lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-410/2

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-410/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
826
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-410

Määruse kuupäev

6. märts 2019

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Fevronja Maksimovskaja kaebus Vene Föderatsioonilt toitjakaotuspensioni saamise õigust andva faktilise asjaolu tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Fevronja Maksimovskaja kaebus.
2.Tagastada Fevronja Maksimovskaja kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot ja kanda see kontole, millelt riigilõiv tasuti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Fevronja Maksimovskaja (kaebaja) esitas Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Eesti Vabariigis sotsiaalkindlustuse osakonnale avalduse toitjakaotuse pensioni määramiseks.
2.Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakond vastas kaebaja avaldusele

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
24.jaanuari 2019. a kirjaga nr ПЭ-32820/123. Kaebajale selgitati vastuses pensioni määramise seadusandlust ning märgiti, et kuivõrd puudub dokumentaalne kinnitus selles osas, et kaebaja elas koos abikaasa Nikolay Maksimovskiyga, ei ole Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakonnal õiguslikku alust fakti tuvastamiseks, mis tõendaks kaebaja olemist abikaasa ülalpidamisel. Kaebajale soovitati fikseerida kooselu fakt (ühismajapidamise omamine), mis annaks tunnistust kaebaja täielikust ülalpidamisest abikaasa poolt ja toetuse saamisest, mis oli kaebaja pidevaks elatusvahendite allikaks. Selliste dokumentide olemasolul ja nende esitamisel vaadatakse küsimus täiendavalt üle.
3.Kaebaja esitas 5. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et ta elas alates 1994. aastast koos abikaasa Nikolay Maksimovskiyga, kes suri 3. novembril 2018, aadressil Sadama 10, Kolka alevik, Peipsiääre vald ja neil oli ühine majapidamine. Kaebaja märgib, et erusõjaväelastele ja nende perekonna liikmetele, kes elavad Eesti Vabariigis, on võimalik määrata toitjakaotuspension vastavalt 12. veebruaril 1993 kehtestatud Vene Föderatsiooni seadusele nr 4468-1 ning vastavalt „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni

3-19-410 vahelisele kokkuleppele Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil.“ Kaebaja sõnul ei suutnud ta kooselu Nikolay Maksimovskiyga tõendada, sest rahvastikuregistri andmetel oli surnud abikaasa elukoht Põhja pst 4-24, Tartu. Tegelikult elas kaebaja koos abikaasaga 1994. aastast alates aadressil Sadama 10, Kolka alevik, Peipsiääre vald ja neil oli ühine majapidamine. Kaebaja sõnul tõendavad seda Peipsiääre valla ja perearst Galina Šeremeta poolt välja antud tõendid, mis on küll esitatud ka Vene Föderatsiooni Suursaatkonnale, aga vastustajale sobib üksnes kohtulik elukoha ja ühise majapidamise tuvastamine. Lisaks dokumentaalsetele tõenditele on elukoha ja ühise majapidamise tõendamine võimalik ka tunnistajate ütlustega.

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
5.Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks vastavalt HKMS § 5 lg 1 p-le 6 ja § 37 lg 2 p-le 6. Kohus leiab, et antud juhul ei kuulu kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
6.Kaebaja on esitanud kaebuse seoses Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakonna tegevusega, paludes halduskohtul tuvastada, et ta elas alates 1994. aastast Nikolay Maksimovskiyga koos aadressil Sadama 10, Kolka alevik, Peipsiääre vald ja neil oli ühine majapidamine. Selle asjaolu tuvastamisel on kaebaja jaoks oluline tähendus Vene Föderatsioonilt toitjakaotuspensioni saamiseks. Vastavalt 26. juulil 1994 sõlmitud „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ artikkel 4 lõikele 2 lahendab pensionide ja toetuste määramise, ümberarvestamise ja väljamaksmise tingimuste määratlemisega seotud küsimusi Eesti Vabariigis Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakond. Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakond aga ei ole kaebaja pensionitaotluse lahendamisel aktsepteerinud kaebaja poolt seni esitatud tõendeid ning nõuab täiendavaid tõendeid selle kohta, mis kaebaja ja tema abikaasa vahelist kooselu ja ühist majapidamist kinnitaksid. Seega on antud juhul vaidlus tekkinud kaebaja ja Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakonna vahel, mille näol on tegemist välisriigi, s.o Vene Föderatsiooni esindusega Eesti Vabariigi territooriumil. Kaebaja soovib toitjakaotuspensioni määramist Vene Föderatsioonilt, mitte Eesti Vabariigilt. Avalik-õiguslik suhe, milles tähtsust omavat faktilist asjaolu kindlakstegemist kaebaja soovib, on seega tekkinud Vene Föderatsioonis. HKMS § 4 lg 3 sätestab, et Eesti kohtule ei või esitada kaebust välisriigi võimude, rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi tegevuse peale. Nimetatud sättest nähtuvalt kehtib Eesti halduskohtute jurisdiktsioon seega vaid Eesti haldusorganite suhtes ja sellest tulenevalt ei ole halduskohtu pädevuses ka kaebaja ja välisriigi avalikku võimu teostava organi vahelises suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu tuvastamine. Sellele viitab ka asjaolu, et kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtegi taotlust ega pooleli olevat haldusmenetlust Eesti Vabariigis. Seega ei oleks selles asjas ka kohast vastustajat, kuna Sotsiaalkindlustusametiga ei ole kaebaja taotlusel mingit puutumust, sest koostöölepingust tulenevalt lahendab pensioni määramist puudutavad küsimused Eesti Vabariigis asuv Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakond (HKMS § 17 lg 1 ja Kokkuleppe § 4 lg 2). Välisriigi haldusorgan ei saa olla Eesti kohtumenetluses vastustajaks. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta seega Vene Föderatsioonis.

3-19-410

7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Tasutud riigilõiv tuleb HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja