I.D.i kaebus Tallinna Vanglalt varalise kahju (10 euro) hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja - I.D. Vastustaja - Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül
RESOLUTSIOON
1.Jätta I.D.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla tagastas 02.10.2018 kirjaga nr 5-37/18/119-2 I.D.i varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamatult ning jättis mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 01.11.2018 I.D.i kaebus Tallinna Vanglalt varalise kahju (10 euro) hüvitamise nõudes.
1(3)
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3.Kaebaja taotleb Tallinna Vanglalt varalise kahju hüvitamist summas 10 eurot. Tallinna Vangla väljastas kaebajale telefonikaardi (numbriga 84010621). Kaebaja edastas kirja teel sugulastele kaardi rekvisiidid, et viimased saaksid helistamiseks kontole raha kanda. Peale kirja ärasaatmist teavitas Tallinna Vangla ametnik kaebajat, et tema eksimuse tõttu väljastati kaebajale vale telefonikaart ning asendas selle uuega (number 84010620). Vanglaametnik andis kaebajale võimaluse teha 3-minutiline telefonikõne telefonikaardile raha kandjale, kuid kõne saaja ei saanud kaebajast 3 minuti jooksul aru. 28.05.2018 laekus 10 eurot telefonikaardile, mille rekvisiidid edastas kaebaja kirja teel.
4.Vastustaja ei eita oma eksimust, s.o vale telefonikaardi väljastamist. Kaebaja on 10 euro omanik, mistõttu kaebajal on olemas alus nõuda vastustajalt varalise kahju hüvitamist. Telefonikaardile raha kandja ja kaebaja leppisid kirja teel kokku, et 10 eurot saab kaebaja.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole õigustatud isik, kes saaks nõuda varalise kahju hüvitamist, kuna talle ei ole kahju tekkinud. 16.05.2018 väljastati kaebajale uus telefonikaart. 17.05.2018 avastas Tallinna Vangla, et kaebajale väljastati ekslikult vale telefonikaart ning samal päeval asendati vale telefonikaart õige vastu. Samuti anti 17.05.2018 kaebajale võimalus helistada isikule, kes pidi tema uuele kaardile raha kandma. Kaebaja on kinnitanud, et sai helistada ja edastada vastava informatsiooni. Kaebaja telefonikõnede väljavõttest nähtub, et kaebaja tegi 17.05.2018 kaks kõnet, mh numbrile xxxxxxxx (kõne kestis 2 min 43 sek). Viidatud number kuulub kaebaja elukaaslasele (vastustaja vastuse kohaselt abikaasale) V. R.le. Telefonikõnede väljavõtte järgi helistas kaebaja elukaaslasele ka 21.05.2018 (kõne kestus 30 min 43 sek). 28.05.2018 kandis N. P. (kaebaja väitel tema elukaaslase vanaema) kinnipeetava A. K., kellega telefonikaart ekslikult vahetusse läks, telefonikaardile summa 10 eurot. Kaebajal oli mitu võimalust lähedasi teavitada enda õigest telefonikaardi numbrist. Arvestades elukaaslasele tehtud kõnede kestust, oli kaebajal piisav võimalus telefonikaardi numbri muutusest teavitada. Valele telefonikaardile laekus raha 28.05.2018 ehk 11 päeva hiljem, kui kaebajal oli esimene võimalus teavitada isikut, kes telefonikaardile pidi raha kandma.
6.Kahju hüvitamise taotlust ei saa esitada kellegi kolmanda isiku huvides, vaid kahju hüvitamist saab taotleda üksnes isik, kelle õigusi on rikutud. Kuna summa 10 eurot kandis kinnipeetava telefonikaardile N. P. ülekandega enda pangakontolt, ei ole õige kaebaja väide, et raha oli tema oma. Sellest tulenevalt ei ole kaebajal õigust nõuda ka varalise kahju hüvitamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
8.Kaebaja taotleb avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist summas 10 eurot. Kaebusest tulenevalt tekitati kaebajale varalist kahju seonduvalt asjaoluga, et Tallinna Vangla andis kaebajale ekslikult vale telefonikaardi, millele kaebaja tuttav kandis kõneaega 10 euro väärtuses. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 punktile 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista, kui sellekohased eeldused on täidetud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eelnevalt nimetatud riigivastutuse seaduse paragrahvid 3, 4 ja 6 seostuvad haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise ja haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõuete esitamise võimalikkusega.
