Risto Marani kaebus Tartu Vangla 22. oktoobri 2018. a käskkirja nr 6-2/900 tühistamiseks Kaebaja Risto Maran Vastustaja Tartu Vangla Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Risto Marani kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. märtsil (k.a) 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 22. oktoobri 2018. a käskkirjaga nr 6-2/900 karistati kinnipeetav Risto Maranit (edaspidi kaebaja) distsiplinaarkorras noomitusega vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest (tl-d 4-5). Käskkirja kohaselt ei allunud kaebaja vanglateenistuse ametniku korraldusele viia oma asjad vastavusse Tartu Vangla avavangla
3-18-2225 kodukorraga. Kaebajal oli toas ülekoguses isiklikke riideesemeid, mis tuli paigutada lattu. Selle kohustuse jättis kaebaja täitmata rikkudes seeläbi vangistusseaduse VangS § 67 p‐s 1 sätestatud allumiskohustust.
2.Kaebaja esitas käskkirja nr 6-2/900 peale 29. oktoobril 2018 Tartu Vanglale vaide, mille vangla jättis 14. novembri 2018. a vaideotsusega nr 1-11/402-2 rahuldamata (tl 12).
3.Kaebaja esitas 25. novembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 22. oktoobri 2018. a käskkirja nr 6-2/900 tühistamiseks (tl 3).
4.Tartu Halduskohus võttis 4. detsembri 2018. a määrusega kaebuse menetlusse ja määras 15. jaanuari 2019. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjaga määrati talle karistus teo eest, mida ta toime ei pannud. Valvurid ise andsid kaebajale tema isiklikud riided tuppa. Ametnik ei täpsustanud korralduse täitmise kuupäeva. Kaebajal oli olemas üksuse juhi nõusolek, et ta võib hoida üleliigseid riideid oma toas ning viib need hiljem töö juurde. Käskkiri on vigane ja tehtud rutakalt ning kaebajat on ebavõrdselt koheldud võrreldes teiste kinnipeetavatega.
6.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Ei oma tähendust, kas kaebaja tahtis rikkumist toime panna või tegi seda hooletusest. Kaebaja oli teadlik, et tal on toas avavangla kodukorraga lubatust rohkem isiklikke esemeid. Asjade lattu paigutamiseks oli kaebajal vajalik teha vastavasisuline avaldus. Isegi kui kaebaja hooletusest jättis õigeaegselt avalduse isiklike asjade lattu paigutamiseks tegemata ja asjad lattu paigutamata, siis on tegemist süülise käitumisega, mis annab aluse distsiplinaarkorras karistamiseks. Menetluses ei ole tuvastatud rikkumist välistavaid ega vabandavaid asjaolusid. Kaebaja viitas küll kokkuleppele avavangla vanglaametnikuga, kuid haldusmenetluses ei leidnud see väide kinnitust. Üksuse juht ei andnud kaebajale luba hoida üleliigseid riideid jätkuvalt toas. Üksuse juhi seletusest nähtuvalt selgitas ta kaebajale võimalust hoida tööl vajalikke riideid töö juures, mitte toas. Riiete tööle viimiseks oleks kaebaja pidanud vanglale samuti esitama kirjaliku avalduse. Vangla dokumendihaldusprogrammi andmetel kaebaja sellist avaldust 28. septembril 2018 ega järgnevatel päevadel ei esitanud. Kaebaja esitas avalduse isiklike asjade tööle viimiseks alles
22.oktoobril 2018. a. Kuna kaebaja ei esitanud peale vestlust üksuse juhiga avaldust asjade tööle viimiseks, siis ei saa üksuse juhi sellist selgitust pidada kuidagi loaks jätta üleliigsed riided jätkuvalt tuppa. Kaebaja viited selle kohta, et isiklikud riided andsid kambrisse ametnikud, ei ole asjakohased ega anna alust vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Kui ametnikud ka eksisid laost isiklike riiete väljastamisel, ei õigusta see rikkumist – ametniku korralduse täitmata jätmist ja üleliigsete riiete lattu panemata jätmist.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja vaidlustab vastustaja käskkirja, millega leiti, et kaebaja on jätnud täitmata vanglaametniku seadusliku korralduse paigutada üleliigsed riided lattu ja pannud sellega toime
3-18-2225 distsiplinaarüleastumise. Kaebaja on seisukohal, et pole distsiplinaarsüütegu toime pannud, mistõttu on karistamine tema hinnangul õigusvastane.
