XX kaebus Otepää Vallavalitsuse 5. juuni 2018. a korralduse nr 2-3/269 ja Otepää Vallavalitsuse 6. juuni 2018. a ehitusloa nr 1812271/12844 tühistamiseks Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja – Otepää vald, esindaja vallasekretär Janno Sepp Kolmas isik I – XX OÜ, esindaja vandeadvokaat Margot Maksing Kolmas isik II – XX, esindaja vandeadvokaat Margot Maksing
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Võtta ehitisregistrist asja juurde Otepää Vallavalitsuse 06.06.2018. a ehitusluba nr 1812271/12844.
2.Jätta kaebus haldusasjas nr 3-18-1335 rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Kanda Attela Advokaadibüroo OÜ poolt kohtu tagatiste kontole viitenumbriga 00718001181278 23.07.2018. a tasutud 300 eurost 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot ettemaksu ekspertiisitasu katteks riigituludesse. Sellega lugeda ekspertiisitasu XX poolt kantuks.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 30. maini 2019. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud, menetluse käik ja poolte seisukohad
1.Kaebaja XX ja XX kaasomandis oli Müüri ST OÜ ehitusloa taotluse esitamise ajal Müüri kinnistu asukohaga Palupera vald, Nõuni küla, XX (registriosa nr XXXXXXX, väljavõte kinnistusraamatust, tl 6), mille 1⁄2 mõttelise osa on kaebaja 10.01.2019. a ära kinkinud (kinnistu mõttelise osa kinke- ja asjaõiguslepingu koopia, tl 118–121, väljavõte kinnistusraamatust, tl 104).
2.Müüri ST OÜ esitas 04.04.2018. a Otepää Vallavalitsusele ehitusloa taotluse XX kinnistul ehitise püstitamiseks (tl 11), millele oli lisatud ka XX, XX OÜ ja XX vahel 10.10.2016. a sõlmitud maa tasuta kasutusse andmise leping (tl 5).
4.Kaebaja esitas 23.04.2018. a vastustajale pöördumise, mille kohaselt ei ole tema maa tasuta kasutusse andmise lepingut allkirjastanud ning taotles dokumentidega tutvumiseks ajapikendust kuni 01.06.2018. a (tl 66). Otepää Vallavalitsus pikendas 16.05.2018. a ehitusloa menetlustähtaega kuni 20.06.2018. a (tl 67).
5.XX OÜ esitas 23.05.2018. a Otepää Vallavalitsusele vaide, milles vaidlustas menetlustähtaja pikendamise ning nõudis ehitusloa kohest väljaandmist.
6.25.05.2016. a saatis Otepää Vallavalitsus kaebajale kutse ärakuulamisele 01.06.2018. a kell 10:00. Kaebaja sai kutse ärakuulamisele kätte 13.06.2018. a (tl 8).
7.Otepää Vallavalitsus andis 05.06.2018. a korraldusega nr 2-3/269 (tl 10) XX OÜ-le 06.06.2018. a ehitusloa nr 1812271/12844 (tl 127–129) Müüri kinnistule ehitise (majandushoone) püstitamiseks (tl 127–129).
8.Kaebaja esitas 06.07.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–4) Otepää Vallavalitsuse 05.06.2018. a korralduse nr 2-3/269 peale. Kaebaja sõnul ei ole tema sõlminud 10.10.2016. a lepingut kolmanda isikuga II maa tasuta kasutusse andmiseks ning ei ole seda lepingut allkirjastanud, mille kolmas isik I koos ehitusloa taotlusega vallavalitsusele esitas. Kaebaja leiab, et kolmas isik I on seega Otepää Vallavalitsusele esitanud valeandmeid, mis välistab ehitusloa andmise ehitusseadustiku (EhS) § 44 p 12 alusel. Lepingu, millele kolmas isik I tugineb, suhtes on algatatud kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 18261000162). Vastustaja on kaebaja hinnangul ehitusloa menetluses rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust, uurimispõhimõtet ja põhjendamiskohustust. Kuna kaebaja sai kutse ärakuulamisele kätte alles pärast ärakuulamise toimumist 13.06.2018, ei olnud tal võimalik ärakuulamisel osaleda. Kaebaja hinnangul oleks vastustaja pidanud asjaolude väljaselgitamiseks omal algatusel tõendeid koguma, kui vastustaja sai teada, et ehitusloa taotlemisel tugineb kolmas isik I kaasomanikele vahelisele lepingule AÕS § 74 lg 1, tl 45p), mille suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Kaebaja ei ole maa tasuta kasutusse andmise lepingut allkirjastanud ega näinud lepingus viidatud plaani, millest lähtudes on kinnistust 2 ha väidetavalt antud kasutusse XX OÜ-le (tl 117, 122).
