Korrakaitse › Vanglad

radiaatorid jne) ja töövahenditeks on määratud vesi, lapp ja vajadusel kummikindad. Vastavalt arsti ettekirjutusele võib töötada kuni 30 minutit päevas. 27.03.2018 on II üksuse valvur koostanud ettekande nr 6-20/1289-1, mille kohaselt anti kaebajale korraldus asuda tööle osakonna koristajana, kuid kinnipeetav ei allunud korraldusele. Kuna kinnipeetav ei täitnud vanglaametniku seaduslikku korraldust, tunnistati käskkirjaga 18.04.2018 nr 6-3/313-1 süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning karistati teda 15-ööpäevaks kartserisse paigutamisega. A.Martinson on esitanud nimetatud käskkirja peale vaide, milles taotleb tunnistada kehtetuks 18.04.2018 käskkiri nr 6-3/313-1 ning Viru Vangla on 07.06.2018 vaideotsusega nr 6-12/306-2 jätnud vaide rahuldamata. 20.04.2018 on II üksuse valvur koostanud ettekande nr 6-20/1629-1, mille kohaselt 20.04.2018 kella 12.40 paiku keeldus kinnipeetav Arlet Martinson minemast kambrist V714 kambrisse V704. Ettekande kohaselt kinnipeetav keeldus ümberpaigutamisest, kuna tema väidete kohaselt oli tema julgeolek ohus. 25.04.2018 on II üksuse valvur koostanud ettekande nr 6-20/1711-1, mille kohaselt kinnipeetav keeldus samal kuupäeval kella 10.14 paiku asumast tööle osakonnas koristajana. Kaebaja on süüdi tunnistatud VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning teda on karistatud 20ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. A. Martinson on esitanud vaide eelnimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning Viru Vangla on 26.06.2018 vaideotsusega nr 6-12/324-3 jätnud vaide rahuldamata. Kaebaja on pöördunud Tartu Halduskohtu poole kaebusega. Kaebaja on esitanud esialgses kaebuses ka hulganisti tuvastusnõudeid, mille kohus on kohtumääruse 20.11.2018 punkti 1 alusel tagastanud. Kaebaja on palunud ka kontrollida VangS § 64 põhiseaduspärasust, kuna see säte asetab kinnipeetavad sõltuma vanglaametnike suvast. Kohus ei näinud preventiivset huvi kaebaja poolt esitatud tuvastusnõuete menetlemiseks (tl 92) ja tagastas kaebuse selles osas kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus luges lubatavateks nõueteks tühistamisnõuded, kuna ka tühistamisnõuete läbivaatamisel saab kohus hinnata haldusaktide õiguspärasust ning anda hinnang ka VangS § 64. Kohus võttis kohtumäärusega 20.11.2018 Arlet Martinsoni kaebuse haldusaktide tühistamisnõudes menetlusse. Kaebaja on tasunud kaebuselt 15 eurot riigilõivu. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja on taotlenud tühistada Viru Vangla 18.04.2018 käskkirja nr 6-3/313-1, Viru Vangla 07.06.2018 vaideotsuse nr 6-12/306-2 ning Viru Vangla 25.05.2018 käskkirja nr 6-3/440-1 ja Viru Vangla 26.06.2018 vaideotsuse nr 6-12/324-3. Kaebaja on märkinud, et tal on seni tuvastamata südamehaigus, ta tarvitab pidevalt ravimeid ja on seisukohal, et teda ei või tööle määrata, kaebaja tervislik seisund on pidevalt halb ning ta peab olema pikali asendis. Kaebaja arvates on kambris halb õhuvahetus, mistõttu ta ei saa hästi magada ning tunneb end päeval halvasti. Kaebaja viitab menetlustoimingutele, et talle ei ole piisavalt antud aega vastamiseks, mistõttu tal oli raske orienteeruda talle esitatud süüdistuses. Kaebaja arvates peab vangla talle looma tingimused, kus ta tunneb end turvaliselt ning tema heaolu ja tervis peab olema kaitstud. Vangla on andnud mõlemad tööle asumise korraldused ajal, kus kaebaja tundis end halvasti. Kaebaja märgib, et vangla peab andma piisavalt aega pooleliolevate toimingute lõpetamiseks ja riiete vahetamiseks. Menetluses peavad olema mõlemad pooled võrdsed. Kaebaja arvates on vangla teda karistanud vale sätte alusel ja rikkunud tema suhtes menetlusnorme ning vangla on teda alandanud. Kaebaja palub kontrollida VangS § 64 põhiseaduspärasust.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Viru Vangla kaebusega ei nõustu, vaidleb sellele vastu ning jääb kohtueelses menetluses väljendatud selgituste ja põhjenduste juurde ning palub kohtul nendega arvestada. VangS § 37 lõige 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. VangS § 38 lõige 1 järgi kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetavat tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Eeltoodust nähtuvalt on kinnipeetav kohustatud töötama. Seadusest tulenev kinnipeetava töökohustus ei ole inimväärikust alandav ja ei ole käsitletav ka sunnitööna. Töötegemise kohustust kinnipeetava poolt vanglas ei välista ka Eesti Vabariigi põhiseadus, mille § 29 lg 2 sätestab, et kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. VangS § 37 lg 1 piirab seega kooskõlas põhiseaduse § 29 lõikega 2 kinnipeetava õigust valida seda, kas ta soovib tööd teha või millist tööd ta soovib teha. Viru Vangla on märkinud, et distsiplinaarmenetlused on kaebaja suhtes läbi viidud nõuetekohaselt, kaebaja on toime pannud VangS § 67 p 1 ja VangS § 37 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise. Vahetult enne tööle määramise käskkirja välja andmist on perearst hinnanud isiku töövõimelisust ning tööle määramisel on arvestatud isiku tervisliku seisundiga. Viru Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ja jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. 2.07.03.2017 on Viru Vangla käskkirjaga nr 6-2/262-1 määratud Arlet Martinson tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, tähtajatult alates 08.03.2017, tunnitasuga 0.63 eurot vastavalt tehtud töötundidele. Käskkirja kohaselt täidab kinnipeetav E7 koristaja tööjuhendis 1.3 määratud tööülesandeid: tolmu pühkimine horisontaalpindadelt, aknalaudadelt ja mööblilt (kapid, laud, toolid, radiaatorid jne) ning töövahendiks on vesi ja lapp ning vajadusel kummikindad. Sama käskkirja kohaselt on meditsiiniosakonna arsti Viktoria Pronevitši poolt 17.02.2017 kooskõlastatud kinnipeetav Arlet Martinsoni tööle määramine. Arsti hinnangul on kinnipeetav töövõimeline ja lähtuvalt oma tervislikust seisundist võib täita koristaja tööjuhendis p 1.3 tulenevaid tööülesandeid ning päevas võib töötada kuni 30 minutit. Kohus ei pidanud oluliseks välja nõuda eelviidatud tööjuhendit, kuna peab vangla viidet sellele usaldusväärseks. 3.Kaebaja on keeldunud 27.03.2018 kella 09.52 paiku tööle minemast osakonda koristajana, kuigi talle anti sellekohane korraldus vanglaametniku poolt. Sellekohane ettekanne nr 620/1289-1 on koostatud II üksuse valvur Rauno-Sander Ennoki poolt. Kaebaja on viidanud halvale tervislikule seisundile, mida kontrolliti koheselt meediku poolt ning kaebaja tunnistati töövõimeliseks. Kaebajat karistati käskkirjaga 18.04.2018 nr 6-3/313-1 15-ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Arlet Martinson tunnistati süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises. Kaebaja on keeldunud 20.04.2018 minemast kambrist V714 kambrisse V704, eirates seejuures II üksuse valvur Jarmo Laeksi korraldust, kaebaja on väitnud, et seal kambris on tema julgeolek ohus. Kaebaja suhtes kasutati jõulist meetodit tema ümberpaigutamisel.

25.04.2018 kella 10.14 paiku on kaebaja keeldunud asumast tööle osakonna koristajana. Kinnipeetava kohta on koostatud ettekanne nr 6-20/1711-1, mille kohaselt on kinnipeetav Arlet Martinson keeldunud täitmast korraldust, põhjendades keeldumist terviseprobleemidega. Samas nähtub, et koheselt peale tööle asumisest keeldumist on meedik hinnanud kaebaja tervist ning jõudnud järeldusele, et kinnipeetav on töövõimeline. Kaebajat on karistatud 25.05.2018 käskkirjaga nr 6-3/440-1ning karistatud 20-ööpäevase kartserisse paigutamisega, kuna on rikkunud VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 nõudeid. Kaebaja on esitanud mõlema käskkirja peale vaided ning Viru Vangla on vaideotsustega 07.06.2018 nr 6-12/306-2 ja 26.06.2018 nr 6-12/324-3 jätnud vaided rahuldamata. 4.Kohus märgib, et tulenevalt VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ning VangS § 37 lg 3 teeb kinnipeetava töövõime kindlaks arst. VangS § 37 lg 2 loetelus on juhud, mil ei pea kinnipeetav tööle asuma, sinna kategooriasse kaebaja ei kuulu, mistõttu antud juhul tulnuks mõlemal juhul kaebajal tööle asuda. Samas on tööle asumisest keeldumine vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine. Tulenevalt VangS § 67 p 1 kohaselt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Seega on vangla õigesti juhindunud VangS § 67 p 1 ja VangS § 37 lg 1 sätetest ning tunnistanud kinnipeetav Arlet Martinsoni nimetatud sätete rikkumises süüdi ja karistanud kartserikaristusega. Kohus asub seisukohale, et kinnipeetava süü on tõendatud. 5.23.05.2018 käskkirja resolutsiooni punktis 2 on lõpetatud distsiplinaarmenetluse protokolliga distsiplinaarmenetlus VangS § 67 p 1 rikkumise kahtluses 20.04.2018 kuupäeval toimunud intsidendi suhtes, lähtuvalt VangS 64 lg 41, kuna selles osas on distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg möödunud. Kuna selles osas vaidlus puudub, kohus selles osas seisukohta ei võta. 6.Kohus märgib, et mitte igasugust terviseprobleemi, valuaistingut või ebamugavustunnet ei ole põhjust pidada töötamise kohustusest vabastavaks töövõimetuseks. Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja väites, et vangla majandustöö ei ole raske füüsiline töö ega sundasendis töö. Ruumide koristamine pole reeglina raske füüsiline töö, mistõttu saab sellega seonduvaid ülesandeid täita ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti poolt antud soovitusi, kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid ja arvestab tööga kaasneda võivate riskidega. Koristajana töötades on kinnipeetaval võimalus valida, mis asendis ta tööd teeb, et see oleks tema jaoks sobiv ja mugav. Käskkirja alusel annab vanglaametnik kinnipeetavale korralduse asuda koristama ning kui kinnipeetav tunneb, et tema terviseseisund ei võimalda tööd teha, teatab ta sellest koheselt valvurile, kes kutsub kohale medõe hindamaks kinnipeetava tervislikku seisundit. Põhjendatud juhul annab medõde kinnipeetavale tööst vabastuse. Seega vangla ei sunni kinnipeetavaid tööle, vaid põhjendatud juhul annab tööst ajutise vabastuse.

7.Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada. Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 29 lg-st 2 järeldub, et süüdimõistetu tööle rakendamist ei peeta sunniviisiliseks, kui see vastab seaduses toodud alustele ja korrale. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud, kui esinevad VangS § 37 lg 2 p-des 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lg 22 eeldused. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29. septembri 2015. a otsus asjas 3-3-2-1-15, p 16; 22. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). Käesoleval juhul on vaidluse all eelkõige see, kas kaebaja tööst

vabastamiseks esines VangS § 37 lg 2 p-s 3 sätestatud alus – võimetus töötada tervislikel põhjustel või ei. 8.Antud juhul on kontrollitud kaebaja tervist 17.02.2017 meditsiiniosakonna arsti poolt ning kooskõlastatud tööle määramine ning hiljemalt kontrolliti tervist vahetult enne tööle määramist, mille kohaselt on kaebaja võimeline koristustöid tegema. Seega kaebaja keeldumine teha tööd ja mitte kuuletuda vanglateenistuse ametnikule on vastuolus VangS § 67 p 1 ja VangS § 37 lg 1. 9.Eeltoodust lähtuvalt oli vanglal õigus määrata VangS § 63 lg 1 p 4 alusel distsiplinaarkaristus kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Kohus märgib, et menetlus on läbi viidud mõlemal juhul VangS § 64 sätetest lähtuvalt, kaebaja on saanud esitada omapoolsed selgitused, lähtutud on vanglaametnike poolt koostatud ettekannetest, koostatud on distsiplinaarmenetluse protokollid, kaebajale on teatatud distsiplinaarmenetluse alustamisest ja analüüsitud on kõiki asjaolusid, arvesse on võetud ka kaebaja varasemat käitumist ning õigesti on tuvastatud, et kaebaja on pannud toime distsiplinaarsüüteo mõlemal juhul. 10.Kohtu arvates on mõlemad kaevatavad käskkirjad välja antud selleks pädeva isiku poolt, käskkirjad on hästi motiveeritud, selged ja üheselt mõistetavad, asjaolusid on kaalutletud, käskkirjad on välja antud kehtiva õiguse alusel. Samuti on kaebaja vaidlustanud vaideotsuseid 07.06.2018 nr 6-12/306-2 ja 26.06.2018 nr 612/324-3, mida kohus peab samuti õiguspärasteks, vaideotsused on hästi motiveeritud, vastavad nii faktilistele kui ka juriidilistele alustele, antud selleks pädeva isiku poolt ning kehtiva õiguse alusel. Kohus ei ole tuvastanud menetlusnormide rikkumist distsiplinaarasjade menetlemisel ega haldusaktide koostamisel. 11.Kaebaja on viidanud, et talle anti vähem aega kui vanglale menetlustoiminguteks, mille kohta kohus märgib, et kaebajal oli teha üks menetlustoiming, see on omapoolse seletuse andmine, mis ei tohiks võtta palju aega ning kaebaja poolt märgitud 14,5 ja 19 tundi selleks on piisav aeg. Vangla on märkinud, et oma selgitusi ja täiendusi toimunud juhtumi osas võis kinnipeetav esitada menetluse jooksul igal ajal. Samuti nõustub kohus vanglaga, et kaebaja on teadlik vangistust puudutavatest õigusaktidest, kuna neid tutvustatakse kinnipeetavale juba vanglasse saabumisel. Kaebaja on viidanud ka sellele, et ta oleks pidanud rikkuma kehtivat korda kui oleks tööle asunud, tööle asumine oleks seadnud ohtu kaebaja tervise. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja tervist ei ole ohtu seatud seoses tööle asumisele kohustamisega ning samuti ei pea vangla ka tööle määramist kinnipeetavale mitu päeva ette teatama nagu soovib kaebaja. 12.Kaebaja on viidanud ka VangS § 64, et kohus kontrolliks selle Põhiseadusele vastavust, et see säte asetab kinnipeetavad vanglaametniku suvast sõltuma. Kohus märgib, et VangS § 64 räägib, kuidas peab distsiplinaarmenetlust vangla läbi viima ning nimetatud säte ei aseta kinnipeetavaid vanglaametniku suvast sõltuma, vaid täpsustab menetluse läbiviimise korda, millest tuleb vanglaametnikul juhinduda. Kohtu arvates puudub alus algatada selle sätte suhtes põhiseadusliku järelevalve menetlust.

13.Kaebaja on viidanud ka sellele, et tema tervis oli halb ka seetõttu, et talle ei antud valuvaigisteid ja ta ei saanud öösiti magada. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on saanud piisavalt arstiabi. Kaebaja tervisekaardi 17.02.2017 raviloost nr 55 nähtub, et kinnipeetav oli arsti juures vastuvõtul, läbivaatusel kaebusi ei esinenud, viimasel ajal bradykardia hoogusid ei esinenud. Arst andis välja tõendi , mille kohaselt isik on hinnatud töövõimeliseks.

Lähtuvalt tervislikust seisundist (Sick-siinus syndroom) võib täita koristaja tööjuhendi p 1.3 sätestatud tööülesandeid, vastavalt arsti ettekirjutusele võib töötada isik 30 minutit päevas. Viru Vangla leiab, et vangla arstid ja medõed on pädevad ja teadlikud ning omavad vastavat kvalifikatsiooni, et hinnata tööle suunatava tervislikku olukorda. Kohus märgib, et pole mingit põhjust arvata, et Viru Vangla meditsiiniosakonna teenistujad ei tea, missugustes tingimustes peab kinnipeetav vangla üldkasutatavate ruumide koristamisel töötama, milliseid tööülesandeid tuleb tal seejuures täita ja kuidas osata hinnata oma patsiendi võimalusi nendega tervist ohtu seadmata hakkama saada. 14.Kaebaja on märkinud, et ta on soovinud kartserikambrisse madratsit päeval, et pikali olla. Kohus märgib, et isikule, kellele on määratud kartserikaristus, tuleb kartseris viibimise ajal päevaks voodivarustus ära anda, kuna see täidab vangistuse täideviimise eesmärki. See annab kartseris märku rikkumise tõsidusest isikule, kes on mingi rikkumise toime pannud. Kartserirežiim ei saa olla identne kinnipeetava tavarežiimiga. Kuid vangla on märkinud, et Viru Vangla II üksuse kinnipeetavad kannavad kartserikaristust kohandatud kambris, kus on olemas voodi, millele saab pikali visata kui isik end halvasti tunneb, kuigi puudub voodivarustus. Kartserikambris on lubatud teatud puudused nagu magamisriiete puudumine päevasel ajal. 15.Kaebaja on soovinud viibida üksi kambris, viidates õhupuudusele, mille kohta on vangla märkinud, et vanglasisene isiku ümberpaigutamine on vangla kaalutlusotsus ning kinnipeetaval puudub õigus nõuda enda paigutamist enda meele järgi, millega kohus nõustub. Kohus märgib, et vangla peab järgima eraldihoidmise printsiipi ja lähtuma vangla julgeolekust. Vangla on märkinud, et on teadlik kaebaja tervislikust seisundist ning on sellega arvestanud kaebaja ümberpaigutamisel. 16.Eeltoodu alusel jätab kohus kaevatavad käskkirjad ja vaideotsused tühistamata, kuna selleks puudub õiguslik alus. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kohus on lähtunud kohtuotsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 17.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jääb kaebaja poolt kantud riigilõiv 15 eurot tema enda kanda. Viru Vangla ei ole menetluskulude taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.