X OÜ kaebus AS Ühisteenused 31.08.2018 viivistasu otsuse nr 0213002920 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
Kaebaja: X OÜ, esindaja A.N. Vastustaja: AS Ühisteenused, esindaja Helen Prins
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada AS Ühisteenused 31.08.2018 viivistasu otsus nr 0213002920.
2.Mõista AS-lt Ühisteenused X OÜ kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot, mis tuleb vastustajal kanda kaebuse esitaja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx hiljemalt 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05. aprillil 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.31.08.2018 kell 14.44 koostas AS Ühisteenused parkimiskontrolör Arvo Müürsepp viivistasu otsuse (edaspidi VTO) nr 0213002920 määras viivistasu 31 eurot põhjusel, et sõiduki VOLVO registreerimisnumbriga xxxxxx parkimisel Nunne tn 16 oli parkimistasu maksmata (VTO koostamise alus liiklusseaduse § 188 lg 1 p 1 ja lg 8).
2.X OÜ esitas 15.10.2018 (täiendatud 16.10.2018 ja 17.11.2018) Tallinna Halduskohtule kaebuse VTO nr 0213002920 tühistamiseks. Samuti esitas A.N. kohtule kaebuse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
3.Kohus võttis X OÜ kaebuse VTO tühistamisnõudes oma 06.12.2018 määrusega menetlusse ja tagastas A.N.i kaebuse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 11.02.2019 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja leiab, et vaidlustatud viivistasu otsus on õigusvastane, kuna kaebajal on tasuta parkimisõigus – kaebajal on puudega inimese sõiduki parkimiskaart kehtivusega kuni 06.12.2018 ning see oli paigaldatud nõuetekohaselt sõiduki esiklaasi alla koos parkimiskellaga (fotod, tl 5,6 8), lisaks oli kaardi koopia paigaldatud tagumise külgklaasi alla (tl 7). Kaardile asetatud parkimiskell ei varjanud parkimiskaardil olevaid olulisi andmeid. Kaebaja leiab, et parkimiskaart paiknes nõuete kohaselt nähtavas kohas.
4.1.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja oli hooletu, kuna ei arvestanud tasuta parkimist lubava dokumendi olemasolu sõidukis nähtaval kohal ja ei teinud ka piisava kvaliteediga fotosid sõidukist ja parkimisdokumendist. Kaebaja esitab kohtule oma väidete tõendamiseks fotod sõidukist registreerimisnumbriga xxxxxx, mis on tehtud kaebaja telefoniga 31.08.2018 (tl 5-8). Fotodelt on näha, et parkimiskaart paikneb nõuetekohaselt. Samuti ei ole varjatud parkimiskaardi kehtivuse aeg. Vastustaja on foto teinud sellise nurga alt, kus on jäänud peale segav ese. Samas oli parkimiskaardi ja eseme vahe ca 10 cm, mis oleks võimaldanud parkimiskaarti pildistada ka nii, et kõik nõutud andmed on nähtavad. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja tehtud fotod on väga hägusad, mistõttu pole mitmelt fotolt näha ei xxxxxx numbrit ega tagaklaasi taga paiknenud parkimiskaardi koopiat. Esiklaasi all paiknenud parkimiskaardist valis vastustaja foto tegemisel hooletuse tõttu või tahtlikult sellise vaatenurga, et info "kehtib kuni 06.12.2018'' jäi osaliselt mingi objektiivi ette sattunud segava eseme taha. Tagumise vasaku nurgaklaasi (külgklaasi) ees olevast parkimiskaardi koopiast ei ole vastustaja fotot teinud või jättis lisamata VTO juurde selgitamata põhjusel. Vastustaja teadis või pidi teadma, et puudega inimese sõiduki parkimiskaart võib sõidukis paikneda nii ees kui ka taga.
