilmajätmisi, mis tõi kaasa mh piinamise ja ebainimliku kohtlemise, kinnipidamise, ilmajätmise telefonitsi suhtlemisest juristi ja esindajaga, meditsiiniabi mitteosutamise ja selle saamise takistamise. Seejuures paigutati kaebaja suitsetajate boksi ehk jäeti ilma värskes õhus jalutamise võimalusest, hoiti kinni ebasanitaarsetes tingimustes, ei võimaldatud isikliku hügieeni järgimist, jäeti ilma suhtlemisest, raamatukogust, perioodikast, spordiga tegelemisest, spordisaali ja jalgpalliplatsi külastamisest. Kaebaja palub rikkumiste eest vanglalt välja mõista 10 eurot iga lukustatud kambris viibitud ööpäeva eest, 50 eurot iga spordisaalist ilmajätmise ja jalgpalliplatsile mittesaamise eest, antisanitaarsetes tingimustes viibimise eest 500 eurot, isikliku hügieeni järgmise takistamise eest 500 eurot, piinamiste s.o üksinduses pidamine ainult trussikutes, sokkides, tossudes kahe kuu jooksul 500 eurot, õiglast kompensatsiooni telefoni kasutamisest ja juristiga ühenduse võtmisest ilmajätmise eest, samuti 10 000 eurot moraalset ja materiaalset kahju. Ühtlasi palus kaebaja saata kohtul esitatud materjalid kaebajale tagasi, anda juristi abi ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest. Kaebaja rõhutas riigilõivust vabastamise taotluses, et tal tekitati kahju füüsilisele tervisele, sest mustusest tekkis tal allergia.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus jättis 5. märtsi 2019. a määrusega V. V. kaebuse käiguta, andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja, jättis V. V. riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning keeldus kaebaja poolt kaebusele lisatud materjali täies mahus asja juurde võtmisest ja tagastas esitatud materjali kaebajale. Kohus palus kaebajal selgitada: millal jäeti kaebaja ilma telefonitsi suhtlemise võimalusest juristi ja esindajaga ning millal paigutati kaebaja suitsetajate boksi; millal ning kuidas jäeti kaebajale meditsiiniabi osutamata, takistati meditsiiniabi

saamist ning tekitati kaebajale varalist kahju; millises kambris olid ebasanitaarsed tingimused ning mida peab kaebaja silmas nende all; kuidas ei võimaldatud kaebajal järgida isiklikku hügieeni ning millal ja miks pidi kaebaja kahe kuu jooksul viibima aluspesus, sokkides ja tossudes. Kaebajal tuleb täpsustada, kui suurt kahjuhüvitist ta iga määruses kirjeldatud intsidendi eest nõuab, ning kohtule teatada, kas kohus on kaebajat õigesti mõistnud, et talle tekitati kahju väärikuse alandamise, tervise kahjustamise ja vabaduse võtmisega. Kui kaebaja leiab, et talle on põhjustatud osaliselt kahju tervise kahjustamisega ja osaliselt muu õigushüve kahjustamisega, tuleb tal täpsustada eeltooduga seonduvaid asjaolusid. Varalise kahju korral tuleb esitada tõendid.

