Harju Maakohus
Kohtunik
Piret Rõuk
Kohtujurist
Evelin Neltsas
Määruse tegemise aeg ja koht
24. november 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-13259
Tsiviilasi
Tartu Maakohtu registriosakonna sundlõpetamise otsustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tartu Maakohtu Registriosakond (Pikk 32, 44307 Rakvere) Puudutatud isik: XXXX AS (registrikood XXXX, asukoht XXXX; e-post XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige XXXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
taotlus
XXXX
(registrikood
AS
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Menetluse käik Tartu Maakohtu registriosakond edastas kohtule XXXX AS dokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus lähtudes ÄS § 366 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta äriseadustiku (ÄS) § 222 sätestatud nõuetele. Kohus algatas menetluse 17.10.2016 kohtumäärusega, millega kohustas puudutatud isikuid esitama oma seisukoht sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise kohta. Kohus teavitas ka, et puudutatud isikul on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks või teavitada kohut, keda soovib äriühing likvideerijaks. Määrus on kätte toimetatud puudutatud isiku juhatuse liikmele XXXX e-toimiku kaudu 19.10.2016. Seisukoht tuli esitada hiljemalt 18.11.2016. Puudutatud isik ei ole oma seisukohta esitanud, samuti puuduvad kohtul andmed likvideerija kulu ja tasu ettemaksu tasumise kohta. Kohtumääruse põhjendused
Kohus tutvunud kohtule esitatud avalduse ning tõenditega, on seisukohal, et äriühing tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 222 peab aktsiakapital olema vähemalt 25 000 eurot. ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui sama seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: 1) aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt sama seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; 2) aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 366 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse aktsiaselts kohtumäärusega, kui üldkoosolek ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui aktsionärid ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 301 ettenähtud otsust või kui nende otsuste tegemiseks ei ole üldkoosolekut kokku kutsutud. Registripidaja teostas kontrolli kõigi esitatud (2001 kuni 2014) majandusaasta aruannete üle, mille tulemusel selgus, et 2011. aasta majandusaasta aruandest alates on äriühingu netovara alla seadusega lubatud piiri. Registriosakond on nimetatud puudustele juhtinud korduvalt (16.10.2012 kiri Ä 10053583 / H7, 10.08.2015 kiri Ä 10053583 / H9, 16.02.2016. a hoiatusmäärusega Ä 10053583 / M8) äriühingu tähelepanu, kuid puudused on jäänud kõrvaldamata. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et viimane äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne on 2014 aasta eest, esitamata on 2015 majandusaasta aruanne. Puudutatud isik ei ole esitanud seisukohta ega kõrvaldanud sundlõpetamise aluseks olevat puudust ka kohtumenetluse ajal. Kohus leiab, et äriühingu netovara ei vasta seaduse nõuetele. Kohus tegi e-päringud registritesse, millest nähtub, et puudutatud isikul ei ole registrisse kantud kinnisvara, sõidukeid ega väärtpabereid. Tulenevalt eeltoodust kuulub puudutatud isik sundlõpetamisele. ÄS § 368 sätestab, et aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 604 lg 2 alusel võib kohus määrata, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Arvestades asjaolu, et puudutatud isiku esindaja ei taotle likvideerimismenetluse läbiviimist ning tasutud ei ole ka likvideerija tasu ja kulude ettemaksu, tuleb puudutatud isik registrist kustutada likvideerimismenetlust läbi viimata. Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 381 lg 2 kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 629 lg 4 kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.