Tartu Halduskohus Kadri Palm 30. aprill 2019, Tartu 3-19-272 M kaebus Tartu Vangla 19. novembri 2018. a käskkirja nr 6-1/1299 ja 14. jaanuari 2019. a vaideotsuse nr 1-11/450-2 tühistamiseks Kaebaja – M Vastustaja – Tartu Vangla Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta M kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. mail 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-19-272
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 19. novembri 2018. a käskkirjaga nr 6-1/1299 kinnipeetav M suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (tl-d 5-6).
2.Tartu Vangla jättis 14. jaanuari 2019. a vaideotsusega nr 1-11/450-2 M. vaide (tl 7) rahuldamata (tl 8).
3.Tartu Vangla lõpetas 8. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-1/189 kinnipeetav M. suhtes
19.novembri 2018. a käskkirjaga kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud (tl 21).
4.M esitas 12. veebruaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla 19. novembri 2018. a käskkirja nr 6-1/1299 ja 14. jaanuari 2019. a vaideotsuse nr 1-11/450-2 tühistamist (tl 1).
5.Tartu Halduskohus võttis 25. veebruari 2019. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 17).
6.Vastustaja esitas 25. märtsil 2019 kohtule vastuse kaebusele (tl 20) ja 3. aprillil 2019 täiendavad dokumendid (tl-d 28-45).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja taotleb Tartu Vangla 19. novembri 2018. a käskkirja nr 6-1/1299 ja 14. jaanuari 2019. a vaideotsuse nr 1-11/450-2 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
Kaebajale kohaldati julgeolekuabinõusid põhjusel, et kaebaja ohustab avatud eluosakonnas teisi kinnipeetavaid, seda eelkõige kaebaja väidetava subkultuurse maailmavaate tõttu. Kaebaja olla keelanud seksuaalkurjategijatel helistada. Kaebaja selgitab, et vangla on olukorrast valesti aru saanud ja vangla seisukohad on meelevaldsed. Kaebaja selgitusi ei võeta arvesse ja vangla julgeolekuametnik on jäänud uskuma teatud isikute intriige. Avatud eluosakonnas oli kinnipeetavate helistamise korraldamine vangide eneste teha ja eksisteeris konkreetne järjekord. Ühel päeval (19. novembril 2018) trügis nahaalselt järjekorras kinnipeetav ja kaebaja selgitas talle rahumeelselt, et tema helistamine on umbes 25 minuti pärast nagu järjekord ette näeb. Seda pidi selgitama just kaebaja, kuna see isik trügis just kaebaja asemele. Tegu ei olnud subkultuuri või vägivallaga nagu väidab vangla. Kaebajat hoitakse teistest eraldi kuni asjaolude äralangemiseni, aga kaebuse esitamise hetkel on kaebaja eraldatud, kuigi vangla muutis helistamise korraldust. Seega hoiab vangla kaebajat tahtlikult eraldatuses ja see on kaebaja õiguste otsene rikkumine.
8.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised.
Kaebaja tunnistab ka kohtusse esitatud kaebuses, et eluosakonnas toimus telefoni kasutamine järjekorra alusel, mille pidamise põhimõtted kehtestasid kinnipeetavad ise, telefoni kasutamisest tekkisid probleemid ja kaebaja pidas oluliseks neid lahendada. Tõele ei vasta kaebaja väide, et kui veebruaris muudeti 5. üksuses avatud eluosakondades telefoni kasutamise korda, siis probleemid kadusid. Kaebaja jätkas ka peale vangla poolt
3-19-272
telefonide kasutamise korraldust, telefonide kasutamisel probleemide tekitamist. Peale kambrite järgi telefonide kasutamise kehtestamist ei saanud kaebaja enam määrata, kes millise telefoniga helistab, küll aga hakkas ta otsustama, kes millal helistab ning tema pidi saama helistada siis kui tahtis. Sellest tekkisid kaebajal kaaskinnipeetavatega lahkhelid, mis päädis füüsilise kontaktiga, mistõttu oldi sunnitud jällegi kohaldama kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (tl-d 22-23). Kaebajaga aset leidnud juhtum telefonide kasutamisel on ilmne tõendus, et kaebaja on see, kes tahab, et telefoni kasutamine toimuks tema soovitu kohaselt. Kui tal enam ei õnnestunud määrata, kes millist telefoni kasutab, leidis ta uue väljundi ja hakkas, arvates ennast asetsevat subkultuurilises hierarhias teistest kõrgemal positsioonil, jagama kes millal helistab.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Käesolevas asjas on M. esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 19. novembri 2018. a käskkirja nr 6-1/1299 ja 14. jaanuari 2019. a vaideotsuse nr 1-11/450-2 tühistamist. Tartu Vangla on 8. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-1/189 kaebaja suhtes 19. novembri 2018. a käskkirjaga kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud lõpetanud. Siiski on tühistamiskaebuse esitamine ja kohtu poolt sellise haldusakti tühistamine põhjendatud, kui kohtu hinnangul võib kehtivuse kaotanud haldusaktil olla ikka veel mõju ja praktiline tähendus. Ka kehtivuse kaotanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi vaatamata kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud. Seega saab sellist käskkirja tühistada ka pärast selle kehtivusaja lõppemist.
