Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord
3-18-2337 07.05.2019 Roby Koik X kaebus Tartu Vangla 30.10.2018. a otsuse nr 2-3/3295-2 ja 03.12.2018 vaideotsuse nr 1-11/411-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks tema avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamise taotluse uueks lahendamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
1.Jätta kaebus Tartu Vangla 30.10.2018. a otsuse nr 2-3/3295-2 ja 03.12.2018 vaideotsuse nr 1-11/411-2 tühistamise nõuete osas läbi vaatamata.
2.Jätta kaebuse muutmise taotlus rahuldamata.
3.Lõpetada menetlus kohustamisnõude osas.
4.Välja mõista Tartu Vanglalt X kasuks riigilõiv 15 eurot, mis kanda Ene Koitmäe arvelduskontole nr EE781010010572136013. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 05.10.2018 Tartu Vanglale taotluse nr 2-3/3295-1, milles soovis, et Tartu Vangla algataks avavanglasse ümberpaigutamise menetluse vastavalt individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevuste kavale.
Tartu Vangla jättis 30.10.2018. a otsusega nr 2-3/3295-2 X taotluse rahuldamata.
3.X esitas 02.11.2018 vaide Tartu Vangla 30.10.2018. a otsuse peale. Tartu Vangla jättis 03.12.2018. a vaideotsusega nr 1-11/411-2 X vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 13.12.2018 kaebuse Tartu Halduskohtule. Kohus võttis 27.12.2018. a määrusega menetlusse X kaebuse Tartu Vangla 30.10.2018. a otsuse nr 2-3/3295-2 ja 03.12.2018 vaideotsuse nr 1-11/411-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks tema avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamise taotluse uueks lahendamiseks.
5.Tartu Vangla esitas 28.01.2019 vastuse kaebusele, milles teatas, et Tartu Vangla alustas 11.01.2019 omal initsiatiivil kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetlust ja 28.01.2019. a otsusega nr 6-5/12-2 (tl 31) otsustati kaebaja paigutada avavanglasse. Vastustaja taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 2 ja § 121 lg 2 p 2 alusel ja palub menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja leiab, et kaebaja on soovitud eesmärgi saavutanud, kaebuse rahuldamine ei anna kaebajale enam mingit õiguslikku kasu ega eelist ning ei aita kaasa kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimisele. Vastustaja arvates on faktiliste asjaolude muutumise tõttu kaebus muutunud ainetuks ja sellega ei ole võimalik enam soovitud eesmärki saavutada.
6.Kohus andis 29.01.2019. a kirjaga kaebajale tähtaja vastustaja taotlusele vastamiseks ning ühtlasi palus teada anda, kas kaebaja soovib menetluse jätkamist tuvastamisnõudega.
7.X esitas 29.01.2019 kohtule taotluse kohustamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele. Kaebaja nõustub, et kohustamisnõude menetlemine ei ole asjaolude muutumisega enam otstarbekas. Kaebaja nõue tema avavanglasse ümberpaigutamiseks on täidetud. Küll aga leiab kaebaja, et Tartu Vangla üritab vältida kaebuse kohtulikku arutelu, mis tooks selguse õiguslikus küsimuses, st milline seaduslik alus võimaldab vanglal kehtiva ITK korral mitte alustada avavanglasse ümberpaigutamise menetlust, kuigi ITK seda ette näeb. Tuvastamiskaebus kannab preventiivset eesmärki, et vältida vangla jätkuvat või korduvat tegevust kaebaja suhtes.
8.Tartu Vangla teatas 07.02.2019 vastuseks kaebaja taotlusele, et kaebaja tühistamisnõude menetlemine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebus tuleks jätta HKMS § 151 lg 2 p 2 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kaebaja karistusaja lõpp saabub 12.09.2019. Vaidluse põhjustanud olukorra kordumine ei ole tõenäoline ega reaalne. Kaebaja enese käitumisest sõltub, kas tekib vajadus paigutada kaebaja tagasi kinnisesse vanglasse. Sarnase olukorra tekkimise esmaseks eelduseks on kaebaja paiknemine kinnises vanglas. Kohtu seisukoht
9.Kohus leiab, et X kaebus tühistamisnõuete osas tuleb jätta läbi vaatamata.
10.Kaebaja esialgne kohtusse pöördumise eesmärk oli saavutada enda avavanglasse paigutamine. Kaebaja leidis, et Tartu Vangla oleks pidanud alustama ümberpaigutamise menetlust individuaalses täitmiskavas märgitud kuupäeval (05.10.2018). Tartu Vangla paigutas kaebaja Tartu Vangla kinnisest vanglast Tartu Vangla avavanglasse 28.01.2019. a otsusega.
11.Kohtule 28.01.2019 esitatud kaebuse muutmise taotluses märgib kaebaja, et tema eesmärk on vältida jätkuvat või korduvat tegevust kaebaja suhtes. Kaebaja jääb esitatud tühistamiskaebuse juurde, paludes tühistada Tartu Vangla 30.10.2018. a otsus ja 03.12.2018. a vaideotsus.
12.Kohus leiab, et Tartu Vangla 30.10.2018. a otsuse ja 03.12.2018. a vaideotsuse tühistamisnõuete rahuldamise korral ei saavutaks kaebaja seda, et vastustaja teeks tulevikus tema suhtes kaebajale meelepärased otsused. Tartu Vangla tegi 30.10.2018. a otsuse sel ajahetkel esinenud asjaolude põhjal ning kaebajal ei ole võimalik sattuda objektiivselt täpselt samasse olukorda edaspidi. Isegi, kui kaebaja peaks avavanglast tagasi ümber paigutatama Tartu Vangla kinnisesse vanglasse on asjaolud vahepeal muutunud selliselt, et Tartu Vangla peaks uue ümberpaigutamise menetluse osas tegema otsuse, mis ei saa rajaneda täpselt samadel asjaoludel ja õiguslikel alustel, kui käesolevas kohtuasjas
vaidlustatud otsus. Jätkuva õigusvastase tegevuse väide on kohtule arusaamatu. Kohtule teadaolevalt on kaebaja paigutatud Tartu Vangla avavanglasse. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik tühistamiskaebuse läbi vaatamine ning kaebuse rahuldamise korral ei saavutaks kaebaja soovitud eesmärki.
13.Kohus leiab, et esinevad HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus määrusega kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et X kaebus Tartu Vangla 30.10.2018. a otsuse nr 2-3/3295-2 ja 03.12.2018 vaideotsuse nr 1-11/411-2 tühistamise nõuetes tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga 2.
15.Vastavalt HKMS § 49 lg-le 1 võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebaja soovib kohustamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele. Kohus mõistab, et kaebaja soovib, et kohus tuvastaks õigusvastasuse vastustaja tegevuses, mis seisnes selles, et vangla ei paigutanud kaebajat ümber avavanglasse koheselt 05.10.2018, kui saabus täitmiskavas märgitud kuupäev. Kohus ei pea aga lubatavaks käesolevas haldusasjas tuvastamiskaebuse läbi vaatamist, sest preventiivset huvi ei saa kaebajal olla (määruse punkt 12) ning juhul, kui kaebajal on hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, siis tuleb kaebajal pöörduda kohtu poole põhinõudega, st hüvitamiskaebusega (HKMS § 45 lg 2). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kaebust ei saa esitada üksnes selleks, et veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses, vaid kaebusega peab saama kaitsta enda õigusi (HKMS § 44 lg 1), ehk teisisõnu peab kaebusega kaebaja saavutama mingi õigusliku eelise või kasu. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vaidlustatud otsused on kaotanud mõju kaebaja õigustele. Seetõttu ei luba kohus praegusel juhul kaebust muuta ning kaebaja 28.01.2019 esitatud taotlus jääb rahuldamata.
16.Kuna kohustamisnõudega taotletud toiming on vastustaja poolt tehtud, siis kuulub menetlus kohustamisnõudes lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud (HKMS § 152 lg 1 p 4). Kohus ei jätka menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks eeltoodud, s.o määruse punktis 15 toodud põhjendustel.
17.Kaebuse esitamisel on riigilõivu tasutud seaduse kohaselt summas 15 eurot. Kaebaja eest on riigilõivu 10.12.2018 tasunud Ene Koitmäe, kelle arvelduskontole palub kaebaja kaebuse rahuldamise korral riigilõivu summa tagasi kanda (maksekorraldus, tl 9). Kohus leiab, et kohustamiskaebusega nõutud toimingu tegemine oli tingitud kaebuse esitamisest kohtule (vastustaja ei ole vastupidist tõendanud), mistõttu on põhjendatud jätta riigilõiv summas 15 eurot vastustaja kanda HKMS § 108 lg 6 alusel. Eriti, kuna kohus ei jätka menetlust ega pea lubatavaks tuvastamiskaebuse läbi vaatamist, siis oleks riigilõivu kaebaja kanda jätmine ebaõiglane. Samas oleks kohtu arvates ebaotstarbekas jätkata kohtumenetlust üksnes menetluskulude väljamõistmise eesmärgil. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.