Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-15-116853 Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb põhinõudelt alla 2000 euro ning koos kõrvalnõuetega alla 4000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMSs sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt hageja osutas hageja ja kostja vahel 28. juulil 2011 sõlmitud suulise lepingu alusel kostja tellimuste alusel kostjale teenuseid, vedades kostja töölisi Narvast Sillamäele tööle ja tagasi. Pooled sõlmisid reisijaveolepingu, milles leppisid kokku, et ühe reisi (Narva-SillamäeNarva) maksumus moodustas 45 eurot. Hageja esitab arved kaks korda kuus. Arvete õigeaegselt tasumata jätmisel arvestatakse viivist 0,5% päevas võlgnevuse summast. Lepingu kohaselt toimus väljasõit Narvast kostja töölistega kell 07.00 kuni 7.30, reisijate kohaletoimetamine Sillamäele aadressil Tööstuse 5 hiljemalt kell 07.50 ning päeval kell 17.00 Sillamäelt reisijate pealetulek ja kohaletoimetamine Narva linna. Seejuures võtab vedaja reisijad peale mitmest asukohast Narvas, Kreenholmi tänavalt ja Tallinna mnt-lt, ning veab nad päeva lõpus samuti mitmetesse Narva linna asukohtadesse. Pooled leppisid kokku, et reisijaveo teenuseid osutatakse iga päev tööpäevadel ning vajadusel ka puhkepäevadel eraldi telefonitsi edastatud tellimuse alusel. Teenuste osutamisel kasutab hageja mikrobusse. Reisijaveoleping oli sõlmitud tähtajatult. Arved osutatud teenuste eest edastati kostjale ühel ja samal päeval kostja töötajate või raamatupidaja kaudu või siis isiklikult juhatuse liikmetele. Tellija kontrollis lepingu täitmist töötajate kaudu, kes õigeaegselt sõitsid Narvast tööle vedaja bussiga. Tellija ei nõudnud 2(6)

2-15-116853 teekonnalehti, kuid vedaja pidas teekonnalehti sisearuandluse jaoks. Teekonnalehtede alusel esitati reisijateveo teenuse eest arveid. Alates 01. augustist 2011 hakkas hageja osutama reisijaveo teenust. Teenuste osutamisel kasutas hageja mikrobuss Ford Tranzit numbrimärgiga 383APF ning bussi Mercedes numbrimärgiga 459 BGF. Et siseneda kostja tehase territooriumile, mis asub Sillamäe Sadama territooriumil, tellis kostja läbipääsu load Sillamäe Sadama kontrollitavalt läbipääsupunktilt hageja bussile numbrimärgiga 459 BGF (ajavahemikul 09. juuli 2012 kuni 16. september 2012, ning bussile numbrimärgiga 383APF alates 08. august 2012 kuni 21. august 2012. Kostjale teenuste osutamisel tegi hageja ülalnimetatud autobuss ajavahemikul 16. juuli 2012 kuni 31. juuli 2012 kokku 12 reisi marsruudil Narva-Sillamäe-Narva, 01. augustist 2012 kuni 15. augustini 2012 kokku 13 reisi marsruudil Narva-Sillamäe-Narva, 16. augustist 2012 kuni 31. augustini 2012 kokku 11 reisi marsruudil Narva-Sillamäe-Narva. Seoses teenuse osutamisega esitas hageja kostjale arved, mis on jäänud tasumata: 01. augusti 2012 arve nr 15 summas 648 eurot, esitatud kostjale 02. augustil 2012; 16. augusti 2012 arve nr 16 summas 702 eurot, esitatud kostjale 17. augustil 2012 ja 03. septembri 2012 arve nr 17 summas 594 eurot, esitatud kostjale 04. septembril 2012. Nimetatud kolm arvet on kostja jätnud tasumata, kuigi teenus oli osutatud kvaliteetselt ja õigeaegselt. Lepinguliste kohustuste täitmise ajal ei ole kostja teinud ühtegi märkust hageja poolt teostatud tööde kvaliteedi kohta. Kostja on ka varem, enne 2012. aasta augusti kuud, süstemaatiliselt kasutanud hageja teenuseid tööliste vedamiseks. Arved esitati kostjale kaks korda kuus vastavalt suulisele kokkuleppele. Neid arveid on kostja tasunud, nõudmata peale arvete mingeid täiendavaid dokumente. Seisuga 09. august 2015 moodustab tasumata arvete võlgnevuse jääk põhivõlgnevuse osas 1944 eurot ning viivised 1944 eurot. Kostja rahaline kohustus hageja ees summas 1944 eurot (põhunõue) muutus sissenõutavaks kümme päeva peale arvete esitamisest, s.o arve nr 15 kuulus tasumisele 11. augustil 2012, arve nr 16 kuulus tasumisele 26. augustist 2012 ja arve nr 17 kuulus tasumisele 13. septembrist 2012. Hageja on arvestanud viivist kokku 1944 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 1944 eurot ja viivise 1944 eurot, kokku 3888 eurot ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud dokumentidest ei saa tuvastada poolte vahel lepingu sõlmimist, kuna lepingu sõlmimine eeldab tellimuse andmist ja vastuvõtmist. Tasu nõudmiseks peaks hageja tõendama, et kostja tellis hagejalt veoki ja hageja andis oma veoki koos juhiga kostja kasutusse ning vedaja juht järgis kostja juhised. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tellis hagejalt bussi ja hageja andis bussi koos juhiga kostja kasutusse. Kostja väidab, et tema ei ole tellinud hagejalt bussi arvetes märgitud päevadel ega hageja ei ole ka busse kostjale andnud. Kostja leiab, et ei ole tõendatud hageja väide, et hageja ja kostja vahel lepiti kokku seaduses sätestatust erinevas määras viivitusintress. Kostja väitel, ei ole hageja ja kostja vahel lepingut sõlmitud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et pooled leppisid kokku viivitusintressi määras. Õige ei ole hageja 3(6)

2-15-116853 arvamus, et viivitusintressi määras on pooled kokku leppinud arvete esitamisega. Hageja arved ei tõenda viivitusintressi määras kokkuleppe olemasolu. Hageja on arved koostanud ühepoolselt, lisades arve dokumendile tingimusi, mis ei olnud kostja poolt vastu võetud. Arvestades asjaoluga, et kostja vaidles ka arvetes mainitud teenuste osutamise vastu, ei ole viivitusintressi määrale nõustumust antud ka mitte vaikimisega. Pooled ei ole kokku leppinud vaikimisele tahteavalduse tähenduse andmises. Juhul, kui hageja arvates võlgneb kostja hagejale väidetavalt osutatud reisijaveo teenuste osutamise eest, peaks hageja arvestama seadusjärgset viivist. Hagiavalduses puuduvad andmed ka selle kohta, millal hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostaja leiab, et hageja nõue ei ole viiviste osas põhjendatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt seoses reisijaveo teenuse osutamisega saamata jäänud raha kokku 1944 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 1944 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 28. juulil 2011 suuline leping, mille alusel hageja osutas kostjale reisijaveo teenust tellimusveona (võlaõigusseaduse (VÕS) § 825 lg 1), vedades alates 01. augustist 2011 kostja töölisi Narvast Sillamäele tööle ja tagasi. Ühe reisi (NarvaSillamäe-Narva) maksumus moodustas 45 eurot. Leping oli sõlmitud tähtajatult. Lepingu lõpetamiseks pidi üks lepingupool teatama teisele poolele üks kuu ette lepingu lõpetamisest. Lepingu lõpetamisest teatatud ei ole. Hageja väitel osutas hageja kostjale reisijaveo teenust muu hulgas ajavahemikul 16. juuli 2012 kuni 31. juuli 2012 kokku 12 reisi marsruudil Narva-Sillamäe-Narva, 01. augustist 2012 kuni 15. augustini 2012 kokku 13 reisi marsruudil Narva-Sillamäe-Narva, 16. augustist 2012 kuni 31. augustini 2012 kokku 11 reisi marsruudil Narva-Sillamäe-Narva. Seoses teenuse osutamisega esitas hageja kostjale arved, mis on jäänud tasumata: 01. augusti 2012 arve nr 15 summas 648 eurot, 16. augusti 2012 arve nr 16 summas 702 eurot, 03. septembri 2012 arve nr 17 summas 594 eurot. Kostja esitas vastuväite, et kostja ei ole hageja poolt viidatud päevadel reisijaveo teenust saanud. Kohus järeldab, et poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on osutanud kostjale teenust alates

2-15-116853 Kohus leiab, et hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt 28. juuli 2011 reisijaveo (tellimusveo) lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse täitmist perioodil 16. juuli 2012 kuni 31. august 2012 osutatud teenuse eest summas 1944 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt viivis tasumata summadelt määras 0,5% päevas. Arvel nr 15 märgitud summa 648 eurot muutus sissenõutavaks 12. augustist 2012 (t.l.-28), arvel nr 16 märgitud summa 702 eurot muutus sissenõutavaks 27. augustist 2012 (t.l.-29) ja arvel nr 17 märgitud summa 594 eurot muutus sissenõutavaks 14. septembrist 2012 (t.l.-30). Hageja on arvestanud viivist kuni 09. augustini 2015 (kaasa arvatud) määras 0,5% päevas võlgnetavalt summalt. Kokku moodustab sissenõutav viivis kolme arve eest 1944 eurot. Kostja esitas vastuväite, et poolte vahel puudus viivise kokkulepe ning seega ei saa hageja arvestada viivist määras 0,5% päevas maksmata summalt. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas ning VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud viivise kokkulepet hageja ja kostja vahel 28. juulil 2011 sõlmitud reisijaveolepingus. Tunnistaja I. V kokkulepet viivise osas ei mäletanud. Hageja esitatud arved nr 15,16 ja 17 (t.l.-28-30) ei tõenda viivise kokkulepet, kuna leping oli sõlmitud suuliselt ning arvetele lepingus kokku leppimata viivise määra märkimist ei saa lugeda VÕS § 20 lg 1 sätestatud kostja nõustumuseks viivise tingimustega, et lugeda viivise osas poolte kokkulepe sõlmituks vastavalt VÕS § 9 lg 1. Samuti ei tõenda viivise kokkulepet hageja teatised kostjale (t.l.31-38). Kohus järeldab, et hageja ja kostja vahel 28. juulil 2011 sõlmitud reisijaveolepingus puudus kokkulepe viivise osas ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Lähtuvalt TsMS § 436 lg 4 ja lg 5, kuna tegu on kõrvalnõudega, arvutab kohus viivise ümber seadusest tuleneva viivise määra alusel. Arve nr 15 viivis perioodi eest 19. august 2012 kuni 09. august 2015 summalt 648 eurot moodustab 157,88 eurot; arve nr 16 viivis perioodi eest 27. august 2012 kuni 09. august 2015 summalt 702 eurot moodustab 169,80 eurot; arve nr 17 viivis perioodi eest 14. september 2012 kuni 09. august 2015 summalt 594 eurot moodustab 141,34 eurot, kokku viivis kolme arve kohta 469,02 eurot. Kohus leiab, et hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt viivise tasumist arvetel nr 15,16,17 märgitud rahalise kohustuse täitmata jätmise eest kokku 469,02 eurot. Kohus rahuldab VÕS § 108 lg 1 alusel hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse perioodil 16. juuli 2012 kuni 31. august 2012 osutatud reisijaveo (tellimusveo) teenuse eest 1944 eurot ja viivise 469,02 eurot, kokku 2413,02 eurot. Viivise nõude 1474,98 euro osas jätab kohus hagi rahuldamata. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt hageja kasuks võlgnevus 3888 eurot, millest põhivõlgnevus on 1944 eurot ja viivis 1944 eurot. 5(6)

2-15-116853 Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Kohus leiab, et hagihind moodustab 3888 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja põhinõude, mis moodustas poole hagi hinnast, rahuldas kohus täies ulatuses, viivise nõude jättis kohus suuremas osas rahuldamata. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus poolte menetluskulud kooskõlas TsMS § 163 lg 1 nende endi kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust, kuna pooled kannavad oma menetluskulud ise. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Vastuväide kohtu tegevusele Kostja esitas 23. aprillil 2016 kohtule vastuväite kohtu tegevuse osas (t.l.-107). Kostja selgitas, et 13. aprilli 2016 määrusega jättis kohus kostja taotluse hageja kohustamiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks 1400 euro tagatise andmiseks rahuldamata. Kostja esitas vastuväide kohtu tegevusele. Kostja väitel ei ole kohtu tegevus tõendite hindamisel seaduslik ja kohus on jätnud hageja poolt esitatud tõendid sisuliselt hindamata. Kohus tuvastas, et kohus on jätnud kostja vastuväite lahendamata. Kooskõlas TsMS § 442 lg 5 ja TsMS § 333 lg 1 lahendab kohus vastuväite ning jätab kostja 23. aprilli 2016 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata põhjusel, et kohus ei tuvastanud Viru Maakohtu 13. aprilli 2016 kohtumääruse, millega kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatist, tegemisel menetlusnormide rikkumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.