Märkimisväärselt ebakvaliteetne foto ei saa olla tõendiks, millele tuginedes vastustaja soovib tõendada, et kaebaja sõidukis ei olnud parkimiskaart paigaldatud nõuetekohaselt nähtavale kohale. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja on talle on alusetult määratud viivistasu otsus nr 0213002920 olukorras, kus ta parkis sõidukit VOLVO registreerimisnumbriga xxxxxx Nunne 16, Tallinn, kehtiva tasuta parkimist lubava puudega inimese sõiduki parkimiskaardiga, mis oli paigaldatud sõiduki esiklaasi alla koos parkimiskellaga ja mille koopia asus tagaklaasi all.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
5.Vastustaja AS Ühisteenused on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Vastustaja selgitab, et VTO koostati kell 14.44 põhjusel, et parkimistasu oli sõiduki kontrollimise ajal tasumata. Sõidukile oli kontrollimise ajal asetatud parkimiskell kellaajaga 14:09, seega oli tasuta parkimiseks mõeldud 15 minutit läbi ja parkimise eest oleks tulnud tasuda parkimistasu. Parkimiskella alla oli asetatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart, mis oli osaliselt kaetud parkimiskellaga ja klambriga, mis varjas osaliselt dokumendi kehtivusaega (Foto 4). Sellisel viisil asetatud kaardilt ei olnud kontrollijal võimalik tuvastada, kas tegemist oli kontrollimise hetkel kehtiva dokumendiga. Puudega inimese sõiduki parkimiskaardi tagaküljel on meeldetuletus, et see asetataks sõiduki esi-või tagaklaasile nii, et selle esikülg oleks kontrollimisel kogu ulatuses nähtav. Kehtivat kuupäeva on dokumendil väga oluline näha, sest ilma selleta pole võimalik tuvastada, kas aknale paigutatud kaardiga on õigust parkida. Kuna puudega inimese sõiduki parkimiskaardiga parkimisõigust ei tuvastatud ja polnud selge, kas aknale oli asetatud kehtiv kaart, oleks isik pidanud maksma parkimistasu. LS § 188 lg 1 p 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametnik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata. Kontrolör tuvastas, et sõiduki nr xxxxxx eest parkimistasu ei makstud. Seega oli VTO koostamine õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Parkija õigusi õiguspärase VTO koostamisega rikutud ei ole.
5.2.Puudega inimese sõiduki parkimiskaarti võib paigutada esi- või tagaklaasile. Antud juhul on fotolt näha (Foto 2), et tagaklaasil puudega inimese sõiduki parkimiskaarti ei ole. Siiski tuleb välja tuua, et isegi kui dokumendi koopia oleks paigutatud tagaklaasile, siis ei anna koopia õigust parkimiseks. Parkimisõiguse annab ainult originaaldokument. LS § 187 lg 5 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. LS § 68 lg 1 sätestab, et liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi. Juhul, kui kaebaja kehtiva dokumendi sõidukisse ka asetas, siis polnud seda võimalik tuvastada, sest kuupäev oli varjatud. Samuti oli kaart kaetud suures osas parkimiskellaga, mis raskendab dokumendi vaatlemist ja kehtivuse tuvastamist. 27.12.2018 kaebaja poolt esitatud selgituses on kaebaja välja toonud, et parkimiskell invakaardi nurgal on vajalik siis, kui sõiduk pargitakse kohas, kus pole võimalik kiiresti leida infot invakaardi aktsepteerimise või mitteaktsepteerimise kohta. Vastustaja on seisukohal, et parkimiskella kasutamise vajadusel ei pea seda asetama puudega inimese sõiduki parkimiskaardi peale vaid näiteks kõrvale või muusse sobivasse kohta, kus see ei varja ära dokumenti.
