lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1335/14

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1335/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
27.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1249
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

27.07.2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-1335

Haldusasi

Helvi Tederi kaebus Otepää Vallavalitsuse 5. juuni 2018. a korralduse nr 2-3/269 ja selle alusel antud ehitusloa tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.07.2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX ST OÜ ja Tiina Arulaane määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Helvi Teder Esindaja v-adv Kaspar Lind Vastustaja Otepää vald Kolmas isik I/määruskaebuse esitaja XX ST OÜ Esindaja adv Margot Maksing Kolmas isik II/määruskaebuse esitaja Tiina Arulaan Esindaja adv Margot Maksing

RESOLUTSIOON

Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.07.2018. a määruse resolutsiooni p 7 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSED KÄIK

1.Kaebaja ja kolmanda isiku II kaasomandis on XX kinnistu asukohaga Palupera vald, Nõuni küla, XX (registriosa nr XX , väljavõte kinnistusraamatust, tl 6).
2.Kolmas isik I esitas 04.04.2018 Otepää Vallavalitsusele ehitusloa taotluse XX kinnistul ehitise püstitamiseks (tl 11), millele oli lisatud ka kolmanda isiku I, kaebaja ja kolmanda isiku II vahel 10.10.2016 sõlmitud maa tasuta kasutusse andmise leping (tl 5).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Vastustaja edastas kaebajale 05.04.2018 ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks tähtajaga 17.04.2018.
4.Kaebaja esitas 23.04.2018 Otepää Vallavalitsusele pöördumise, milles väitis, et tema ei ole maa tasuta kasutusse andmise lepingut allkirjastanud ning taotles dokumentidega tutvumiseks pikendust kuni 01.06.2018. Otepää Vallavalitsus pikendas 16.05.2018 ehitusloa menetlustähtaega kuni 20.06.2018.
5.Kolmas isik I esitas 23.05.2018 Otepää Vallavalitsusele vaide, milles vaidlustas menetlustähtaja pikendamise ning nõudis ehitusloa kohest väljaandmist.
6.25.05.2016 saatis Otepää Vallavalitsus kaebajale kutse ärakuulamisele 01.06.2018 kell 10:00. Kaebaja sai kutse ärakuulamisele kätte 13.06.2018 (tl 8)
7.Otepää Vallavalitsus andis 05.06.2018. a korraldusega nr 2-3/269 kolmandale isikule I ehitusloa XX kinnistul ehitise püstitamiseks (tl 10).
8.Kaebaja esitas 06.07.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Otepää Vallavalitsuse 05.06.2018. a korralduse nr 2-3/269 peale. Kaebaja sõnul ei ole tema sõlminud 10.10.2016. a lepingut kolmanda isikuga II maa tasuta kasutusse andmiseks ning ei ole seda lepingut allkirjastanud, mille kolmas isik I koos ehitusloa taotlusega Otepää Vallavalitsusele esitas. Kaebaja leiab, et kolmas isik I on seega Otepää Vallavalitsusele esitanud valeandmeid, mis välistab ehitusloa andmise ehitusseadustiku (EhS) § 44 p 12 alusel. Lepingu, millele kolmas isik I tugineb, suhtes on algatatud kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 18261000162). Vastustaja on kaebaja hinnangul ehitusloa menetluses rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust, uurimispõhimõtet ja põhjendamiskohustust. Kuna kaebaja sai kutse ärakuulamisele kätte alles pärast ärakuulamise toimumist 13.06.2018, ei olnud tal võimalik ärakuulamisel osaleda. Kaebaja hinnangul oleks vastustaja pidanud asjaolude väljaselgitamiseks omal algatusel tõendeid koguma, kui vastustaja sai teada, et ehitusloa taotlemisel tugineb kolmas isik I lepingule, mille suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus, millega kaebaja taotles Otepää Vallavalitsuse 05.06.2018. a korralduse ja selle alusel antud ehitusloa täitmise peatamist. Kaebaja põhjenduste kohaselt ei soovi ta oma kinnistule hoonet, mille ehitamiseks ehitusluba anti ning peale ehitustööde alustamist võib ehitise kõrvaldamine kinnistult muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
9.Kohus kohustas 09.07.2018. a määrusega vastustajat, kolmandat isikut I ning kolmandat isikut II esitama seisukohad kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
10.Kolmas isik I ja kolmas isik II esitasid 11.07.2018 ühise seisukoha, leides, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud (tl 25-29). Kolmandale isikule I tekivad esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral negatiivsed tagajärjed ja selgelt mõõdetav varaline kahju. XX kinnistul on alustatud ehitustegevusega, seenkasvatushoone vundament on valmis ja esimene saak loodetakse saada oktoobris.
11.Vastustaja esitas 12.07.2018 halduskohtule omapoolse seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta (tl 38-39). Vastustaja arvates on esialgse õiguskaitse taotlus põhistamata ning tuleb jätta rahuldamata, sest XX kinnistu on kaasomandis ning kaasomanike vahelised vaidlused tuleb lahendada vastavalt asjaõigusseadusele. Väljastatud ehitusloa alusel

on ehitamisega alustatud, 11.07.2018 seisuga on ehitusala piiratud lindiga, kaevatud on vundamendi auk ja rajatud vundamendi saalungid.

12.Tartu Halduskohus rahuldas 18.07.2018. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas HKMS § 249 lg 1 ja § 251 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel Otepää Vallavalitsuse 05.06.2018. a korralduse nr 2-3/269 ja selle alusel antud ehitusloa kehtivuse ning keelas XX kinnistul ehitise püstitamise kuni 12.11.2018. Halduskohus põhjendas, et ilmselgelt on kaebajal kui XX kinnistu ühel kaasomanikul 05.06.2018. a korraldusega antud ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus, kuna ehitis või ehitamine temale kuuluval kinnistul võib tema õigusi või huve puudutada. Lisaks nähtus halduskohtule, et vastustaja tegevus haldusmenetluse läbiviimisel ei olnud kooskõlas haldusmenetluse seadusega (HMS), kuna HMS § 72 ei luba vaidemenetluse korras nõuda menetlustoimingu vaidlustamist eraldiseisvalt ilma sisulise otsuse vaidlustamiseta, kuid vastustaja aktsepteeris kolmanda isiku I esitatud vaiet Otepää Vallavalitsuse 16.05.2018. a menetlustähtaja pikendamise peale ja ka rahuldas selle nõude. Kaebaja sai kaebuse kohaselt alles 13.06.2018 teada, et 01.06.2018 on toimunud ärakuulamisistung ning juba 05.06.2018. a korraldusega andis vastustaja kolmandale isikule ehitusloa. Seega ei saa halduskohtu hinnangul pidada kaebaja kaebust perspektiivituks. Samuti leidis halduskohus, et ehitis, mille ehitamiseks 05.06.2018. a korraldusega ehitusluba anti, jätab maatükile tajutavad tagajärjed, kuna ehitise püstitamiseks on juba kaevatud vundamendi jaoks auk ja rajatud vundamendi saalungid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13.Kolmas isik I ja kolmas isik II esitasid 25.07.2018 Tartu Halduskohtu 18.07.2018. a määruse peale määruskaebuse, milles palusid halduskohtu määruse resolutsiooni p 7 tühistada. Kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II hinnangul ei ole kolmanda isiku II ja kaebaja vahel 10.10.2016 sõlmitud maa tasuta kasutamise leping ehitusloa andmise eelduseks, kuna ehitamise õiguspärasus ei ole seotud omaniku nõusolekuga. EhS § 44 ei sätesta ehitusloa andmisest keeldumise alusena eraõiguslikul alusel antavate nõusolekute puudumist. Lisaks on 10.10.2016 sõlmitud maa tasuta kasutamise leping oma olemuselt tsiviilõiguslik leping, mille kehtivuse üle otsustamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kolmas isik I ja kolmas isik II on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud. Halduskohtu 18.07.2018. a määrusest ei nähtu, millised võimalikud negatiivsed tagajärjed võivad haldusakti täitmisega kaebajale kaasneda. Esialgse õiguskaitse määramiseks peab kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja võimalik kahju ilma esialgse õiguskaitseta olema ülekaalukalt olulisem kui sellest mõjutatud isikute huvid või kahju. Kolmas isik I ja kolmas isik II selgitavad, et seenekasvatuse hoone on kerge konstruktsiooniga ehitis, mille lammutamine ei ole märkimisväärselt keeruline protsess ega jäta tajutavaid tagajärgi. Seejuures kaasneb esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega aga märkimisväärne otsene varaline kahju kolmandale isikule I, kellel võib tekkida PRIA toetuse tagastamise tõttu kahju üle 35 000 euro ning jääb saamata planeeritud tulu rohkem kui 20 000 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.07.2018. a määruse peale tuleb kolmandale isikule I ja kolmandale isikule II tagastada.
15.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

Käesoleval juhul on ringkonnakohus seisukohal, et kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II võimalus esialgse õiguskaitse tühistamiseks on ilmselgelt vähene. Seejuures nõustub ringkonnakohus halduskohtu 18.07.2018. a määruse punktides 16-20 välja toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

16.Ringkonnakohtu hinnangul on selge, et esialgse õiguskaitse tühistamisel esineb kaebajale pöördumatu tagajärje saabumise oht, kuna valmis ehitist on keeruline või isegi ebamõistlik kõrvaldada ja seda isegi juhul, kui hoone on kerge konstruktsiooniga kasvuhoone tüüpi ehitis. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II väidetega selle kohta, et ehitusloa kehtivus ei saa kaebajale negatiivseid tagajärgi kaasa tuua. Kuna ehitusloa kehtivuse taastamisel on kaebajale tekkida võiva negatiivse tagajärje realiseerumise oht suur, siis leiab ringkonnakohus, et kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II huvid ei kaalu käesoleval juhul kaebaja huve üles. Samuti ei pea ringkonnakohus kaebaja kaebuse eduväljavaateid olematuteks.
17.Lähtuvalt eelnevast leiab ringkonnakohus, et kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II võimalus esialgse õiguskaitse tühistamiseks on ilmselgelt vähene ja sellest tulenevalt tagastab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.07.2018. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja