D.P.e kaebus Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsuse nr 116/7166 tühistamise ja Tallinna Vanglas koostatud riskihindamise õigusvastasuse tuvastamise nõuetes, alternatiivselt Tallinna Vanglas koostatud riskihindamise tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja D.P. Vastustaja I Justiitsministeerium, esindaja Martin Ziehr Vastustaja II Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
RESOLUTSIOON
1.Keelduda asja materjalide juurde võtmast Tartu Vanglas 24.08.2017 kinnitatud riskihindamise ankeeti nr 136495, Tallinna Vanglas 18.09.2017 kinnitatud riskihindamise ankeeti nr 138424, Tallinna Vanglas 27.09.2017 kinnitatud riskihindamise ankeeti nr 139008, Viru Vanglas 17.05.2018 kinnitatud riskihindamise ankeeti nr 144162, selgitusi riskihindamise ankeedi kohta, Tartu Vanglas 24.03.2017 kinnitatud individuaalset täitmiskava ja Viru Vanglas 09.03.2018 kinnitatud individuaalset täitmiskava.
2.Lõpetada menetlus Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsuse nr 11-6/7166 tühistamise nõude ja alternatiivselt esitatud Tallinna Vanglas koostatud riskihindamise tühistamise nõude osas.
3.Jätta kaebus läbi vaatamata Tallinna Vanglas koostatud riskihindamise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas.
4.Tagastada kaebajale kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist.
5.Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
3-18-471 Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Riigilõiv kantakse kaebaja soovitud kontole pärast käesoleva määruse resolutsiooni punktide 2, 3 ja 5 jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla 01.08.2017 otsuse nr 6-5/139-4 alusel paigutati kinnipeetav D.P. (edaspidi kaebaja) karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla avavanglasse. Tartu Vangla leidis, et kinnipeetav vastab justiitsministri määruse „Täitmisplaan“ §-s 17 sätestatud avavanglaosakonda ümberpaigutamise tingimustele.
2.Tallinna Vangla Maardu üksuses koostati kaebajale uus riskihindamine. Tallinna Vangla leidis, et varasemas Tartu Vangla ametnike poolt tehtud riskihindamises ei olnud arvestatud kõiki kaebajat iseloomustavaid andmeid. Kogutud andmetest tulenes, et kaebaja suhtes on vaja rakendada tugevdatud järelevalvet ja kaebaja ei vasta seetõttu avavanglasse paigutamise tingimustele.
3.Tallinna Vangla esitas 10.10.2017 Justiitsministeeriumile taotluse paigutada kaebaja ümber Viru Vanglasse.
4.Kaebaja esitas 11.10.2017 Tallinna Vanglale taotluse, mis registreeriti 12.10.2017 numbriga 5-18/17/21503-1 (tl 43−44). Kaebaja taotles riskihindamise ankeedi vabateksti osas toodud ebaõigete isikuandmete parandamist. Tallinna Vangla vastas taotlusele 10.11.2017 kirjaga nr 5-18/17/21503-4 (tl 46). Vastus ei sisalda resolutsiooni.
5.Kaebaja esitas 23.10.2017 vastuväited ja selgitused ümberpaigutamise menetluses (tl 39−41), need jõudsid Justiitsministeeriumi 27.10.2017 ja Tallinna Vanglasse 07.11.2017. Kaebaja väitis muu hulgas, et ta sai 05.10.2017 kätte riskihindamisest vabateksti osa ning vaidleb sellele vastu. Riskihinnang tugineb valedele andmetele. Puuduvad uued asjaolud, mis põhjendaksid varasemast erineva hinnangu andmist. Kaebaja viitas, et ta on ka varem esitanud taotluse andmete parandamiseks (määruse punkt 4). Tallinna Vangla käsitles seda avaldust taotlusena andmete parandamiseks kriminogeensete riskide hindamise ankeedis ning jättis 21.11.2017 vastusega nr 6-3/17/21276-4 (tl 41 pöördel − 42) taotluse rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 13.11.2017 Tallinna Vanglale taotluse, mis registreeriti 16.11.2017 numbriga 5-18/17/21503-5 (tl 47 pöördel − 50). Kaebaja avaldas, et ta ei nõustu tema 12.10.2017 taotluse kohta tehtud otsusega (määruse punkt 4) ja palus veel kord ebaõiged andmed parandada. Tallinna Vangla jättis 15.12.2017 vastusega nr 5-18/17/21503-6 (tl 50 pöördel) taotluse rahuldamata.
7.Justiitsministeerium tegi 01.02.2018 otsuse nr 11-6/7166 (tl 56−58), millega paigutas kaebaja ümber Viru Vanglasse.
8.Kaebaja esitas 04.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis anti vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Kaebaja esitas kaebuses järgmised nõuded: - tühistada Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsus; - tuvastada järgmiste Tallinna Vangla toimingute õigusvastasus: uue riskihindamise koostamine ja avavanglas paiknemise õiguspärasuse uuesti hindamine, Tallinna Vangla ei lähtunud Tartu Vanglas koostatud riskihinnangust ja individuaalsest täitmiskavast,
3-18-471 menetluse alustamine ei olnud põhjendatud ja kaebajale ei võimaldatud seisukoha esitamist menetluse alustamise suhtes. Tuvastamiskaebuse esitamist põhjendas kaebaja preventiivse huvi ja kahju hüvitamise taotluse esitamise kavatsusega.
9.Tartu Halduskohus võttis 28.08.2018 määrusega kaebuse menetlusse Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsuse tühistamise ja Tallinna Vanglas koostatud riskihindamise õigusvastasuse tuvastamise nõuetes, kohustas vastustajaid kaebusele vastama ning andis menetlusosalistele võimaluse esitada oma seisukohad kohtu esitatud küsimuste osas.
10.Kaebaja esitas 26.09.2018 kohtule vastuse, milles teatas, et kui sellega on võimalik saavutada efektiivsemalt kaebaja eesmärki, tuleb vaidlustatud Tallinna Vangla riskihindamist mõista eelhaldusaktina ja sellisel juhul nõuab kaebaja selle tühistamist.
11.Vastustajad esitasid 27.09.2018 kohtule vastused kaebusele ning täiendavad dokumendid asja materjalide juurde lisamiseks. Vastustajad palusid mõningaid esitatud dokumente kaebajale mitte näidata ning kuulutada menetluse vastavas osas kinniseks.
12.Kohus küsis 11.02.2019 kohtunõudega Justiitsministeeriumilt, kas kaebaja viibib vanglas või on ta vanglast vabanenud. Justiitsministeerium teatas 12.02.2019 kohtule, et kaebaja on vanglast vabanenud seoses karistuse ärakandmisega.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohtu menetluses on kaebus Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsuse tühistamise ja Tallinna Vanglas koostatud riskihindamise õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Kaebaja 26.09.2018 vastust võib kohtu hinnangul mõista nii, et kaebaja soovis esitada alternatiivse nõude juhuks, kui kohus asub seisukohale, et vaidlustatud Tallinna Vangla riskihindamise näol on tegu eelhaldusaktiga: sellisel juhul soovib kaebaja tuvastamisnõude asemel esitada tühistamisnõude.
14.Kaebaja on praeguseks vanglast vabanenud. See tähendab, et Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsus ei avalda talle enam mõju. Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsus täielikult ammendunud ja tühistamiskaebus on muutunud ainetuks. Teisisõnu on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Niisamuti tuleks ammendunuks lugeda vaidlustatud Tallinna Vangla riskihindamine, kui seda mõista eelhaldusaktina. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika järgi tuleb sellisel juhul lähtuda analoogiast halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-44-14, punkt 12 ja 04.12.2017 otsus asjas nr 3-15-873, punkt 34). HKMS § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“ HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
15.Kohus ei pea vajalikuks ega otstarbekaks küsida kaebajalt, kas ta soovib Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsuse tühistamise nõude osas üle minna tuvastamiskaebusele, sest tuvastamiskaebus ei oleks praegu ühelgi juhul lubatav.
3-18-471
15.1.Alates 01.01.2018 kehtiva HKMS § 45 lõike 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega ei saaks kaebaja esitada tuvastamiskaebust hilisema kahjunõude ettevalmistamiseks.
15.2.Samuti ei ole tuvastamiskaebusele üleminek lubatud preventiivsel eesmärgil. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa vastustajad enam oma tegevusega kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatuga sarnasel viisil puudutada. Seetõttu ei oleks tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-24-10, punkt 20 ja 28.05.2014 otsus asjas nr 3-3-1-8-14, punkt 11).
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb praeguse asja menetlus Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsuse tühistamise nõude ja alternatiivselt esitatud Tallinna Vanglas koostatud riskihindamise tühistamise nõude osas lõpetada.
17.Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja enam esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2, § 155 lõige 6). See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsuse ja Tallinna Vanglas koostatud uue riskihindamise (määruse punktis 2 nimetatud riskihindamise) tühistamise nõudeid.
18.Tallinna Vanglas koostatud riskihindamise osas esitas kaebaja tuvastamisnõude juba algses kaebuses. Selle tuvastamisnõude menetlemise jätkamine ei ole käesoleva määruse punktis 15.2 kirjeldatud põhjusel enam lubatav. Kohus võttis tuvastamiskaebuse menetlusse preventiivsel eesmärgil, kuid kohtumenetluse kestel muutunud asjaolude tõttu on kaebajal preventiivne huvi ja sellest tulenevalt tuvastamisnõude esitamise õigus ära langenud. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tuleb kaebus tuvastamisnõude osas jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 ja § 151 lõike 2 punkti 1 alusel.
19.Kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebuse eest tasutud riigilõiv kaebajale tagastada (HKMS § 104 lõike 5 punkt 4). Kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lõike 2 alusel, ei tagastata tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lõike 5 punkt 3). See tähendab, et osas, milles kohus praeguse asja menetluse lõpetas, tuleks riigilõiv tagastada, ning osas, milles kohus jättis kaebuse läbi vaatamata, tuleks riigilõiv jätta tagastamata. Praeguses asjas jäi lahtiseks vaidlustatud Tallinna Vangla riskihindamise õiguslik iseloom ja sellest tulenevalt kohase nõude valik. Nende asjaolude lõplikult kindlaks tegemata jätmine jätab lahtiseks ka selle, kas kaebajal oleks õigus tasutud riigilõiv tervenisti tagasi saada või mitte. Kohus peab sellises olukorras õiglaseks kaebajale kogu tasutud riigilõiv ehk 15 eurot tagastada. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist.
20.Kaebaja kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja üldjuhul ka menetluse lõpetamise korral menetluskulud (HKMS § 108 lõige 4). Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lõige 6). Praegusel juhul ei tinginud menetluse lõpetamist vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine, vaid kaebaja vanglast vabanemine ehk sündmus, mis ei sõltunud kummagi poole tegevusest või tegevusetusest. Kaebajal ei saa kohtule äratuntavalt olla muid menetluskulusid peale riigilõivu, mis talle tagastatakse. Vastustajate puhul toimus vaidlus nende põhitegevuse raames ja võimalike menetluskulude väljamõistmine nende kasuks ei oleks väljakujunenud kohtupraktika taustal tõenäoline (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-64-13,
3-18-471 punkt 50). Eeltoodut arvestades määrab kohus, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
21.Tallinna Vangla esitas koos vastusega kaebusele kohtule Tartu Vanglas 24.08.2017 kinnitatud riskihindamise ankeedi nr 136495, Tallinna Vanglas 18.09.2017 kinnitatud riskihindamise ankeedi nr 138424, Tallinna Vanglas 27.09.2017 kinnitatud riskihindamise ankeedi nr 139008, Viru Vanglas 17.05.2018 kinnitatud riskihindamise ankeedi nr 144162, selgitused riskihindamise ankeedi kohta, Tartu Vanglas 24.03.2017 kinnitatud individuaalse täitmiskava ja Viru Vanglas 09.03.2018 kinnitatud individuaalse täitmiskava (samad individuaalsed täitmiskavad esitas kohtule ka Justiitsministeerium). Tallinna Vangla palus nimetatud dokumendid asja materjalide juurde lisada, kuulutada menetluse nende osas kinniseks ja eemaldada kaebaja nende dokumentidega seotud menetlustoimingutelt. Kuna kohus ei vaata praegust asja sisuliselt läbi, pole eelnevalt loetletud dokumente vaja. Seetõttu keeldub kohus neid dokumente asja materjalide juurde võtmast.
22.Kohus selgitab kaebajale, et kui ta leiab, et Justiitsministeeriumi 01.02.2018 otsusega ja Tallinna Vangla riskihindamisega on talle tekitatud kahju, on tal võimalik kohtule esitada hüvitamiskaebus. Tallinna Vangla tekitatud kahju osas tuleb kaebajal enne kohtusse pöördumist läbida vangistusseaduse § 11 lõikes 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla on tema taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda kohtueelse menetluse läbimise kohustusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2015 määrus asjas nr 3-3-1-24-15, punkt 18). Justiitsministeeriumi tekitatud kahju hüvitamiseks võib kaebaja pöörduda otse kohtusse, selle nõude osas ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust ette nähtud.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.