9.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Tallinna Vangla ametniku eksimuse tõttu väljastati 16.05.2018 kaebajale ekslikult vale telefonikaart. 2(3)
10.Tallinna Vangla avastas 17.05.2018, et kaebajale on väljastatud vale telefonikaart ning 17.05.2018 väljastas Tallinna Vangla kaebajale uue (õige) telefonikaardi. Samas andis vastustaja 17.05.2018 kaebajale võimaluse helistada ning teavitada telefonikaardi numbri muutumisest. Kaebaja kasutas vastavat võimalust ning helistas oma elukaaslasele V. R.le (telefoninumbrile xxxxxxxx). Kõne kestis 2 minutit ja 43 sekundit. Ka 21.05.2018 tegi kaebaja kõne elukaaslasele ning kõne kestis 30 minutit ja 43 sekundit (vt vastustaja lisa nr 1). Eelnevast nähtub, et kaebajal oli piisavalt aega teavitada elukaaslase kaudu isikuid vastava numbri muutumisest.
11.RVastS § 13 lg 1 p 4 järgi arvestatakse hüvitise suuruse määramisel eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kuigi kaebajale anti võimalus teavitada oma telefonikaardi (numbri) muutumisest, ei nähtu kohtule, et kaebaja vastavat võimalust kasutas. Ebaõige on kaebaja väide, et telefonikõne lühikese kestuse tõttu tal puudus võimalus edastada õigeid rekvisiite. Eelmisest otsuse punktist nähtuvalt helistas kaebaja korduvalt elukaaslasele (mitte ülekande tegijale), sh kestis kaebaja kõne ka 30 minutit. Kaebaja kinnitusel on ülekande tegija kaebaja elukaaslase vanaema. Seega oli kaebajal piisavalt aega selgitada arvetega seonduvat ning kaebaja elukaaslane oleks saanud vastava teate ka õigele adressaadile edastada. N. P. tegi 28.05.2018, st 11 päeva hiljem ülekande kaardile, mis väljastati kaebajale 16.05.2018 (vt vastustaja lisa nr 2). Kaardile tehtud ülekande omanikuks sai teine Tallinna Vangla kinnipeetav, kellele kaebajalt võetud kaart anti. Seega ei aidanud kaebaja kaasa väidetava kahju vältimisele.
12.Kohtu hinnangul ei ole kaebajale ka kahju tekkinud. Kahju saab tekkida juhul, kui kaebaja on kaotanud õiguse oma vara kasutada. Kaebajal vastavat õigust ei tekkinud. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna kaebaja ei astunud samme ning ei teavitanud oma telefonikaardi andmete muutumisest, ei saanud kaebaja raha kätte, mistõttu ei tekkinud kaebajal ka õigust rahale (ei tekkinud omandit ega valdust). Õige on vastustaja seisukoht, et varaline kahju on tekkinud N. P.le, kellel on nõudeõigus kinnipeetava vastu, tuginedes alusetu rikastumise sätetele (vt VÕS 52. peatükk), kuna teine kinnipeetav sai raha õigusliku aluseta. Asjaolu, et N. P. on korduvalt teinud kaebajale ülekandeid, ei oma praeguses asjas määravat tähtsust. Kaebaja taotles konkreetse ülekande osas kahju hüvitamist.
13.Arvestades asjaolu, et kuna kaebajal puudub nõudeõigus Tallinna Vangla vastu, ei ole Tallinna Vangla õigusvastaselt käitunud. Seega ei ole kaebaja õigusi rikutud ega kaebajale kahju tekitatud, millest tulenevalt on kahju hüvitamise nõude rahuldamise tingimused täitmata.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.