8.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.
9.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt andis vanglaametnik 24. septembri 2018. a õhtuse loenduse ajal kaebajale ja teistele kinnipeetavatele korralduse viia isiklikud esemed vastavusse Tartu Vangla avavangla kodukorraga (punkt 8.3.1.). Selleks pidid kinnipeetavad kirjaliku avalduse alusel üleliigsed esemed lattu paigutama hiljemalt 29. septembriks 2018. Sellise korralduse andmist kaebaja ei eita. Asjaolu, et kaebajale andsid väidetavalt vanglaametnikud üleliigses koguses riideid tuppa ei ole oluline. Kaebajal lasus 24. septembri 2018. a korraldusest tulenevalt kohustus paigutada üleliigsed riided vangla lattu hiljemalt 29. septembriks 2018. Kaebaja on haldusmenetluses küll väitnud, et vanglaametnik ei täpsustanud, milliseks laupäevaks pidi kohustus olema täidetud, kuid korralduse andmise aega ja korralduse sisu arvestades pidi kaebaja mõistma, et korraldus tuleb täita korralduse andmise nädala laupäevaks ehk 29. septembriks 2018.
10.Kaebaja jättis korraldusest tuleneva kohustuse tähtaegselt täitmata, sest 29. septembril 2018. a läbi viidud kontrolli raames tuvastati kaebaja toas lubatust rohkem riideesemeid. Kaebaja ei väida, et oleks üleliigsete riiete lattu paigutamiseks vanglale avalduse teinud. Kaebaja rõhus haldusmenetluses sellele, et vanglaametnik andis talle loa hoida neid üleliigseid riideid jätkuvalt toas. See väide ei ole haldusmenetluses kinnitust leidnud ning kohtule esitatud materjalid ei kinnita samuti selle väite õigsust. Tegemist on kaebaja poolse nägemusega asjaoludest, mida ükski tõend ei kinnita. Distsiplinaarmenetluse protokollist (tl-d 10-11), vanglaametnike selgitustest ja menetlustoimingu protokollidest (tl-d 13-16) ega teistest haldusmenetluse käigus kogutud tõenditest ei nähtu, et kaebajale oleks antud luba üleliigseid riideesemeid jätkuvalt toas hoida. Ühtlasi nähtub vaidlustatud käskkirjast, et kaebaja vestles üleliigsete riiete toas hoidmise võimaluse ning saadud korralduse sisu üle 28. septembril 2018 üksuse juhiga ja pidi seega olema teadlik kohustusest need ümber paigutada (tl-d 4 ja 16). Käskkirjas on üksnes eksitud kuupäeva märkimisega. Käskkirja kohaselt toimus vestlus üksuse juhiga 28. oktoobril 2018, mis ei saa kuidagi tõele vastata, sest distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kannab kuupäeva 22. oktoober 2018 ning enne viidi läbi distsiplinaarmenetlus, mille raames andis selgitusi ka üksuse juht (tl 16). Tegemist on trükiveaga vaidlustatud käskkirjas, mis ei mõjuta käskkirja õiguspärasust. Kaebaja vestles üksuse juhiga 28. septembril 2018 ehk tal oli võimalik korraldus täita ka pärast vestlust nimetatud isikuga. Samuti ei ole kaebaja esitanud avaldust riiete paigutamiseks töökohta.
11.Pikaaegse kohtupraktika järgi saab vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi (RKHK) kohtulahendeid asjades nr 3-3-1-103-06, p 14; nr 3-3-2-2-15, p 18; nr 3-3-2-1-15, p 17). Kuna kaebajale antud korraldus ei vasta HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele, siis lasus kaebajal korralduse täitmise kohustus, mille kaebaja jättis nõuetekohaselt täitmata. Seega on kaebaja distsiplinaarsüüteo toime pannud.
