lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-526/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 22.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-526/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2120
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldHMS § 51 lg 1Haldusakti mõisteVangS § 24 lg 11Kinnipeetava lühiajalised kokkusaamisedHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 108 lg 4Menetluskulude jaotusHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 151 lg 2Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangud

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-526 T.T.e kaebus Tartu Vangla 5. märtsi 2019. a vastuse nr 623/336-2 õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja – T.T. Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse läbi vaatamata jätmine

Haldusasi Menetlusosalised Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Mitte lubada kaebust täiendada 5. märtsi 2019. a vastuse nr 6-23/336-2 tühistamise nõudega. Jätta kaebus tuvastamisnõude osas läbi vaatamata. Jätta menetluskulud poolte kanda. Tagastada vastustajale kaebaja poolt varem juba esitatud tõendid – kaebaja 20.03.2019 taotlus ja vastustaja 26.03.2019 vastus nr 6-23/547-2 (tl 30-32). Asendada kohtulahendi avalikustamisel initsiaalidega isiku nimi, kellega kokkusaamist kaebaja taotles.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1–3 peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1.Tartu Vangla kinnipeetav T.T. (edaspidi kaebaja) esitas 13. veebruaril 2019 Tartu Vanglale pöördumise (registreeritud nr 6-23/336-1; tl 3-3p), milles soovis teada, kas talle põhimõtteliselt võimaldatakse lühiajalist kokkusaamist H. K-M.. Taotleja ei märkinud täpsemalt soovitud kokkusaamise päeva.
2.Tartu Vangla vastas 5. märtsi 2019. a vastusega nr 6-23/336-2 (tl 4), et käsitab 13. veebruari 2019. a pöördumist selgitustaotlusena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS) § 2 lg 2 p 1 mõttes. Inspektorkontaktisiku allkirjastatud vastuses on märgitud, et teabe- ja uurimisosakonna spetsialist M. Kartau hinnangul ei saa nimetatud isikut vanglasse lubada, sest on alust kahelda tema maines. Vangla viitas vangistusseaduse (VangS) § 24 lg-le 1, mille kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Samuti lg 11 p-le 3, mille alusel keeldutakse lühiajalise kokkusaamise loa andmisest, kui kokkusaaja maines on

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus
HKMS § 49 lg 1Kaebuse muutmine
HMS § 71 lg 1Vaidemenetluse algatamise õigus
MSVS § 2 lg 1
VSkE § 33 lg 1
VangS § 24

3-19-526

alust kahelda. Vangla märkis, et taotleja soovitud külastaja maines on alust kahelda ning diskretsiooniotsusena ei luba vangla taotlejal temaga lähiajal vanglas kohtuda.

