4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14.06.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Viru Vangla 16.07.2018 käskkirjaga nr 6-3/614-1 tunnistati kinnipeetav A. M süüdi 15.06.2018 toimunud vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra (VVK) p 1.12.8 distsipliinirikkumiste eest ning karistuseks määrati vastavalt 5-ks ja 3-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine.
2.A. M esitas 30.07.2018 Viru Vanglale vaide Viru Vangla 16.07.2018 käskkirja nr 6-3/6141 kehtetuks tunnistamiseks.
3.A. M esitas 01.10.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 16.07.2018 käskkirja nr 6-3/614-1 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
Tartu Halduskohus jättis 05.11.2018 määrusega kaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuses ja riigi õigusabi taotluses esinenud puudused.
4.Kaebaja esitas 20.11.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas muu hulgas, et riigilõiv summas 15 eurot oli tasutud kohtu poolt määratud tähtajaks. Ühtlasi teatas kaebaja kohtule, et soovib haldusasja arutamist kohtuistungil.
5.Tartu Halduskohus võttis 29.01.2019 määrusega kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul.
6.Vastus kaebusele laekus kohtusse 19.02.2019.
7.Kaebaja esitas 18.03.2019 kohtule taotluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole toime pannud 15.06.2018 distsiplinaarrikkumist. Kaebaja heidab vastustajale ette, et ta sai teada tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest alles 25.06.2018. Seega, näeb kaebaja vangla tegevuses vastuolu seadusega, kuna talle ei antud võimalust anda selgitusi. Eelpoolnimetatu tõendab kaebaja arvates ametnike kuritegelikku tegevust. Kaebaja märgib, et distsiplinaarmenetluses ei vaadatud videosalvestisi ja tugineti vaid vanglaametniku sõnadele. Sellest tulenevalt palus kaebaja Viru Vangla 16.07.2018 käskkirja nr 6-3/614-1 tühistamist.
9.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja teatas, et jääb kõikide 16.07.2018 käskkirjas 6-3/614-1 ning 24.08.2018 vaideotsuses nr 6-12/401-5 esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja arvates toimus distsiplinaarmenetluse alustamisest teatamine tähtaegselt. Distsiplinaarmenetluse alustamisest teatamise eesmärk on see, et isik teaks tema suhtes käivast menetlusest ning tal oleks võimalik end avaliku võimu teostaja poolsete etteheidete eest kaitsta. Kaebaja on saanud korduvalt esitada menetluses endapoolseid seisukohti ning vangla on neid ka sisuliselt hinnanud. Seega puudub põhjus ette heita vanglale seda, et distsiplinaarmenetlust alustati ja sellest teavitati kaebajat 25.06.2018. Vangla jääb seisukohale, et kaebajal puudus korralduse täitmisest keeldumiseks seaduslik põhjus ning ta pidi korralduse VangS § 67 p 1 alusel täitma. Peale ravimite manustamist suu avamine ei ole käsitletav läbiotsimisena sama seaduse § 68 lg 1 tähenduses ning praktikas on omaks võetud arusaam, et ravimi manustamisel tuleb kinnipeetaval suu avada ka vastassoost ametniku korralduse peale. Ettekandest nähtuvalt pidas ametnik kaebaja suhtlusviisi ebaviisakaks. Vastustaja märgib, et kui tegu oleks olnud otsese solvanguga ametniku aadressil, oleks kaebaja tegu olnud käsitletav süüteona KarS § 275 lg 1 tähenduses. Viru Vanglas kõneterminalide kaudu toimuvat sidet kõneksoleval ajal (aga ka hiljem) ei salvestatud. Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
KOHTU SEISUKOHT
10.Esmalt vaatab kohus läbi menetluslikud taotlused (I), seejärel vaatab kaebuse sisuliselt läbi
(II).
I
11.Kaebaja esitas kohtule 18.03.2019 taotluse, milles palus anda talle võimalus esitada tõendid ja faktid kohtule suuliselt. Ühtlasi palus kaebaja teise kinnipeetava, kes viibib Viru Vangla S604 kambris, ülekuulamist. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teisele lausele tõlgendab kohus kaebaja taotlust kui taotlust, milles ta soovib haldusasja arutamist kohtuistungil ja tunnistaja ülekuulamist. Kohus tutvus taotluse sisuga ja jääb 29.01.2019 määruse resolutsiooni p-s 1 võetud seisukoha juurde. Kohus on seisukohal, et endiselt puudub vajadus haldusasja arutamiseks kohtuistungil. Kaebajal oli võimalus esitada kohtule täiendavad tõendid, seisukohad ja taotlused kuni 25.04.2019. Kaebaja esitas seisukohad 18.03.2019. Kaebaja väide, et asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid saab ta esitada kohtule ainult suulises vormis ei ole kohtu arvates põhjendatud. Samuti ei ole ilmselgelt põhjendatud kambris S-604 viibiva kinnipeetava üleskuulamine, kuna talle teadaolev informatsioon selle kohta, et 15.06.2018 ettekande koostanud vanglaametnik tegi kaebaja aadressil solvanguid, ei ole asjassepuutuv. Eelnevaga arvestades jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse haldusasja arutamiseks kohtuistungil ja tunnistaja üleskuulamiseks. II
12.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele.
13.Viru Vangla 16.07.2018 käskkirjaga nr 6-3/614-1 määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks kokku 8-ks (5 ja 3) ööpäevaks kartserisse paigutamine selle eest, et ta 15.06.2018 kella 20.00 paiku ei allunud vanglaametniku poolt antud korduvatele seaduslikele korraldustele ja keeldus peale tablettide võtmist suu avamisest (ettenäitamisest). Peale õhtust loendust helistas kaebaja kambriterminali kaudu kaks korda valveruumi, suheldes vanglaametnikuga kasutas ebatsensuurseid väljendeid „suka“ ning „bljäd“. Nimetatud käitumisega rikkus kaebaja VangS § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra (VVK) p 1.12.8.
14.Kohus selgitab, kuna vaidlusaluse käskkirjaga on kaebajale määratud kaks eraldiseisvat karistust tema poolt toime pandud kahe distsiplinaarsüüteo eest, analüüsib kohus distsiplinaarmenetluse nõutele vastavust ja käskkirja õiguspärasust süütegusid kajastavate episoodide kaupa.
15.Kaebaja keeldus 15.06.2018 pärast tablettide võtmist naissoost vanglaametnikule suu avamisest (episood I).
15.1.Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 15.06.2018 kella 20.00 paiku õhtuse loenduse ajal peale tablettide võtmist ei allunud kaebaja vanglaametnik Triin Salumetsa poolt antud korduvatele korraldustele ette näidata suu. Kaebaja näitas suu teisele ametnikule, kes oli kõrval.
15.2.VangS § 67 p 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Riigikohus on oma praktikas märkinud, et kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt
korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.
15.3.Kuna kaebajale etteheidetav tegu seisnes vanglateenistuse ametniku korraldusele mitte allumises, tuleb kontrollida, kas 15.06.2018 kaebajale vanglaametniku poolt antud korraldus oli tühine HMS § 63 lg 2 tähenduses ja selle tühisus oli kaebajale ilmselge. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et 15.06.2018 vanglaametniku poolt kaebajale antud korraldusel puuduvad HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühise haldusakti tunnused.
15.4.Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt VVK p-le 20.7 annavad ravimeid kinnipeetavaile vanglas ettenähtud aegadel osakonna valvurid. Kinnipeetav manustab ravimi koheselt vanglaametniku juuresolekul ja joob vett peale, seejärel avab kinnipeetav suu ravimi manustamise kontrollimiseks ja vajaduse korral liigutab keelt. Sellest tulenevalt peab kinnipeetav avama suu nii nais- kui ka meessoost vanglaametnikule. Tegemist on kehtiva haldusaktiga, mis on täitmiseks kohustuslik (HMS § 51 lg 2, § 60 lg-d 1 ja 2). Eelnevaga arvestades nõustub kohus vastustajaga, et episoodi I osas on täidetud VangS § 67 p-s 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo subjektiivne koosseis ja vastustaja oli õigustatud alustama kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust.
15.5.Kaebaja heitis vastustajale ette, et ta sai teada tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest alles 25.06.2018. Vastustaja ei vaielnud sellele vastu, kuid oli arvamusel, et distsiplinaarmenetluses oli kaebajale tagatud võimalus anda selgitusi. Vastustaja sai teada kaebaja poolt toime pandud teost peale vanglaametnik T. Salometsa poolt ettekande nr 6-20/2634 esitamist 15.06.2018.
15.6.VangS § 64 lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. VangS § 64 lg-s 2 toodud nõue seondub menetlusalusele isikule HMS § 40 lg-st 1 tuleneva õiguse tagamisega esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused.1 Riigikohus sedastas, et kuigi haldusmenetluse seadus sätestab rea juhtumeid, mil haldusmenetlus võidakse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, peab ärakuulamine olema haldusakti adressaadile üldreeglina tagatud. Üldreeglina tuleb menetlusosaline ära kuulata enne haldusakti andmist. Seega, distsiplinaarvastutuse kohaldamise puhul peab ärakuulamine toimuma enne karistuse määramist. Riigikohtu seisukohtade järgi eeldab ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused.2
RKHK 3-3-1-46-12, p 24. RKHKo 3-3-1-72-10, p 17.
15.7.Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja seoses talle 25.06.2018 teates etteheidetud rikkumiste toimepanemisega omapoolsed selgitused 26.06.2018. Samuti 02.07.2018 toimus kaebaja ja inspektor-kontaktisiku (distsiplinaarmenetluse läbiviija) vaheline vestlus ja kaebajal oli võimalus anda 15.06.2018 juhtunu kohta omapoolsed selgitused. Kaebaja tutvus 13.07.2018 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolliga nr 7-2/27687-1 ja talle anti võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid. Sellest tulenevalt leiab kohus, kaebaja teavitamata jätmine alustatud distsiplinaarmenetlusest ettekande koostamise ajal on asjaolu, mis läheb vastuollu VangS § 64 lg-s 2 sätestatuga vaid formaalselt, kuna ajavahemikul 15.06.-25.06.2018 ei ole distsiplinaarmenetluse läbiviija teinud mitte ühtegi menetlustoimingut, mille sisu jäi hilisemas menetlusestaadiumis kaebajale teadmata. Sisuliselt oli kaebaja kaasatud menetlusse koheselt peale 15.06.2018 ettekande esitamist. Kaebaja ei ole distsiplinaar- ega kohtumenetluse käigus märkinud, milliseid asjaolusid ei olnud tal võimalik üksnes selle ettekande põhjal menetlejale avaldada. Järelikult, kaebaja teavitamine distsiplinaarmenetlusest 25.06.2018 ei saanud mõjutada asja otsustamist, kuna tema ärakuulamisõigus distsiplinaarmenetluses oli tagatud täies mahus.
15.8.Võttes arvesse, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 15.06.2018 kella 20.00 paiku õhtuse loenduse ajal keeldus kaebaja korralduse täitmisest, ei pea kohus põhjendatuks kaebaja väidet selle kohta, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole vaadatud sündmust kajastatud videosalvestusi. Nendel videosalvestisetel puudub antud juhul tõenduslik väärtus.
16.Kaebaja poolt 15.06.2018 ebatsensuursete väljendite kasutamine valveruumi helistamise ajal (episood II).
16.1.VVK p 1.11.2. sätestab, et kinnipeetaval on keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid.
16.2.Kaebuse põhjendustest on võimalik aru saada, et kaebaja ei ole nõus talle inkrimineeritud süüteoga. Sellest tulenevalt tuleb kohtul, tuginedes haldusasja menetluse raames kogutud tõenditele tuvastada, kas kaebaja tõepoolest kasutas 15.06.2018 vanglaametnikuga vestluse ajal sõnasid „suka“ ning „bljäd“.
16.3.Kohus on seisukohal, et kaebaja kasutas eelpoolnimetatud väljendeid 15.06.2018. Kohus peab usutavaks vanglaametnike poolt 15.06.2018 ettekandes ja 25.06.2018 õiendis antud ütlusi 15.06.2018 toimunu kohta. Vanglaametnik T. Salometsa 15.06.2018 ettekande nr 6-20/2634 kohaselt helistas kaebaja 15.06.2018 peale õhtust loendust valveruumi ja küsis, miks talle ei tehtud koopiaid. Edaspidise vestluse käigus kasutas kaebaja sõnu „suka“ ning „bljäd“. Ettekandes on kirjas, et kaebaja poolt toime pandud rikkumise juures viibis valvur Teet Roosimägi. Eelpoolnimetatut kinnitab ka valvur T. Roosimäe 25.06.2018 poolt koostatud õiend. Ainuke vastuolu 15.06.2018 ettekande ja 25.06.2018 õiendi vahel on selles, et ettekande kohaselt helistas kaebaja valveruumi 2 korda, kuid õiendis on mainitud, et helistamine toimus vähemalt kolm korda. Kohus ei pea sellist vastuolu oluliseks ning seega pole alust kahelda nimetatud tõendite usaldusväärsuses. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kui kaebaja rääkis personaalselt selektori kaudu vanglaametnik T. Salometsaga kõva ja ärritatud häälega, võis kõrval viibiv vanglaametnik kuulda kaebaja jutu sisu. Sellest tulenevalt ei esine alust kahelda ei 15.06.2018 ettekande ega 25.06.2018 õiendi õigsuses. Kohus leiab, et kaebaja väited vanglaametnik T. Salometsa motiivi (sai 18.06.2018 teada kaebaja pöördumisest prokuratuuri ja otsustas teda karistada) kohta on alusetud ja oletuslikud. Kohtu hinnangul on valvuri 15.06.2018 ettekanne usaldusväärne ning kinnitab distsiplinaarsüüteo toimepanemist.
16.4.Kohus märgib, et vastavalt kohtupraktikale kinnipeetava poolt ebatsensuursete ja ebaviisakate väljendite kasutamist ei muuda õiguspäraseks ja lubatavaks isegi see, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Samuti ei muuda selliste väljendite kasutamist lubatavaks asjaolu, kui kinnipeetav ütleb neid väidetavalt omaette või iseendale, kui see järgneb vahetult vestlusele ametnikuga või toimub vanglateenistuja juuresolekul ega ka mitte siis, kui see toimub otsese vestluseta ehk ametniku poole seljaga seistes.3 Eelnevast tulenevalt ei oma määravat tähtsust asjaolu, kas kaebaja adresseeris ettekandes nimetatud sõnad vanglaametnikule või mitte. Ebatsensuurse ning halvustava väljendi kasutamine vahetult vanglaametnikuga vestluse käigus on iseenesest piisav alus täitmaks VVK p-s 1.12.8 sätestatud koosseisu. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja rikkus VVK p-i 1.12.8 ning pani sellega toime distsiplinaarsüüteo.
16.5.Tulenevalt vaidlustatavast käskkirjast, määrati kaebajale VangS § 67 p 1 ja VVK p-i 1.12.8 süülise rikkumise eest VangS § 63 lg 1 p 4 alusel distsiplinaarkaristusteks 5-ks ja 3-ks ööpäevaks ja kartserisse paigutamine. Kohus leiab, et arvestades kõikide kaalul olevatega asjaoludega (kaebaja varasema käitumisega vangistuse ajal, toime pandud distsiplinaarrikkumise raskusega, kaebaja tahtlusega selle teo toimepanemisel, aga samuti vangistuse täideviimise eesmärkiga), on kaebajale sellise distsiplinaarkaristuse määramine põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus nõustub 16.07.2018 käskkirjas nr 6-3/614-1 märgitud kaalutlustega ning leiab, et kaalutlusõigus oli teostatud volituse piire ületamata ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Arvestatud on olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huve. Kohus ei pea kaalutlusveaks asjaolu, et vastustaja ei võtnud arvesse kaebaja hilisemat käitumist (avas suu teisele vanglaametnikule), kuna kaebaja tegi seda, kui korralduse andnud vanglaametnik juba lahkus kambrist. Samuti tulenevalt ettekandest vanglaametnik T. Salomets palus kaebajat näidata suu talle, mitte teisele vanglaametnikule. Kohtu hinnangul vaidlustatavas käskkirjas puuduvad kaalutlusvead. Kohus ei tuvastanud ka olulisi vigu distsiplinaarmenetluses. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja Viru Vangla 16.07.2018 käskkiri nr 6-3/614-1 on õiguspärane haldusakt.
17.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
18.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 p-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtumenetluses kantud menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud. Seega, jäävad vangla menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
19.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt)
TlnRnKo 3-14-50267 ja 3-11-224.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.