3-18-2225
12.Kaebaja on vaides viidanud ka ebavõrdsele kohtlemisele. Kaebajat on karistatud individuaalse teo eest ning karistuse määramisel on arvestatud kaebajaga seotud asjaolusid. Kohtule ei ole kaebaja ebavõrdne kohtlemine äratuntav.
13.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Leebeimaks distsiplinaarkaristuseks on VangS § 63 lg 1 p 1 kohaselt noomitus.
14.Käskkirja kohaselt rikkus kaebaja allumiskohustust. Kohus ei nõustu vanglaga, et kaebaja üleastumist tuleb käsitada tõsise rikkumisena. Paari üleliigse riideeseme toas hoidmine ning nende lattu paigutamise korralduse esmakordne täitmata jätmine ei kujuta sellise intensiivsusega rikkumist, mida oleks põhjendatud käsitleda vangla julgeolekut tõsiselt ohustava käitumisena. Kaebajale ei heideta ette muid rikkumisi, sh ebaviisakat käitumist (vt ka vaideotsus – tl 12). Allumiskohustuse rikkumist tuleb hinnata konkreetseid asjaolusid arvestades. Mitte iga allumiskohustuse rikkumine ei tingi sedavõrd negatiivseid tagajärgi, et kujutaks endast rasket rikkumist. Kohtupraktikas on näiteks seoses kinnipeetava ebaviisaka käitumisega selgitatud, et kinnipeetava ebaviisakas käitumine ei sea üldjuhul iseenesest ohtu vangla julgeolekut ega takista vanglaametnike tööd sellisel määral, et oleks alust kvalifitseerida sellist üleastumist raske rikkumisena (vt RKHK 15. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-3-15, p 24). Sarnaselt ebaviisaka käitumisega ei oma ka mõne üleliigse riideeseme omamine toas ning nende ümberpaigutamise korralduse esmakordne täitmata jätmine sellist mõju vangla julgeolekule, et õigustatud oleks pidada rikkumist raskeks. Kohtu hinnangul on alust käsitada kaebaja üleastumist kerge distsiplinaarsüüteona.
15.Eelnevast hoolimata on kohus seisukohal, et valitud karistus on proportsionaalne ning käskkirja tühistamiseks ei ole seetõttu alust. Noomitus on kergeim distsiplinaarkaristus, mida vangistusseaduse § 63 alusel on võimalik kinnipeetavale kohaldada. Kohus möönab, et vangistusseadus jätab vanglale õiguse jätta distsiplinaarkaristuse ka määramata ehk piirduda üksnes distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamisega. Kohtu hinnangul on noomituse määramine aga selle asja asjaolusid arvestades põhjendatud. Kaebaja rikkus teadlikult talle antud korraldust, mille täitmiseks oli kaebajale antud mõistlik tähtaeg. Samuti nähtub kohtuasja materjalidest, et isikuga vesteldi ja selgitati korralduse sisu ja täitmise aega ning kaebajal oli piisav teave kohustusest ning selle täitmise tingimustest. Kaebaja jättis teadlikult korralduse täitmata. Ka kerge distsiplinaarsüütegu omab teataval määral negatiivset mõju vangla distsipliinile. Vangla on õigesti vaidlustatud käskkirjas märkinud, et karistamine omab muu hulgas ka üldpreventiivset eesmärki. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 esimese lausega distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Leebeima karistuse rakendamine on süüteo toimepanemise asjaolusid arvestades seega põhjendatud.
16.Vaidlustatud käskkirjas ei esine selliseid puuduseid, mis annaks alust pidada distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks. Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele. Vangla ei ole tõendeid hinnatud meelevaldselt, olulised asjaolud on distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1).
3-18-2225
18.Kohus peab siiski vajalikuks selle asja väliselt juhtida vangla tähelepanu sellele, et avavanglasse paigutatud kinnipeetava karistamine distsiplinaarkorras võib omada tagajärgi ka isiku avavanglas hoidmise võimalikkusele. Distsiplinaarkorras karistatud isiku kinnisesse vanglasse paigutamine on lubatav aga üksnes siis, kui esineb tõsine ja tegelik oht distsiplinaarsüütegude toimepanemisele tulevikus. Ümberpaigutamiseks ei piisa üksnes distsiplinaarkaristuse saamise faktist (vrd ka justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.