3.Kaebaja esitas vanglale 13. märtsil 2019 Tartu Vangla 5. märtsi 2019. a vastuse nr 623/336-2 peale vaide (tl 5-6), milles taotles otsuse tühistamist, kuna selles kui haldusaktis puuduvad põhjendused, mille alusel vangla otsuse tegi.
4.Tartu Vangla tagastas 19. märtsi 2019. a vastusega nr 1-11/68-2 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel. Vangla leidis, et kaebajal puudus vaide esitamise õigus. HMS § 71 lg 1 kohaselt võib vaide esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vangla märkis, et vastus selgitustaotlusele ei ole haldusakt HMS § 51 tähenduses, vaid vangla on andnud üksnes vastuses soovitud selgitused. Selgitustaotluse sisust tulenevalt ei saa seda vaidlustada vaidega, nõudes kehtetuks tunnistamist või uue vastuse andmist. Tartu Vangla leidis, et vastates selgitustaotlusele ei ole rikutud isiku õigusi ega piiratud tema vabadusi.
5.Kaebaja esitas kohtule 20. märtsil 2019 kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus tema taotluse lahendamisel. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla on ebaõigesti kvalifitseerinud tema taotluse selgitustaotluseks ning pole teinud taotluse osas kaalutlusi sisaldavat otsust.
6.Kohus võttis kaebuse 29. märtsi 2019. a määrusega menetlusse. Kohus leidis, et vangla, käsitades küll oma vastust vastusena kaebaja selgitustaotlusele, on langetanud põhjalikema põhjendusteta kaalutlusotsuse, mis kohtu hinnangul vastab haldusakti tunnustele. Samas selgitas kohus kaebajale tuvastamisnõude lubatavuse eeldusi.
7.Kaebaja esitas kohtule 4. aprillil 2019 avalduse kaebuse täiendamiseks Tartu Vangla
5.märtsi 2019. a otsuse nr 6-23/336-2 tühistamise nõudega ning märkis, et soovib jätkuvalt esitada ka tuvastamisnõuet.
8.Tartu Vangla esitas 12. aprillil 2019 vastuse kaebusele. Vastustaja möönab, et kaebaja 13. veebruari 2019. a taotluse lahendamine ei olnud nõuetekohane.
8.1.Vastustaja on samas seisukohal, et kaebaja tuvastamiskaebus ei ole lubatav. Vastavalt 1. jaanuarist 2018. a jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) muudatustele võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Vastustaja hinnangul on kaebajal tõhusam õiguskaitsevahend, mistõttu ei ole tuvastamiskaebus lubatav. Vangla vastuse õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebaja eesmärgiks on saada luba lühiajaliseks kokkusaamiseks. Selleks on kaebajal tõhusam õiguskaitsevahend ehk kohustamiskaebus, millega kohustada vastustajat kokkusaamise üle otsustama. Kuna kaebaja on aga 20. märtsil 2019 esitanud vastustajale juba lühiajalise kokkusaamise taotluse kokkusaamiseks H. K.-M.ga aprillikuus, oleks ka kohustamiskaebus vastustaja arvates hetkel ainetu.
8.2.Vastustaja on kohtule esitanud ka 11. aprilli 2019. a otsuse, millega jättis rahuldamata kaebaja 20. märtsi 2019. a taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks (tl 34). Vastustaja viitab HKMS § 121 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Vastustaja taotleb menetluse lõpetamist tuvastamisnõude osas.
9.Kaebaja leiab 21. aprilli 2019. a vastuses 15. aprilli 2019. a kohtumäärusele, et tuvastamisnõude menetlemine on endiselt vajalik. Kaebaja on arvamusel, et kui tuvastamiskaebus jääb menetlemata, ei muutu vangla tegevuses midagi. Kaebajal on kanda veel umbes neli aastat karistust ja kaebaja peab võimalikuks, et peaks mõne aja pärast taas sarnase kaebusega kohtusse pöörduma. Asjaolu, et kaebaja on esitanud 20. märtsil 2019 vanglale uue taotluse, ei tee tema arvates olematuks 13. veebruari 2019. a taotluse menetluse õigusvastasust. Kaebaja eesmärk on, et vastustaja tema sarnaseid taotlusi edaspidi õigusvastaselt ei menetleks.

2(5)

3-19-526

Vastustaja teatas 18. aprillil 2019, et kaebaja on esitanud 17. aprillil 2019 vaide Tartu Vangla

11.aprilli 2019. a otsuse nr 6-23/547-4 peale, mida ei ole vastuse esitamise ajaks veel lahendatud.