5.3.Vastustaja on seisukohal, et kaebuses esitatud argumendid ei ole aluseks VTO tühistamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt:
7.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:
7.1.Määratud VTO nr 0213002920 kohaselt pargiti kaebajale kuuluv sõiduk VOLVO registreerimisnumbriga xxxxxx (tl 19) 31.08.2018 kell 14:44 Nunne 16, Tallinn (tl 9). Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi määrus nr 30) lisa 1 „Tallinna avaliku tasulise parkimisala skeem Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas“ kohaselt asub Nunne 16 Tallinna avaliku tasulise parkimisala vanalinna parkimistsoonis, kus kehtib ööpäevaringne tasuline parkimisaeg.
7.2.Poolte vahel puudub vaidlus sõiduki registreerimisnumbriga xxxxxx parkimiskoha üle VTO määramise ajal. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja ei tasunud parkimise eest ning VTO määramise aluseks on märgitud LS § 188 lg 1 p 1 (parkimistasu on maksmata).
7.3.Vaidlust ei ole küsimuses, et sõiduki VOLVO registreerimisnumbriga xxxxxx kasutajaks on A.N. (tl 19), kellele on väljastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart nr xxxxx kehtivusega kuni 06.12.2018 (edaspidi nimetatud ka parkimiskaart) (tl 4p).
8.Küll aga vaidlevad pooled käesoleval juhul parkimiskaardi nõuetekohase paigaldamise tõendatuse üle. Kaebaja leiab, et parkimiskaart oli nähtaval kohal ja nõuetekohaselt paigaldatud. Vastustaja kaebaja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kaart oli asetatud selliselt, et kontrolöril ei olnud võimalik tuvastada, kas tegemist on kehtiva parkimiskaardiga.
9.Liiklusseaduse (LS) § 68 lg 1 järgi liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi. Määruse nr 30 § 10 lg 1 p 1 sätestab, et parkimistasu maksmisest on vabastatud liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht sotsiaalministri kehtestatud vormi kohase parkimiskaardi olemasolul.
10.Kohtule esitatud AS Ühisteenused poolt tehtud fotodelt (fotod; tl 49-50 ja 55-62 vt ka kohtute infosüsteemist digitaalsed fotod – dokument nr 15) nähtub, et sõiduki esiklaasile on paigaldatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart koos parkimiskellaga, mis näitab 14:08. Kohus leiab kaebajaga nõustudes, et antud juhul on tuvastatav ka parkimiskaardi kehtivuse aeg vaatamata sellele, et vastustaja on pildistanud parkimiskaarti sellise nurga alt, et kehtivuse aja viimased numbrid, mis on märgitud üksteise alla, on osaliselt varjatud läbipaistva plastikribaga. Sellele vaatamata on foto lähemal uurimisel võimalik tuvastada parkimiskaardi kehtivuse kuupäev, milleks on 06.12.2018. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus parkimiskaardi kehtivuse kuupäev on tuvastatav fotolt, pidi see olema ka tuvastatav kontrolli teostanud isikule autoparkimiskohal. Kaebaja on selle tõendamiseks teinud fotod ka teise nurga alt (tl 6 ja 8). Vastustaja ei ole vastavaid asjaolusid ümber lükanud ega tõendanud vastupidist. Samuti ei ole vastustaja kahtluse alla seadnud kaebaja poolt esitatud fotode õigsust. Haldusorganil tuleb järgida HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtet ja hea halduse põhimõtet ning tuvastada, kas viivistasu otsuse tegemiseks esineb alus või mitte. Kohus leiab, et antud
juhul on vastustaja seda põhimõtet rikkunud. Arvestades, et enne fotode tegemist peab kontrolör esmalt tuvastama rikkumise palja silmaga ning seejärel tegema fotod rikkumise tõendamiseks, leiab kohus, et vastustaja on käesoleval juhul rikkunud uurimispõhimõtet ja jätnud asjas välja selgitamata olulised asjaolud. Kohus leiab kohtule esitatud tõendeid kogumis, hinnates et antud juhul oli võimalik tuvastada parkimiskaardi kasutamine. Asjaolu, et parkimiskaardi nurgal asetses ka parkimiskell, ei takistanud kohtu hinnangul vastustajal parkimiskaardi vaatlemist ja selle kehtivuse tuvastamist nagu väidab vastustaja. Samuti olid näha parkimiskaardi turvaelemendid. Vastustaja väide, et juhul, kui kaebaja kehtiva dokumendi sõidukisse ka asetas, siis polnud seda võimalik tuvastada, sest kuupäev oli varjatud, ei ole õige. Isegi vastustaja enda poolt kohtule esitatud fotodelt on tuvastatav parkimiskaardi kuupäev. Sellest tulenevalt on viivistasu otsus õigusvastane ja tuleb tühistada. Mis puudutab parkimiskella kasutamist parkimiskaardi nurgal, siis kohus ei pea seda küll kõige korrektsemaks, kuid arvestades, et parkimiskaardi kehtivust ja õigsust kinnitada võimaldavad olulised andmed ja tunnused olid nähtavad, ei ole see veel viivistasu määramise aluseks. Kohus on seisukohal, et kui parkimiskontrolör leidis, et parkimiskaart ei ole paigaldatud nõuetekohaselt ja sellelt ei ole võimalik tuvastada dokumendi kehtivust, siis oleks tulnud viivistasu otsus koostada mitte LS 188 lg 1 p 1 alusel, vaid LS 188 lg 1 p 4 alusel mis sätestab, et tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud käesoleva seaduse § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt (vt ka Määruse nr 30 § 13 lg 1 p 4). Antud juhul on viivistasu määratud aga LS õ 188 lg 1 p 1 alusel, mis ei ole õiguspärane arvestades asjas kogutud tõendeid.
11.Kohus toob täiendavalt välja, et kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et juhil ei ole mitte ainult parkimistasu maksmise kohustus, vaid ka hoolsuskohustus parkimistasu maksmist tõendavate dokumentide teatavaks tegemisel. Kohus leiab, et kaebajal oleks mõistlikum edaspidi kasutada parkimiskaarti esiklaasi alusel armatuurlaual ja selliselt, et parkimiskaart on kogu ulatuses nähtav. Vajadusel ja kahtluse korral nagu käesoleval juhul, tuleb kaebajal parkimiskaardi kõrvale, mitte osaliselt selle peale, asetada parkimiskell, kuigi selle kasutamine ei ole liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardiga samal aja nõutav. Õige on vastustaja seisukoht selles, et parkimiskaardi koopia ei anna õigust parkimiseks. Parkimisõiguse annab ainult originaaldokument. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust kaebaja väited seoses parkimiskaardi koopia kasutamisega paralleelselt parkimiskaardiga sõiduki tagumise klaasi taga. Kohus märgib, et vaatamata eeltoodule ei vabasta vastav isikupoolne hoolsuskohustus vastustajat omapoolsest uurimiskohustuse ja hea halduse põhimõtte järgmise kohustusest, milliseid nõudeid vastustaja antud juhul täitnud ei ole.
12.Kokkuvõtvalt märgib kohus, et arvestades eelpool tuvastatud faktiliste asjaoludega ning lähtudes viidatud õiguslikust regulatsioonist ja õiguse üldpõhimõtetest, on vaidlustatud viivistasu määramine põhjendamatu ja õigusvastane. Kohus tühistab vaidlustatud AS Ühisteenused 31.08.2018 viivistasu otsuse nr 0213002920.
13.HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus VTO tühistamisnõudes vastustaja AS Ühisteenused kahjuks. Kaebaja menetluskuluks on riigilõiv summas 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Vastustajal tuleb väljamõistetud menetluskulud kanda kaebuse esitaja
arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx hiljemalt 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
14.Kohus selgitab kaebajale veel, et peale kohtuotsuse jõustumist on tal õigus taotleda käesolevas asjas tühistatud viivistasu otsuse alusel tasutud viivistasu tagastamist AS-lt Ühisteenused (Samuti on AS-l Ühisteenused õigus kanda vastav viivistasu ilma eraldi nõuet kaebaja poolt saamata kaebaja arveldusarvele). /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.