Korrakaitse › Muu korrakaitse

avalike vahendite kasutamisena erakonna ja selle liikmete valimiskampaanias. Hinnanud 08.02.2018 koosolekul avalduses nimetatud kümne kirjutise sisu, leidis komisjon, et neist seitsme puhul puudub seos linnavalitsuse tegevusest teavitamisega, seejuures ühe neist kirjutisel „Stolitsa“ nr 17, 22.05.2017 lk 7 – „Кандидат объявлен: мэром Таллинна может стать Таави Аас“ sisuks on Keskerakonna liikme Taavi Aasa poliitiline reklaam seoses 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Taavi Aas kandideeris 2017. a 15. oktoobril toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas Tallinnas ringkonnas nr 5, kandidaadi nr 540. Keskerakonna esitatud 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandest ei nähtunud, et eelnimetatud reklaami kulud oleks tasunud Taavi Aas. Taavi Aasa 27.02.2018 vastuskirjast nähtub, et kirjutise eest pole tasutud. 1.2 Komisjon asus seisukohale, et tegemist on sõnumiga, mille eesmärk on tutvustada valimistel kandideerivat Taavi Aasa kui mõjukat ja usaldusväärset isikut ja sel viisil mõjutada valijaid valima tema poolt. Sellele viitab juba pealkiri „Kandidaat on selgunud: Tallinna linnapeaks võib saada Taavi Aas“. Kirjutis lähtub Keskerakonna Tallinna nõukogu otsusest, millega nimetati Tallinna linnapeakandidaadiks tulevastel valimistel senine linnapea kohusetäitja Taavi Aas. Keskendumine ühe erakonna sisestruktuuride ettepanekule ei ole vajalik munitsipaalteabe edastamiseks. Kirjutises räägib Taavi Aas, et on linnasüsteemis töötanud üle 12 aasta ja mida on Tallinna linnas saavutatud selle aja jooksul ning millised on eesmärgid linnapeaks saamise korral. Kirjutises esitab ja reklaamib Taavi Aas enda kui kandidaati seisukohti. Terve kirjutis on kantud ideest, et Taavi Aasal linnapeana ei ole alternatiivi. Kirjutis on 2017.a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas kandideeriva kandidaati Taavi Aasa isikureklaam, millega mõjutatakse erakonna liikme võimalust saada valituks ja selle omavalitsusüksuse valimistulemusi. 1.3 Tallinna linn on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lg 1 kohaselt avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega oli reklaami avaldamine Tallinna linna poolt ja linna eelarvevahenditest kandidaadile tehtud juriidilise isiku annetus, mis on EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt keelatud. Nii EKS § 123 lg 1 ja lg 2 kui § 121 lg 3 juhul saabub sama õiguslik tagajärg ehk kohustus annetus kas tagastada selle teinud isikule või kanda see riigieelarvesse (§ 124). EKS § 1211 lg 1 p 2 tuleneb, et ka erakonna nimekirjas kandideerinud isik peab keelatud annetuse tagastama. Keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada selle teinud isikule (EKS § 1211 lg 2 p 2 koostoimes § 124 lg-ga 1). Eeltoodust lähtuvalt on komisjonil õigus nõuda Taavi Aasalt keeletud annetuse summas 1011,84 eurot tagastamist Tallinna linnale. EKS § 1211 lg 2 p 1 kohaselt on komisjonil õigus kohustada erakonna nimekirjas kandideerinud isikut kõrvaldama puudused valimiskampaania aruandes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3.2 Ajalehes „Sotlitsa 22.05.2017 avaldatud artikkel ei ole keelatud annetus. Kuna kaebaja ei tellinud artikli avaldamist ega olnud selle avaldamisest teadlik, siis ei ole artikkel reklaam Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu 14.06.2007 otsusega kinnitatud „reklaami ja ajakirjandusliku sisu eristamise hea tava“ p 1 ja reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 1 p-de 3 ja 5 koosmõjus. Kaebaja ei ole kasutanud avalikke vahendeid valimiskampaania korraldamiseks ning ERJK on EKS 123 lg-t 3 rakendanud õigusvastaselt. Kuna kaebajal puudus mais 2017 vajadus artiklis väidetavalt avaldatud reklaami järele, siis pole artikkel tema valmisreklaam. Kuna artikkel ei ole keelatud annetus, siis on ettekirjutus vastuolus EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p-ga 2. 3.3 Ettekirjutus rikub kaebaja põhiseaduses §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele ja §-s 32 sätestatud õigust omandi puutumatusele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

rõhutatud asjaolu, et kaebaja ei tellinud artikli avaldamist ega olnud selle avaldamisest teadlik, ei oma tähtsust, kuna EKS-st ei tulene, et annetuse saamisel oleks oluline saaja aktiivne tegevus või tahe. Kui erakonnale või erakonna liikmele loovutatakse rahaliselt hinnatav hüve, on igal juhul tegemist annetusega. Ettekirjutus keelatud annetuse tagastamiseks pole karistus, vaid haldussunni meede seaduse rikkumisele eelnenud olukorra taastamiseks. Seega on ettekirjutus lõppjäreldustes õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. EKS § 121 lg 3 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sest valimiskampaania (st valimiseelse aktiivse agitatsiooni) periood ei olnud alanud. 5.2 Puutuvalt kaebuses väljendatud kahtlusse Ardo Ojasalu ja Kaarel Tarandi erapooletuses, märgib kohus esmalt, et asjast ei nähtu, et kaebaja oleks sellist kahtlust väljendanud haldusmenetluses ja esitanud taandustaotluse. Teiseks, ei oma Ardo Ojasalu ja Kaarel Tarandi väidetav erapoolikus ka käesoleva vaidluse seisukohalt määravat tähtsust, kuna ERJK liikmed on otsustamisel iseseisvad ning otsus võeti vastu ülekaaluka häälteenamusega (otsuse poolt hääletas 9-st komisjoni liikmest 8), mistõttu ERJK esimehe ja aseesimehe hääled polnud määravaks. Arvestades komisjoni tasakaalustatud koosseisu pole tõenäoline kaebuses väljendatud kahtlus, et nimetatud isikud võisid mõjutada ERJK otsust ka muul viisil.

/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.