3.V.V. esitas 12. märtsil 2019. a kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ühtlasi avaldas soovi saada kohtule esitatud materjal tagasi ning märkis, et selleks, et vastata kohtule põhjendatult, vajab ta juristi abi. Kaebaja selgitab, millal teda paigutati mittesuitsetajate boksidesse. Kaebaja põhjendab, et meditsiinilist abi ei osutata või ignoreeritakse ning selgitab, millal on selle peale kaevanud. Varaline kahju tähendab, et lõhuti teler ning varastati ära raha elektri mittetarbimise ja rikutud isiklike asjade eest. Kaebaja oletab, et see on umbes 800 eurot. Ebasanitaarsed tingimused olid kambrites 1072, 1166 ja 1069. Kambris puudusid koristusvahendid, nõud ja ventilatsioon, seintel olid toiduained ja ekskremendid ning kambris olid sipelgad. Kaebajale ei antud hügieenivahendeid, seejuures võeti ära isiklikud. Kaebaja jäeti ilma 19 korrast spordisaalist ja selle eest ta nõuab 1000 eurot ning samuti 19 korda jalgpalliväljakule minemisest ja selle eest nõuab ta ka 1000 eurot. Kaebaja ei tea, kuidas hinnata lõhutud telerit, rikutud toiduaineid ning kahte pakki asju, mis avati ja pritsiti tulekustutiga üle. Kaebaja inimväärikust alandati ning teda sunniti kandma vales mõõdus vanglariietust. Takistati võimalust habet ajada ja juukseid lõigata. Ebasanitaarsetes tingimustes hoidmine tekitas allergiat kätele. Keelduti ravimast C-hepatiiti. Võeti ära keedukann. Keeduvee puudumine, toore vee joomine ning dieettoitlustamise puudumine viisid maovaludeni ja unetute öödeni, närvivapustuseni ja stressini. Mittevaraline kahju on vähemalt 10 000 eurot.
4.Tartu Ringkonnakohus tagastas 14. märtsi 2019. a määrusega V.V. määruskaebuse, mis oli esitatud Tartu Halduskohtu 5. märtsi 2019. a määruse resolutsiooni p-le 3, milles kohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus 27. märtsi 2019. a määrusega jättis V.V. kaebuse käiguta, andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja, keeldus kaebaja poolt puuduste kõrvaldamise avaldusele lisatud materjali asja juurde võtmisest ja tagastas esitatud materjali kaebajale ning jättis V.V. korduva riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kohus märkis, kuidas mõistab V.V. esitatud kahju hüvitamise kaebust ning palus kaebajal teatada, kas kohus on kaebaja tahet õigesti mõistnud. Samuti palus kohus kaebajal täiendavalt selgitada vaidlusaluste toimingute sisu, täiendada kaebuse faktilist põhjendust ning hüvitise suurust. Lisaks selgitas kohus, et kaebajal tuleb esitada andmed kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta.
6.V.V. esitas kohtule 17. aprillil 2019. a puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ühtlasi nõuab juristi abi. Kaebaja põhjendab, et on kohtule esitanud kõik, milleks ta võimeline on.
7.Tartu Halduskohus 24. aprilli 2019. a määrusega jättis V.V. riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus põhjendas, et on 27. märtsi 2019. a määruses detailselt ja arusaadavalt kaebajale selgitanud, millised puudused ta kaebuse edasiseks menetlemiseks kõrvaldama peab, kuid kaebaja ei ole neid kõrvaldama asunud. Kaebaja peab puudused kõrvaldama vastavalt 27. märtsi 2019. a määrusele.
8.V.V. esitas kohtule 8. mail 2019. a puuduste kõrvaldamise avalduse, milles põhjendab, et jääb varem esitatud ütluste ja nõudmiste juurde ning midagi lisama ei hakka.

KOHTU SEISUKOHT

9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
10.Tartu Halduskohus andis kaebajale 5. märtsi 2019. a, 27. märtsi 2019. a ning 24. aprilli 2019. a määrustega V.V. korduvalt võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas nõuete täpsustamiseks ning põhjenduste esitamiseks. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale 27. märtsi 2019. a määruses, kuidas kohus V.V. kaebust esitatud avalduste põhjal mõistab ning palus kaebajal teatada, kas kohus on tema tahtest õigesti aru saanud, kuid kaebaja ei selgitanud kohtule täiendavalt kaebuse asjaolusid.
11.V.V. esitatud avaldustest ei selgu vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 ning lg-le 2 vaidlusaluste toimingute sisu, kuupäevad, kaebuse faktiline põhjendus, nõutava hüvitise suurus jne. Kuigi kaebaja on kohtule vastanud, siis on ta 17. aprilli 2019. a ja 8. mai 2019. a avaldustes keeldunud põhjenduste esitamisest, märkides, et on kohtule esitanud kõik, milleks ta võimeline on ning et midagi ta kaebusele lisama ei hakka. Seetõttu ei ole kohtul võimalik kaebajat täiendavalt abistada ega suunata, vaidluse eset kindlaks teha ja selles tulenevalt tõendeid koguda.
12.HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Seega on kaebaja ainuõigus valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama.
13.Kuna kohus on kaebajale andnud korduvalt võimalusi kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kaebaja ei ole vastavalt 27. märtsi 2019. a ja 24. aprilli 2019. a määrustele proovinud kaebuse puuduseid kõrvaldada ning kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, ei ole võimalik kaebust menetleda.
14.Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab V.V. kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
15.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Ühtlasi peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetlus osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja tervise kohta. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium