3-17-2318/23 - Korrakaitse - Vanglad - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Politsei- ja Piirivalveamet kaebust põhjendatuks ei pea ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja märgib esmalt, et XX on puudusi kõrvaldavas vastuses kohtule nimetanud nelja etteheidet arestimajale ning vastustaja mõistab kaebust nii, et muus osas nõustub kaebaja PPA kahju hüvitamata jätmise otsusega ja tema kahju hüvitamise nõue tugineb nimetatud neljale puudusele arestimaja tingimustes. Vastustaja möönab, et esines päevi, mil kaebaja ei saanud värskes õhus viibida. Seda tingis arestimaja pidev kõrge täituvus ja Põhja prefektuuri arestimajas on üksainus jalutushoov. Vaatamata sellele võimaldati kaebajale jalutamist I perioodil 6-st päevast 3-l, II perioodil 63-st päevast 35-l ning III perioodil 20-st päevast 15-l. Ühel päeval keeldus kaebaja ise jalutamisest. Eelnevast lähtuvalt ei saa vastustaja hinnangul jalutamise osalist mittevõimaldamist pidada sedavõrd oluliseks rikkumiseks, mis peaks tingimata kaasa tooma rahalise hüvitise maksmise. Vastustaja selgitab, et arestimaja kui spetsiifilise otstarbega ehitise aknaid ei saagi võrrelda tavalise eluruumi akendega. Aknaklaasid on väljaspool viibivate isikutega suhtlemise ja ka lõhkumise vältimiseks paksemast matistatud klaasist, põgenemise vältimiseks seestpoolt varustatud lõhkumisvastase võrguga ja väljastpoolt trellitatud. Need omadused vähendavad loomuliku valguse taset, kuid üksnes osaliselt. Kambri valgustatusest tulenevad ebamugavused on vastustaja arvates kinnipidamisega paratamatult kaasnevad kannatused. Kaebaja väide nägemisprobleemide tekkimise kohta arestimajas viibimise ajal on paljasõnaline. Tallinna vangla silmaarsti tõend kaebaja nägemise seisundi kohta ei saa kinnitada, et mingi probleem kaebaja silmadega tekkis just arestimajas. XX ei ole arestimajas olles kurtnud silmade valulikkuse või muude nähtude üle ega esitanud soovi meditsiinilise abi saamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud, milles seisnes tema arvates desinfitseerimise puudulikkus või vajadus. Arestimaja sisekorraeeskirja § 26 lg 4 kohaselt tehakse desinfektsioonitöid vajaduse ilmnemisel. Sellest Põhja prefektuuri arestimaja ka lähtub. Igapäevane kambri ja selle sisustuse puhtuse eest hoolitsemine ja koristamine on kinnipeetute endi kohustus. Põhja prefektuuri arestimaja kambrites on tualetinurk (WC-pott ja kraanikauss) eraldatud ülejäänud kambrist 118 cm kõrguse vaheseinaga. VangS § 90 lõikest 4 ja § 156 lõikest 2 tuleneb kohustus tagada kinnipeetute pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine kambris. Seega on visuaalne jälgitavus kinnipidamisega

8.Vastustaja on kaebaja etteheiteid seoses väidetavalt ebapiisava päevavalgusega, antisanitaarsete tingimuste ja privaatsuse vajakajäämistega WC kasutamisel oma 15.03.2018 vastuses (tl 31-32) küllalt põhjalikult käsitanud. Sisuliselt on kaebaja väited ümber lükatud. Vastustaja on märkinud, et aknad on küll lõhkumise vältimiseks paksemast mattklaasist, mis vähendab loomuliku valguse taset, kuid akna ja kunstliku valgustuse koostoimes on piisav valgustus vastavalt vangistusseaduse § 45 lõikes 1 sätestatule siiski tagatud. Vastustaja on esitanud ka fotod, millelt nähtub akende olemasolu. Täiendavalt toimis ka kunstlik valgustus. Seda, et kunstlik valgustus üldse oleks puudunud, ei ole kaebaja väitnud. Samuti on vastustaja selgitanud, et kaebaja ei kurtnud arestimajas silmade valulikkuse või muude nähtude üle ning ravikaardilt ilmneb ainult vererõhu mõõtmine 14.10.2016. Vastav väljavõte on haldusasja materjalide juurde ka esitatud (tl 83). Seega jäävad kaebaja väited selles osas suhteliselt paljasõnalisteks. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et igapäevane kambri ja selle sisustuse puhtuse eest hoolitsemine on vastavalt vangistusseaduse § 45 lõikele 2 kinnipeetava kohustus ja et WC privaatsuse või selle väidetava puudumise osas kirjeldatu jääb kinnipidamisega vältimatult kaasnevate kannatuste tasemele. Seejuures on vaja arvestada ka vangistusseaduse § 90 lõikes 4 sätestatut, mille kohaselt peab kamber tagama vahistatu pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Vastustaja märgib, et desinfektsioonitöid tehakse vastavalt vajadusele ning kaebuses ei ole nimetatud, milles desinfitseerimise puudulikkus või vajadus seisnes ja et ühtegi sellekohast taotlust ei ole samuti esitatud. Arvestades asjaolu, et esialgses kaebuses on toodud väidetavad puudused välja vastava loeteluna ja punktide kaupa, kuid ilma täpsemate selgitusteta ning kaebuse käiguta jätmise määrusele vastamisel on mingil määral põhjendatud ainult nelja etteheidet, siis jääb ülejäänu paljasõnaliseks ning kahju hüvitamise nõuet selle pinnalt rahuldada ei saa. Politsei- ja Piirivalveamet märkis kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses, et jääb selles osas oma 22.11.2017 otsuses esitatu juurde ja ei pea vajalikuks kõike korrata. Siinkohal tuleb asuda seisukohale,