Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.04.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1793
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla 28.07.2017 käskkirja nr 52/17/647 tühistamiseks ja Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.11.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 19.03.2019
ja
Tallinna
Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada Tallinna Vangla vastuapellatsioonkaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.11.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1793 osas, milles kaebus rahuldati. Teha uus otsus, millega jätta XX kaebus rahuldamata.
4.Jätta XX menetluskulud osas, milles ta on saanud menetlusabi, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud kummagi menetlusosalise enda kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.05.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-17-1793 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla määras 28.07.2017 käskkirjaga nr 5-2/17/647 kinnipeetav XX-le distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise viieks ööpäevaks kolmekuulise katseajaga. Käskkirja põhjenduste kohaselt avastas vanglaametnik 21.07.2017 kella 18.30 paiku kambris nr 53 toimunud läbiotsimise käigus XX püksikummi vahelt deodorandi „Old Spice“, mille sisse oli peidetud viis sigaretti „Camel“. Sellega on XX rikkunud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 82 lg-t 3, mille kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust hoida enda juures tubakatooteid. XX eesmärk oli aidata kaasa sigarettide kambrisse toimetamisele. Kambris suitsetamine seaks ohtu seal viibivate isikute tervise ning kuna sigarette üritatakse süüdata lambipirni hõõgniidi abil, mis võib põhjustada vanglas tulekahju, on tegu raske rikkumisega. Karistamine on vajalik, andmaks kinnipeetavale teadmise, et tubakatoodete omamist ei aktsepteerita. Karistamata jätmine raskendab oluliselt distsipliini ja julgeoleku tagamist vanglas.
2.XX esitas 28.07.2017 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Tallinna Vangla jättis 28.08.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/197-2 rahuldamata.
3.XX esitas 25.09.2017 vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tallinna Vangla jättis selle 24.11.2017 vastusega nr 5-37/17/132-2 rahuldamata, sest 28.07.2017 käskkiri ei ole õigusvastane.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 28.07.2017 käskkirja tühistamiseks ning vangla tekitatud mittevaralise kahju 250 eurot hüvitamiseks. Kaebaja pikutas 21.07.2017 kella 18.30 paiku oma kambris ja vaatas televiisorit, kui äkki lendas läbi lahtise akna sisse punast värvi ese ja kukkus põrandale. Kaebaja arvas, et pakis võivad olla narkootikumid ja kartes probleeme, otsustas viia eseme kambrist välja ja visata ära. Eseme valvuri eest varjamiseks peitis ta selle vöö vahele ja astus ukse poole. Ukse juures kohtus kaebaja valvuriga, kes avastas peidetud eseme ja siis selgus, et deodorandi sees olid sigaretid. Vangla läbiviidud menetlus polnud objektiivne ega võtnud arvesse, et kaebaja pole kunagi suitsetanud. Samuti pole kaebajal olnud üle viie aasta mingeid karistusi. Vanglal tuleb hüvitada kaebajale tekitatud mittevaraline kahju. Kaebaja alusetu süüdistamine tekitas talle stressi. Distsiplinaarkaristuse tõttu ei paigutatud kaebajat avavanglasse.
5.Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Tõendid kinnitavad, et kaebaja hoidis enda juures tubakatooteid. Sellel, et kaebaja pole suitsetaja, ei ole tähtsust, sest tubakatooted on vanglas üks levinumaid kinnipeetavate vaheliste teenuste eest tasumise vahendeid. Ei ole usutav, et kaebajal oli eesmärk sigaretid väljaspool kambrit ära visata. Asjaolu, et kaebaja üritas temalt läbiotsimisel leitud 2(5)
3-17-1793 tubakatooteid varjata, mitte ei teavitanud sellest kohe valvurit kooskõlas vangistusseaduse (VangS) § 67 p-ga 3, tõendab, et kaebajal ei olnud plaanis leitud eset ära visata. Kuna tubakatooted olid peidetud deodorandi sisse ja deodorant on vanglas lubatud ese, ei oleks kaebajal olnud põhjust seda valvuri eest peita. See viitab tema teadlikkusele, et deodorandi sisse olid peidetud sigaretid. Kaebaja väited on otsitud ja kantud soovist süüst vabaneda. Kahjunõue tuleb jätta rahuldamata, sest vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Kaebaja ei ole pöördunud stressiga seotud kaebustega vangla meditsiiniteenistuse poole.
6.Tallinna Halduskohus tühistas 07.11.2018 otsusega Tallinna Vangla 28.07.2017 käskkirja ning jättis kahjunõude osas kaebuse rahuldamata. On tõendatud ja puudub vaidlus, et kaebaja hoidis enda juures viit sigaretti ja selline tegevus rikub vangla sisekorraeeskirja § 82 lg-s 3 sätestatud keeldu hoida enda juures tubakatooteid. Samas puuduvad tõendid kaebaja teadmisest, et kõnealuses deodorandis olid sigaretid. Nimetatud ese visati kaebaja kambrisse õuest läbi avatud akna. Eseme kambrisse viskamise ja kaebaja läbiotsimise vahel oli vähe aega. Puudub vaidlus, et kaebaja pole suitsetaja. Viimati nimetatud asjaolu pole tähtsusetu, kuna asjas pole tuvastatud, et kaebaja oleks olnud osaline sigarettide edasitoimetamise ahelas. Seega pole vastustaja ümber lükanud kaebaja väiteid, et ta polnud teadlik kõnealuse deodorandi sisust ning tema eesmärgiks oli soov vabaneda probleemsest esemest kaebuses kirjeldatud viisil. Vastustaja väide, et „kinnipeetava eesmärk oli aidata toimetada sigaretid kambrisse“, on paljasõnaline. Selmet välja selgitada, kes ja miks nimetatud eseme kambrisse viskas, on vastustaja rahuldunud spekuleerimisega deodorandi kaebaja püksikummi vahelt leidmise põhjuse üle. Karistamine eeldanuks asjatundlikumat distsiplinaarmenetlust, mille käigus oleks läbi objektiivsete asjaolude veenvalt tuvastatud isiku teadlikkus asjaolust, et läbi kambri avatud akna sisse visatud esemes olid sigaretid. Vastustaja pole vaielnud vastu kaebaja väitele, et õues seisis valvur LL, kelle ülesanne oli jälgida, et midagi kambriakende kaudu sisse ei visataks. Samas jäeti distsiplinaarmenetluses nimetatud isik küsitlemata ja sigarettide kaebaja kambrisse toimetamise asjaolud välja selgitamata. Kuna pole tõendatud, et kaebaja oleks teadlikult hoidnud enda juures tubakatooteid, siis puudus alus tema karistamiseks ja vaidlustatud käskkiri tuleb tühistada. Kahjuhüvitise väljamõistmiseks puudub alus. Riigivastutuse seadus (RVastS) ei näe ette, et mittevaraline kahju tuleks alati rahas hüvitada. Puudub vaidlus, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristust – kartserisse paigutamine – ei pööratud täitmisele, mistõttu pole toimunud intensiivset sekkumist kaebaja õigustesse. Vaidluse asjaolusid arvestades saab lugeda kaebajale põhjustatud negatiivsed tagajärjed käesoleva kohtumenetlusega kõrvaldatuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.XX esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks osas, milles kohus jättis rahuldamata tema mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kaebajal tõusis 2017. a juuli lõpus sigarettidega toimunud vahejuhtumi tõttu vererõhk ja tal diagnoositi 2. astme suhkrudiabeet. Kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu ei pääsenud kaebaja avavanglasse, kus ta oleks saanud töötada ja raha teenida. Samuti kulus närve sellele, et leida vanglas kinnipeetav, kes oleks nõus kirjutama kaebaja eest eestikeelse kaebuse.
8.Tallinna Vangla palub jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.
3(5)
3-17-1793
9.Tallinna Vangla esitas vastuapellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks osas, milles kohus tühistas Tallinna Vangla 28.07.2017 käskkirja. Halduskohus on tõendeid valesti hinnanud. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõendid kinnitavad rikkumise toimepanemist (tubakatoodete hoidmist selleks mitte ettenähtud kohas). Vangla ei pidanud välja selgitama, kes sigaretid kaebaja kambrisse viskas ning miks kambriakna lähedal seisnud vanglaametnik seda ei märganud, sest neid tegevusi ei ole kaebajale ette heidetud. Keelatud ese sai kaebaja valduses olla vaid tema teadliku tegevuse tulemusena. Kaebajal puudus igasugune vajadus temale mittekuuluva eseme üles tõstmiseks ja endale vöö vahele peitmiseks. Kaebajal oli kohustus ja võimalus teavitada kambrisse sattunud esemest vanglaametnikku, s.o käituda õiguspäraselt. Kuna kaebaja seda ei teinud, on ilmne, et kaebaja ei soovinud, et vanglaametnik kambrisse sattunud esemest teada saaks. Kaebaja ei ole esitanud mingit mõistlikku selgitust, miks ta pani leitud eseme endale vöö vahele ega pidanud vajalikuks vanglaametnikku juhtunust teavitada. Kui valvur sattus kaebaja kambrisse, püüdis kaebaja leitud eset kiiresti ära peita. Kuna igas kambris asuvad prügikastid, ei ole usutav kaebaja seletus, et ta soovis leitud eseme väljaspool kambrit ära visata, riskides sellega, et kambrist väljudes leiavad vanglaametnikud keelatud eseme tema juurest üles. Pigem on usutav, et kaebaja soovis eseme edasi toimetada. Asjaolu, et kaebaja ise ei suitseta, pole oluline. Oluline pole ka kaebaja väide, et ta ei teadnud, et tegemist on tubakatoodetega. Distsiplinaarkorras saab karistada ka hooletusest toimepandud teo eest. Halduskohtu tõlgendus muudab kinnipeetavate karistamise võimatuks, võimaldades kinnipeetavatel piiramatult keelatud esemeid edasi toimetada.
10.XX palus jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et XX apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Vangla vastuapellatsioonkaebus rahuldada, sest Tallinna Vangla 28.07.2017 käskkiri on õiguspärane.
12.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristust muu hulgas vangla sisekorraeeskirja süülise rikkumise eest. Vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 3 järgi (vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud redaktsioonis) ei ole kinnipeetaval õigust enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada.
13.Puudub vaidlus, et 21.07.2017 kella 18.30 paiku avastas vanglaametnik XX läbiotsimise käigus tema püksivärvli vahele peidetud deodorandi, millesse olid peidetud sigaretid. XX selgitas nii halduskohtule esitatud kaebuses kui ka 19.03.2019 ringkonnakohtu istungil, et ta peitis kambri aknast sisse visatud deodorandi oma püksivärvli vahele, sest eeldas, et selles oli midagi keelatut (nt narkootikumid) ja probleemide vältimiseks soovis ta eseme oma kambrist välja viia (ringkonnakohtu istungi helisalvestis alates 13:26:06). Seega on kaebaja möönnud oma teadmist selles, et tema valduses võis olla kinnipeetavale keelatud ese. Juhtunust vanglaametniku teavitamise asemel (vt VangS § 67 p 3) püüdis ta seda aga vanglaametniku eest varjata. Deodorant iseenesest ei ole vanglas keelatud ja selle varjamiseks ei oleks kaebajal olnud mingit põhjust. XX poolt ringkonnakohtu istungil antud selgituse järgi oli tema kambri aknast varemgi sisse visatud keelatud esemeid (sigarette), millele mõni kinnipeetav tuli hiljem järele (helisalvestis alates kell 13:21:44), kuid kaebaja ei ole sellisest korrarikkumisest kordagi 4(5)
3-17-1793 vanglat teavitanud. Selline varasem praktika ja kaebaja roll selles toetab kaudselt vangla seisukohta, et kaebaja osales ka 21.07.2017 teadlikult keelatud eseme edasitoimetamises.
14.Sellel, et kaebaja ise ei suitseta, ei ole asja lahendamisel tähtsust. Kaebajale ei ole vaidlustatud käskkirjas ette heidetud suitsetamist selleks mitte ettenähtud kohas. Vangla on põhistanud, et sigaretid on vanglas levinud maksevahendiks kinnipeetavate vaheliste teenete eest tasumisel ning selliseks tegevuseks saavad sigarette kasutada ka mittesuitsetavad kinnipeetavad. Tähtsust ei ole ka sellel, milline kinnipeetav deodorandi sisse peidetud sigaretid kaebaja kambrisse viskas, samuti akna läheduses seisnud vanglaametniku võimalik hooletus, sest ka sigarettide hankimises või kambrisse toimetamises ei ole kaebajat süüdistatud. Lisaks kinnitas vastustaja esindaja ringkonnakohtu istungil, et videosalvestisest ei ole näha, kes deodorandi kambrisse viskas, ning selgitas, et tavapäraselt valitakse selliseks tegevuseks hetk, kui vanglaametniku tähelepanu on juhitud mujale (helisalvestis alates 13:27:06).
15.Rikkumise raskust arvestades ei ole kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ebaproportsionaalne, arvestades muu hulgas, et kartserikaristus oli määratud katseajaga ja karistust ei pööratud täitmisele. Vangla on karistuse valikut piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud.
16.Kuna RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel kuulub hüvitamisele vaid avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaraline kahju, kuid vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, ei saa rahuldada ka kaebaja kahjunõuet.
17.Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse osas, milles kaebus rahuldati, ja teeb uue otsuse, millega jätab XX kaebuse tervikuna rahuldamata.
18.XX sai menetlusabi kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks, samuti oli ta menetlusabi korras vabastatud tõlkekulude kandmisest mõlemas kohtuastmes. Need kulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid menetluskulude kandmise kohta, seega jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.