10.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
11.Tartu Vangla 19. novembri 2018. a käskkirjaga nr 6-1/1299 kohaldati alates 16. novembrist 2018 kinnipeetav M. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p 1); kehakultuuriga tegelemise keelamist (VangS § 69 lg 2 p 3) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist (VangS § 69 lg 2 p 4) (tl 5p).
12.VangS § 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh kinnipeetavate julgeolekut.
13.VangS § 69 lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1-4 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.
3-19-272
14.VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69.
15.VangS § 11 lg 1 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐33‐10, p 11 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐88‐14, p 11).
16.Tartu Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist M. suhtes kahel alusel: 1) hoidmaks ära kaaskinnipeetavate seas juba kaasnenud pingete eskaleerumise, ja võimaluse, et kinnipeetav saaks edaspidiselt mõjutada kaaskinnipeetavaid subkultuurilistest vaadetest lähtuvalt käituma (sisuliselt raskete õigusrikkumiste ärahoidmiseks) ja 2) kaaskinnipeetavate olukorra turvalisemaks muutmiseks (sisuliselt vangla julgeoleku tagamiseks).
17.Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-09 VangS § 70 lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: "Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist." Kohus on seisukohal, et samad reeglid on rakendatavad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel ka käesolevas asjas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12, 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 11).
18.Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude
3-19-272 kohaldamine on hädavajalik. Kohus nõustub, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Tartu Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust mõjutada.
19.Asja materjalidest, täpsemalt Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna 16. novembri 2018. a õiendist (tl 30), nähtub, et kaebaja käitumine eluosakonnas tekitab pingeid. Nimelt tema otsustab oma äranägemise järgi, kes ja kuidas võib kasutada E-12 eluosakonna koridori lõpus asuvat telefoni. Tema lubab sinna vaid kindlaid, omale meelepäraseid kinnipeetavaid helistama. Lisaks on teada juhtum, kus ta on ajanud seal juba helistanud kinnipeetava minema, et otsigu viimane endale teine telefon. Kuna eluosakonnas on kokku kolm telefoni ja kuna kaebaja tõttu helistavad koridori lõpus oleva telefoni pealt vaid loetud kinnipeetavad, siis see asetab suurema rõhu teistele telefonidele. See omakorda tekitab eluosakonnas pingeid ja lisaks ei ole aktsepteeritav asjaolu, et tema otsustab telefoni kasutamise üle, kuna telefon on kasutamiseks kõigile eluosakonnas viibivatele kinnipeetavatele. Kohtule on usutav, et selline kaebaja käitumine tekitab pingeid ja vangla järeldusi ei saa pidada meelevaldseteks. Nii õiendis kui vaidlusaluses käskkirjas kirjeldatu andis kohtu hinnangul vanglale aluse põhjendatud kahtluseks, et tõenäoliselt võib kaebaja osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule või toime panna raskeid õigusrikkumisi.
20.Vangla on vaidlustatud käskkirjas arvestanud ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Kaebaja suhtes rakendatud täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgiks oli mh vältida tema poolt edaspidiseid õigusrikkumisi. Käskkirjas on iga rakendatud meetme kohta esitatud põhjendus, mida soovitakse meetmega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Kohtu hinnangul ei ole alust väita, et rakendatud meetmed ei olnud julgeolekuohu ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud. Arvestada tuleb ka sellega, et vangla peab julgeolekuohu ilmnemisel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kiiresti ja piiratud teabe põhjal (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 13).
21.Kohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS §-le 54 ja § 55 lg-le 1. Tartu Vangla
19.novembri 2018. a käskkiri nr 6-1/1299 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Käskkiri on selge ja üheselt mõistetav. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane. Seetõttu puuduvad ka alused käskkirja tühistamiseks.
22.Kaebaja on taotlenud ka Tartu Vangla 14. jaanuari 2019. a vaideotsuse nr 1-11/450-2 tühistamist. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks olevat haldusakti, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud vaideotsus õigusvastane.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja pole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist kaebajalt, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.