KOHTU SEISUKOHT

10.Kaebusest ja kaebaja täiendavatest menetlusdokumentidest ilmneb, et kaebaja eesmärk on olnud lühiajaline kohtumine H. K.-M.ga. Kaebaja on käesolevas kohtumenetluses vaidlustanud Tartu Vangla vastuse tema taotlusele, milles ta küsis vangla põhimõttelist seisukohta, kas vangla peab võimalikuks tema lühiajalist kokkusaamist soovitud isikuga, määratlemata kokkusaamise aega.
11.Kaebaja esitas Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise kaebuse. HKMS § 45 lg 2 ls 1 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebuses tuleb näidata, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja tõi kaebuses välja kaks eesmärki. Esmalt preventiivse huvi, et vanglateenistus ei käsitaks põhjendamatult kaebaja taotlusi selgitustaotlustena, mille peale esitatud vastuste vaidlustamisel välistatakse vaidemenetlus. Teiseks märkis kaebaja soovi tulevikus esitada kahju hüvitamise nõue.
12.Kohus selgitas kahju hüvitamise eesmärgi osas 15. aprilli 2019. a määruses, et kehtiva HKMS § 45 lg 2 ls 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
13.Preventiivset huvi on kohtupraktika tuvastamisnõude lubatavuse eeldusena aktsepteerinud erandlikel juhtudel. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 9. veebruari 2017. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1 ja seal viidatud praktika).
14.Praegusel juhul on Tartu Vangla vaiet tagastades rõhutanud, et kaebaja pöördumises ei olnud esitatud taotlust kokkusaamiseks konkreetsel ajal, vaid soov teada saada, kas kokkusaamine pöördumises nimetatud isikuga on põhimõtteliselt üldse võimalik. Samas on Tartu Vangla 5. märtsi 2019. a vastuses tuginenud VangS § 24 lg-le 1 ja lg 11 p-le 3, millest järeldub, et kokkusaamisele lubamisest keeldumine kokkusaamisele tuleva isiku mainest lähtudes on vangla kaalutlusotsus. Vangla ulatuslikku kaalumisruumi lühiajalise kokkusaamise lubamisel ja kokkusaaja maine hindamisel on kohtupraktika järjekindlalt tunnustanud ning leidnud, et vanglateenistus ei pea soodustama suhtlemist, mis ei aita kaasa vangistuse täideviimise eesmärkidele (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-161842). Vangla on praegusel juhul, käsitades küll oma vastust vastusena kaebaja selgitustaotlusele, langetanud põhjalikema põhjendusteta kaalutlusotsuse, mis kohtu hinnangul vastab haldusakti tunnustele HMS § 51 lg 1 tähenduses. Selgitustaotlus MSVS § 2 lg 1 p 1 tähenduses on pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Eelnevast ei tulene kohtu arvates, et vastus selgitustaotlusele võiks sisaldada selliseid hinnangulisi otsustusi kokkusaamisele tuleva isiku maine osas või põhimõttelist keeldumist mõne isikuga kohtumise lubamisest nagu praegusel juhul vaidlustatud vastuses. Kohus pidas 29. märtsi 2019. a määrusega kaebust menetlusse võttes preventiivse huvi sisustamisel piisavaks kaebaja huvi, et lühiajalise kokkusaamise

3(5)

3-19-526

taotlusi lahendataks vastavuses sellise taotluse lahendamiseks ette nähtud reeglitele (sh taotluse puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmine) ning haldusakti nõuetele vastava kaalutlusotsusega. Kohtu esmase hinnangu järgi kaebuse saamisel oli vaieldav, kas tegemist oli selgitustaotlusega või puudustega taotlusega VSkE § 33 lg 1 tähenduses, mida vastustajal tulnuks menetleda kui lühiajalise kokkusaamise taotlust, ning vajadusel selgitada taotlejale vajadust esitada nõuetekohane taotlus (sh soovitud aja äranäitamisega). Sellise taotluse lahendamise tulemusena tehtavat keelduvat otsustust on võimalik vaidlustada vaide- ja kohtumenetluses ning kohus saaks hinnata vastava kaalutlusotsuse õiguspärasust. Kohus soovitas 29. märtsi 2019. a määruses kaebajal kaaluda, kas ta soovib esitada nõuet Tartu Vangla 5. märtsi 2019. a otsuse nr 6-23/336-2 tühistamiseks. Kohtu hinnangul olnuks kohustuslik kohtueelne menetlus selleks VangS § 11 lg 5 ja HKMS § 47 lg 1 tähenduses läbitud (19. märtsi 2019. a vastus nr 1-11/68-2 vaide tagastamise kohta). Kohus selgitas kaebajale 29. märtsi 2019. a määruses ka, et tal on sõltumata Tartu Vangla 5. märtsi 2019. a otsusest võimalik esitada vanglale edaspidi uuesti taotlus lühiajaliseks kokkusaamiseks kooskõlas vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 33 lg 1 nõuetega, märkides muuhulgas ära ka soovitava kokkusaamise aja (VSkE § 33 lg 1 p 4). Kohus rõhutas, et sellise taotluse lahendamisel tuleks vanglal hinnata kokkusaamise lubamist vastavalt VangS § 24 lgle 1 ja lg 11 p-le 3 ning kaebaja saaks oma õigusi kaitsta keelduvat otsust vaidlustades.

15.Vastustaja on vastuseks kaebusele selgitanud, et kaebaja on 20. märtsil 2019 esitanud juba lühiajalise kokkusaamise taotluse kokkusaamiseks H. K.-M.ga aprillikuus. Vastustaja on kohtule esitanud ka 11. aprilli 2019. a otsuse, millega jättis kaebaja 20. märtsi 2019. a taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks rahuldamata (tl 34). Tegemist on kaebaja taotlust sisuliselt lahendava otsusega, mis sisaldab esialgse hinnangu põhjal kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks nii õiguslikku alust kui ka sisulist põhjendust. Seega ei saa kaebajal olla enam preventiivset huvi selleks, et tuvastamisnõudega saavutada tema lühiajalise kokkusaamise taotluse menetlemine ja otsustamine kaalutlusõiguse alusel. Vastustaja tegevus kaebuse esitamisele järgneval ajal näitab vastustaja arusaamist ja võimekust kaebaja taotlusi selliselt lahendada ning kohtul puudub alus arvata, et vastustaja jätkaks sarnaste taotluste menetlemist õigusvastaselt. Vastustaja on, arvestades lühiajalise kokkusaamise taotluse menetlusele kehtestatud norme (VSkE §-d 32- 33) ja haldusmenetluse seaduse § 15 lgt 2, andnud taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (tl 18). Seegi viitab vastustaja tahtele vältida edaspidi taotluste lahendamisel menetlusnormide rikkumist. Seega ei ole menetluse praeguses staadiumis enam põhjust arvata, et kaebajal on preventiivne huvi tuvastamisnõude esitamiseks.
16.Kaebaja on asunud kasutama tõhusamat õiguskaitsevahendit enda õiguste kaitseks, st esitanud kokkusaamisest keelduva otsuse peale vaide vastavalt VangS § 11 lg-le 5. Seetõttu on ilmnenud kaebaja kaebeõigust välistavad asjaolud HKMS § 45 lg 2 ls 1 mõttes („Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid“).
17.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

4(5)

3-19-526

18.Kohus ei pea lubatavaks kaebuse täiendamist 5. märtsi 2019. a otsuse nr 6-23/336-2 tühistamise nõudega. HKMS § 49 lg 1 ls 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kohtu hinnangul ei oleks kaebuse täiendamine selle nõudega ei eesmärgipärane ega lubatav. HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab kaebuse tagastamise aluse juhuks, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Isegi, kui 5. märtsi 2019. a otsust nr 6-23/336-2 käsitada haldusaktina, mis on antud kaalutlusreegleid rikkudes, ei saaks tühistamisnõude rahuldamine viia kaebajat eesmärgile, st kohtumiseni soovitud isikuga. Kohus ei nõustu kaebaja väitega nagu ei mõistaks vastustaja tema eesmärki õigesti. Ka kaebaja 13. veebruari 2019. a taotlus vanglale kandis kohtu hinnangul H. K.-M.ga kohtumise eesmärki, kuigi soovitava kokkusaamise aega täpsustamata.
19.Kaebaja õiguste kaitseks on eesmärgipärane 11. aprilli 2019. a otsuse nr 6-23/547-4 tühistamise ja uueks otsustamiseks kohustamise nõue. Kohus ei saaks aga teha kaebajale ettepanekut selliste nõuete esitamiseks praeguses kohtumenetluses, kuna kohtule teadaolevalt ei oleks nende nõuete esitamiseks nõutav kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5 ja § 47 lg 1) läbitud (vt Tartu Vangla 18. aprilli 2019. a vastus, tl 39-40). Kaebaja väidetud võimalikele menetlusvigadele (sh puuduste kõrvaldamise nõudmisel) saab kohus anda hinnangu 11. aprilli 2019. a otsuse nr 6-23/547-4 õiguspärasuse hindamisel.
20.Eelnevat arvestades jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg-le 2 p –de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata

MENETLUSKULUD

21.Kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata tuginedes HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg-le 2, ei tagasta kohus kaebajale riigilõivu (HKMS § 104 lg 5 p 3). Kohus ei pea põhjendatuks küsida vastustajalt täiendavat teavet menetluskulude kandmise kohta, kuna väljakujunenud kohtupraktikat arvestades ei ole tõenäoline haldusorgani kulude väljamõistmine kaebaja kasuks (Riigikohtu 30. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 32; 28. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48 ja viidatud praktika). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja