Korrakaitse › Vanglad

Tartu Vangla on 29.10.2018 otsustusega nr 1-13/169-2 jätnud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. G. Vukkert on pöördunud kahju nõude kaebusega Tartu Halduskohtu poole 11.11.2018, milles soovib esitada vangla vastu kahjunõude 1200 eurot talle tekitatud varalise kahju ja mittevaralise kahju suhtes. 21.11.2018 on kohus teinud kaebuse osas käiguta jätmise määruse varalise kahju hüvitamise nõudes, et anda võimalus kaebuse täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on kaebus tagastatud, kuna selles osas ei ole läbitud kohtueelset kohustuslikku menetlust. Kaebuselt tasuti riigilõiv 22 eurot, millest 1 euro kuulus tagastamisele, kuna oli tehtud riigilõivu tasumise osas enammakse (kohtumäärus 08.01.2019). Kaebaja on esitanud ka kahjunõude osas uue summa, milleks on 700 eurot varalise kahju hüvitamise nõudes. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 28.11.2018 võtnud menetlusse Genadi Vukkerti kaebuse varalise kahju 700 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt televiisori kahjustamisega. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja on soovinud esitada Tartu Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõude, milles soovib 700 eurot varalise kahju hüvitamist, kuna kaebaja sõnul on vangla temale kuuluva televiisori turvakleepsude vahetamisel ära lõhkunud. Kaebaja on märkinud, et 28.08.2018 hommikul oli äratus kell 06.00 ning kaebaja tõusis ning lülitas sisse televiisori ning oli seda vaadanud, mistõttu on kaebaja seisukohal, et nimetatud ajal televiisor töötas ning tema andis vanglale üle töökorras televiisori kleebiste vahetamiseks. Seega on televiisor rikutud vangla töötajate poolt. Kaebaja tundis teleri vastu huvi 04.09.2018, mil esitas selgitustaotluse. Kaebaja märgib, et kui televiisor võeti kleepsude vahetamiseks, siis miks üldse pidi tehnik teleri vooluvõrku lülitama ja seda kontrollima. Oma kahjusummat põhjendab kaebaja sellega, et kui ta saab kahju summas 700 eurot, siis sellest saab ta kätte 200 eurot, kuna ülejäänud summa läheb tema kontolt mahaarvamisele ning teler maksab vangla poes umbes 200 eurot. Kaebaja on märkinud, et vangla oleks pidanud üle kuulama menetluse käigus tunnistajad Andrei Morozovi ja Sven Bergi. Tartu Vangla seisukohad, põhjendused ja taotlused Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et antud juhul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud, tõendamata on vangla õigusvastane tegevus. Kaebaja teleri vastuvõtnud finants- ja majandusosakonna spetsialist on kinnitanud, et teleri lattu viimisel teleriga midagi ei juhtunud, tema asetas teleri laos riiulile. Vanglaametnik on kinnitanud, et teleri viis ta lattu tugevast plastikust kotis ning töölaud, millele teler pandi, on hästi valgustatud ja kaetud vahtkummiga ning seega teler viga ei saanud. Vastustaja märgib, et kaebaja arusaam, et teler on katki läinud just isiklike asjade laos, ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Teler on vastu võetud vangla poolt selle terviklikkust vigastamata ja isiklike asjade laos järgitakse alati tavapärast hoolsust teleri hoidmisel. Vastustaja viitab, et A. Morozovi ja S. Bergi ülekuulamist ei pidanud vajalikuks, kuna kumbki neist ei tea anda ütlusi selle kohta, kuidas vangla hoidis kaebaja telerit pärast selle äravõtmist kaebajalt. Vangla on märkinud, et alati kontrollitakse ka teleri pildi kvaliteeti, milleks on vajalik teler sisse lülitada. Vastustaja märgib, et ainuüksi teleri mittetöötamise fakt ei anna alust kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2.Kaebaja on nõudnud varalise kahju hüvitamist 700 eurot selle eest, et väidetavalt vangla süülise käitumise tõttu on purunenud kaebaja teler Finlux 19WFLD760, mis on kaebajalt 28.08.2018 ära võetud vangla poolt selleks, et välja tuli vahetada teleri turvakleebised, kuna need on saanud kannatada. 3.Asja materjalidest nähtuvalt on 28.08.2018 finants- ja majandusosakonna spetsialist Ranne Takko kaebajalt teleri vastu võtnud ja toimetanud selle kinnipeetavate isiklike asjade lattu, kus tehnik peab teostama julgeolekukaalutlustel teleri kontrolli ja pidi välja vahetama selle kleebise. 4.Teleri kontrollimise käigus on ilmnenud, et see ei töötanud. Telerit kontrollis Peeter Tiirats, kes lülitas teleri sisse ning sisselülitamisel teleri alaosas olev volüümituli on korraks vilksatanud ning ekraan jäi pildita. Vangla on märkinud, et alati lülitatakse teler sisse ja kontrollitakse teleri pildi kvaliteeti, kui remonditakse teleri pesa. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja teler seisnud lattu vastuvõtmise hetkel kaebaja kambris riiulil, aga ei töötanud (ei olnud sisselülitatud), mistõttu ei saa vangla kinnitada, et teler oli lattu andes töökorras. 5.Antud juhul on vaja selgitada, kas vangla õigusvastase tegevuse järel on purunenud kaebaja teler ning kas kõik kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Mis puudutab rahalise summa suurust, siis olukorras, kus varalise kahju hüvitamise nõue on 700 eurot, saaks tegelikult olla varalise kahju hüvitamise summaks 200 eurot (teleri maksumus) juhul kui kohus tuvastab, et vanglal lasub süü selles, et kaebaja teler on purunenud. Ülejäänud 500 eurot on kaebaja küsinud juurde selleks, et katta kinnipidamised isikuarvelt tulenevalt vangistusseaduse § 44, mille kohta kohus märgib, et seda summat ei saaks ka kaebuse rahuldamise korral arvestada varalise kahju nõudes kahju tekitamiseks väidetavalt vangla süül teleri purunemisel. 6.Kohus märgib, et kahju hüvitamise taotlus jääb rahuldamata, kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Sellisele seisukohale asus ka Tartu Vangla. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 7 lg 1 kohaselt tekib isikul õigus nõuda haldusorganilt kahju hüvitamist kui avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes on käitunud õigusvastaselt, isikule on tekitatud kahju, haldusorgan on süüdi isiku õiguste rikkumises ning tekitatud kahju on põhjuslikus seoses ametniku või haldusorgani õigusvastase käitumisega. Antud juhul ei ole tõendatud, et vangla süülise käitumise läbi oleks teler saanud kahjustada. Vangla spetsialist, kes viis kaebaja teleri 28.08.2018 lattu ja asetas selle riiulile, on kinnitanud, et teleriga midagi ei juhtunud, teler on viidud lattu tugevast plastist turukotis ja kotti pannakse ainult üks teler. Teine vanglaametnik P. Tiirats on kinnitanud, et kontrollimise käigus teler viga ei saanud ja teleril puudusid muljumised ja kukkumisjäljed. Samas on kinnitatud, et isiklike asjade laos seisis teler vahtkummiga kaetud laual ja ladu oli hästi valgustatud. Samuti on

hinnatud telerit kahju hüvitamise taotluse menetluse käigus ja tuvastati, et ühtki välist vigastust või hooletut ümberkäimist teleril ei täheldatud. 7.Kohus nõustub siinjuures ka vastustajaga, et puudus vajadus üle kuulata ja küsitleda kaebaja poolt taotletud tunnistajaid A. Morozovit ja S. Bergi, kuna nimetatud isikud ei saa ütlusi anda selle kohta, kuidas vanglaametnikud telerit hoidsid ja seda käsitlesid turvakleebiste vahetamisel ning kas on võimalik, et vanglaametnikud on teleri ära lõhkunud. Samas nähtub asja materjalidest, et teleri üleandmise hetkel G. Vukkerti poolt vanglaametnikule tema kambrikaaslane S. Berg magas ning seega ei saa ta anda tunnistusi ka teleri üleandmise kohta. 8.Kohus märgib, et kas kaebaja teler oli töökorras või ei olnud töökorras enne seda kui teler 28.08.2018 turvakleebiste vahetamiseks lattu võeti, ei oma tähendust, kuna sellega ei ole tõendatud vangla süülist käitumist, et just vanglaametnikud oma tegevusega on teleri ära lõhkunud. Lisaks on selgitatud, et teleri lattu vastuvõtmisel seisis teler kaebaja kambris riiulil ja ei töötanud (ei olnud sisselülitatud) , mistõttu ei saa vangla kinnitada kas teler oli töökorras või mitte selle toimetamisel isiklike asjade lattu. Tehnik P. Tiiratsi väitel teleri kontrollimisel selgus, et voolupinge märgutuli korraks vilksatas, kuid teleris pilti ette ei tulnud. Seega on tõenäoline, et teler võis olla vigastatud juba enne selle lattu toomist ja kaebaja poolt üleandmist. 9.Vangla on viidanud videosalvestusele, et videosalvestusest on näha, kui toimus G. Vukkerti ümberpaigutus S-hoone 3. osakonnast S-hoone 4. osakonda 24.07.2018 kella 11.30 paiku. G. Vukkert tuleb teleriga kambrist välja, liigub trellukse poole ja paneb teleri trellukse juures maas olnud suurde riidest kotti. Seejärel lohistab kotti enda järel teise sektorisse, lohistades koti üle uksepaku koos teleriga. Kohus märgib, et sellest tulenevalt on võimalik, et teler võis katki minna just sellise tegevuse tagajärjel. 10.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kahju hüvitamise nõude eeldused on täitmata, et kui puudub üks eeldus, tähendab see, et kahju ei kuulu hüvitamisele. Antud juhul on tõendamata, et vangla oleks süüliselt käitunud ja kaebajale kahju tekitanud. 11.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 12.Menetluskulud Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.