9.Tartu Halduskohtu 18.07.2018. a määrusega (tl 40–42) rahuldas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Otepää Vallavalitsuse 05.06.2018. a korralduse nr 2-3/269 ja selle alusel antud ehitusloa kehtivuse ning keelas XX kinnistul (katastritunnus XX) ehitise (majandushoone) püstitamise kuni 12.11.2018. a.
10.Tartu Ringkonnakohtu 27.07.2018. a määrusega (tl 53–54) tagastas ringkonnakohus XX OÜ ja XX määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.07.2018. a määruse resolutsiooni p 7 (EÕK) peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
11.Tartu Halduskohtu 08.08.2018. a määrusega (tl 70–71) rahuldas kohus kaebaja taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks.
12.Otepää Vallavalitsuse vastustajana esitatud vastuses kaebusele (tl 63–64) taotletakse kaebuse rahuldamata jätmist. Vastuse kohaselt ei ole kaebaja ärakuulamisõigust rikutud. Kaebajale on tagatud arvamuse avaldamise võimalus ning kaebaja on seda võimalust kasutanud. Ehitusloa andmisest keeldumise alused (EhS § 44) asjas puudusid. Vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ega põhjendamiskohustust.
13.Kolmandad isikud XX OÜ ja XX taotlevad kaebuse rahuldamata jätmist (tl 56–59) ja peavad kaebust esitatuks pahatahtlikult (tl 101–103). Kohtu seisukoht
14.Kohus võtab asja juurde Otepää Vallavalitsuse 06.06.2018. a ehitusloa nr 1812271/12844 {https://www.ehr.ee/app/w/page?5, 24.04.2019}, mis on välja antud Otepää Vallavalitsuse 05.06.2018. a korralduse nr 2-3/269 alusel ja mis moodustavad ühe haldusakti. Ehitusluba ei ole menetlusosaliste poolt kohtule varasemalt dokumentaalsel kujul esitatud.
15.Kaebuse põhikaalutluse kohaselt on vastustaja haldusmenetluses jätnud kõrvaldamata kaebaja (haldusmenetluses kolmanda isiku) kahtluse, et haldusakt on väljastatud taotleja poolt esitatud valeandmete alusel.
16.Vaidlusaluse Otepää Vallavalitsuse 05.06.2018. a korraldusega nr 2-3/269 (tl 10) on XX OÜle antud ehitusluba XX kinnistule majandushoone püstitamiseks. Vaidlusaluse ehitusloa nr 1811581/04656 (tl 127–129) väljastamise taotlusele {https://www.ehr.ee/app/w/page?8, 24.04.2019}, on taotleja poolt lisatud XX 10.10.2016. a allkirjastatud leping (tl 5). Vaidlustatud korralduses on vastustaja hinnanud kaebaja avaldatud kahtluse eraõiguslikuks vaidluseks ja asunud seisukohale, et EhS § 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused puuduvad.
17.Halduskohus nõustub kaebajaga, et EhS § 44 p 12 kohustab pädevat asutust keelduma ehitusloa andmisest, kui ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad ehitusloa andmise otsustamist.
18.Halduskohus ei nõustu vastustajaga, et taotleja poolt haldusorganile valeandmete esitamise puhul on tegemist eraõigusliku vaidlusega olukorras, kus valeandmete esitamine seisneb ühe kaasomaniku nimel allkirja andmises kellegi teise isiku poolt. Seda eriti olukorras, kus valeandmete esitamises on alustatud kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 1826100612, vt tl 93).
19.Kuna Otepää Vallavalitsuse vaidlusaluse korralduse (tl 10) kohaselt on vastustaja kaebaja õigusi kaalunud eelkõige XX OÜ poolt 04.04.2018. a ehitusloa taotluse põhjendamiseks esitatud XX ja XX ning XX OÜ vahelisest 10.10.2016. a sõlmitud maa tasuta kasutusse andmise lepingust tulenevatest faktilistest asjaoludest lähtudes, siis on vastustaja käesoleval juhtumil pidanud võimalikuks vähemalt teoreetilisel tasandil keelduda ehitusloa andmisest vastavalt EhS § 44 p-le 12 (vrdl nt Tartu RngKo 3-17-1061, p 24), sest vastasel juhul ei oleks ta vaidlustatud korralduses teinud viidet EhS § 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise aluste puudumisele asjas. Seda ka põhjusel, et kaebaja oli kaebuse põhimotiivist vastustajat teavitanud ka haldusmenetluses 23.04.2018. a esitatud pöördumise (tl 7) kohaselt.
20.Ehitusloa õiguspärasust, nagu iga teist haldusakti, tuleb hinnata selle andmise hetke seisuga (vrdl RKHKo 3-15-873, p 32).Vaidluse all ei saa olla vastustaja kohustus ehitusloa andmisel leida
kõigi poolte huve optimaalselt arvestav lahendus (vrdl RKHKo 3-14-52416, p-d 23, 24). Halduskohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et vastustaja ei pidanud kaebaja esitatud vastuväidet teadvalt valeandmete esitamisest, mis mõjutab ehitusloa andmise otsustust, haldusmenetluses sisuliselt lahendama. Vastav kohustus tuli vastustaja poolt vaidlustatud korralduse andmisel kohaldatud korralduse õiguslikust alusest (EhS § 44 p 12 ja § 42 lg 8), sest lõppkokkuvõttes vastutab haldusakti õiguspärasuse eest vastustaja. Vastustaja poolt ehitisregistrisse kantud andmete õigsuse (ehitusluba) eest vastustab samuti andmete registrisse kandja (vrdl RKHKo 3-14-52261, p 11), mitte vastustaja poolt eraõiguslikuks peetava tehingu pooled (kaasomanikud). Halduskohtu arusaamist mööda on seaduse sõnastus selles osas selge ja vastustajale ühest tegevust dikteeriv, mille eesmärgiks on välistada taotleja poolt haldusorganile teadvalt valeandmeid esitades ehitusloa saamine. Võltsitud dokumendi haldusorganile esitamine saab toimuda üksnes avalik-õiguslikus suhtes, sõltumata sellest, kas võltsitud on eraõiguslike või avalik-õiguslike isikute vahel sõlmitud dokumenti. Seega ei saanud vastustaja neil faktilistel ja õiguslikel alustel, millele tuginedes vastustaja vaidlustatud korralduse ja ehitusloa andis, vaidlustatud haldusakti anda.
21.Kaebuse põhikaalutluse sisuliseks lahendamiseks määras halduskohus käekirjaekspertiisi (tl 70–71) selgitamaks, kas 10.10.2016. a maa tasuta kasutusse andmise lepingu originaalil X nimel antud allkirja maaomanik B lahtrisse on kirjutanud XX.
22.Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 04.10.2018. a ekspertiisiaktiga nr 18E-DK0067 ja akti lisadega (tl 93–98) on tõendatud, et lepingu on maaomanik B nimelt väga tõenäoliselt allkirjastanud XX. Kusjuures eksperdid on kümne astmelisel skaalal 2. skaalale vastavatel asjaoludel avaldanud arvamust, et tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väga väike.
23.Halduskohus loeb neil asjaoludel tõendite kogumiga usaldusväärselt tõendatuks, et vaidlustatud haldusakt ei ole sisuliselt vastuolus kaebaja viidatud EhS § 44 p-ga 12 ja § 42 lg-ga
8.Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja kui kinnisasja kaasomaniku kaasomandi tervikuna käsutamise õigust (AÕS § 74), kaasomandi alusetule koormamisele õigusvastaselt kaasa aidates.
24.Kuna kohtumenetluses on kaebaja vaidlustatud haldusakti õiguspärasusele esitanud samad vastuväited, mis haldusmenetluses, siis ei ole halduskohtule äratuntav, kuidas saaks kaebajale täiendava ära kuulamise võimaluse tagamine mõjutada asja uut otsustamist. Vastustaja on haldusakti eelpool toodud asjaoludel põhjendanud, kohtu poolt asja tehioludele vastustajast erineva õigusliku hinnangu andmisest ei tulene automaatest haldusakti põhjendamiskohustuse rikkumist. Uurimispõhimõte on haldusmenetluse kõrval ka halduskohtumenetluses kohaldatavaks maksiimiks, mistõttu ei tühista halduskohus kaebaja osundatud minetuste tõttu vastustaja haldusmenetluses vaidlustatud haldusakti, sest kohtu hinnangul peaks vastustaja kolmanda isiku taotluse uuel lahendamisel andma samasisulise haldusakti (vrdl RKHKo 3-3-1-49-08, p 11, RKHKo 3-3-1-57-09, p 13, RKÜKo 3-3-1-85-10, p 44). Seega ei anna ka kaebuse kõrvalkaalutlused alust kaebuse rahuldamiseks. Liiatigi on kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras kohaldatud haldusakti kehtivuse peatamise tähtaeg möödunud ja ehitusluba võib olla ennast ammendanud.
25.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab menetluskulud kandma pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kaebaja.
27.Kohtu poolt määratud ekspertiisi kulu (HKMS § 102 p 1) on kantud kohtu ettemaksukontole advokaadibüroo vahendusel (tl 130) kohtu vastava korralduse alusel (HKMS § 105 lg-d 1 ja 3). HKMS § 106 ja TsMS § 159 lg 1 esimese lause kohaselt tunnistajale, eksperdile või tõlgile
makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. Kaebaja on vastavalt halduskohtu asjakohasele määrusele ning kooskõlas kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 277 p-ga 9 tasunud ekspertiisitasu ettemaksu summas 300 eurot. Eeltoodu alusel tuleb määrata käesolevas asjas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis teostatud käekirja ekspertiisi tasuks 282 eurot. KES § 26 lg 5, § 261, § 277 p 9, HKMS § 106, TsMS § 151 lg 2, § 159 lg 1 alusel tuleb nimetatud raha kanda riigituludesse ja sellega lugeda käekirjaekspertiisi tasu kaebaja poolt kantuks. Ekspertiisi tegelikku maksumust 282 eurot (tl 99) ületav 18 eurot, mis on kohtu korraldusel ette tasutud, tuleb advokaadibüroole tagastada.
28.Vastustaja ei ole menetluskulu kandnud (tl 107) ja kulude hüvitamist kaebajalt taotlenud. Kolmandate isikutena on vastustaja poolel menetluses osalenud XX OÜ ja XX (tl 13, 40). HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite kohaselt nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmandad isikud taotlevad kaebuse rahuldamata jätmise korral kaebajalt 2 644,54 euro kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmist (tl 109–116). Kolmandate isikute arvates on kaebus esitatud pahatahtlikult ja teadlikult valeväiteid kasutades (tl 125–126).
29.Halduskohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda, kuna vastaspoole kulude väljamõistmine kaebajalt (HKMS § 108 lg-d 1, 8–9, 11), oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane (vrdl nt Tartu RngKo 3-08-1588, p 20). Analoogselt HKMS §-s 21 sätestatuga on HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). Kolmandate isikute huvides ja taotlusel toimunud haldusmenetluses oli kolmandaks isikuks kohtumenetluse kaebaja ja kohtumenetluses jagunesid rollid vastupidiselt. Nagu eelnevalt osundatud, menetlusosalisel on õigus esitada enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1). HKMS § 27 alusel on kohtumenetlusse kaasatud kolmanda isiku õiguste maht samaväärne. Halduskohus on kaebajale eksperdi arvamuse küsimiseks ettepanekut tehes, pidanud võimalikuks uurimisprintsiipi kohaldades kõrvaldada vastustaja minetused haldusmenetluses ja lahendanud vaidluse EhS § 44 p 12 kohaldumisest asjas. Halduskohus on eelnevalt selgitanud, miks vaidluse oleks pidanud sisuliselt lahendama vastustaja. Halduskohus on tuvastanud vastustaja poolt asja õigeks lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamata jätmise, mille tõttu peab halduskohus vastaspoole menetluskulude kaebajalt väljamõistmist äärmiselt ebaõiglaseks (HKMS § 108 lg 11). Vaidlustatud haldusakt on antud kolmandate isikute vaide (tl 68) alusel vastustaja määratud haldusmenetluse läbiviimise pikendamise tähtaja jooksul (tl 67), s.o ajal, mille vastustaja andis kolmandate isikute ja kaebaja vahel kompromissile jõudmiseks (tl 67). Vaatamata vastustaja poolt kompromissile jõudmiseks tähtaja andmisest, nõudsid kolmandad isikud vastustajalt haldusmenetluse kiirendamist (tl 68) kaebajaga kompromissi otsimise asemel. Halduskohus on seisukohal, et neil asjaoludel ei ole vastustaja poolel menetluses osalenud kolmandate isikute menetluskulude nende endi kanda jätmine nende suhtes ebamõistlik ega ebaõiglane. Kaebaja eitas allkirja andmist 2018. a. Tõendite kogumi kohaselt oli kaebaja kolmandate isikutega lepingu (tl 5) allkirjastamise ajal 2016. aastal 80 aastane, seega vähemasti hilises keskeas, mis võib üldteada olevalt mõjutada selles eas inimese mälu. Tõendite kogum ei tõenda kaebaja poolt haldusja/või kohtumenetluses õiguste kuritarvitamist (HKMS § 28 lg 1, § 108 lg 9), mistõttu on ka neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel temalt sel motiivil vastustaja poolel menetluses osalenud
kolmandate isikute kulude väljamõistmise taotlus põhjendamatu. Liiatigi osales kaebaja kohtumenetluses vandeadvokaadist volitatud esindaja vahendusel ja ei omanud seeläbi tegelikku võimalust menetlusõiguste kuritarvitamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.