Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. november 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-124406
Tsiviilasi
XXXXOÜ hagi XXXX vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX); avaldaja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ, e-post: [email protected]); võlgnik XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX).
Rahuldada hagi XXXX suhtes tagaseljaotsusega osaliselt.
Mõista kostjalt XXXX hageja XXXXOÜ kasuks välja kostja ja Krediidipank Finants AS vahel 23.05.2014 sõlmitud laenulepingust nr XXXX tulenev võlgnevus 866.31 (kaheksasada kuuskümmend kuus eurot ja 31 senti) eurot, sh 06.05.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 606.60 eurot ja intress 259.71 eurot.
Mõista kostjalt XXXX hageja XXXXOÜ kasuks välja viivis 0,055% põhinõudelt (2 413.36 eurot) alates 07.05.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta hagi rahuldamata tekitatud kahju 149.21 euro nõudes.
Mõista kostjalt XXXX hageja XXXXOÜ kasuks välja menetluskulu 125.38 (sada kakskümmend viis eurot ja 38 senti) eurot.
Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
2-15-124406
Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2-15-124406 TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. XXXXOÜ esitas 16.11.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXXX 4 082.92 euro saamiseks. Kohus tegi 19.11.2015 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.01.2016 aadressil XXXX. Võlgnik esitas 14.01.2016 vastuväite, milles tunnistab nõuet osaliselt, s.o põhinõue summas 2 403.36 eurot. Pärnu Maakohtu 10.02.2016 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.04.2016 kohtumäärusega mõistis kohus võlgnikult XXXX hageja XXXXOÜ kasuks välja võlgnevuse 2 403.36 eurot ja menetluskulud 142.49 eurot, sealhulgas riigilõivu 122.49 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Hageja XXXXOÜ esitas 06.05.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista 06.05.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 606.60 eurot, intressi 259.71 eurot, kahju 149.21 eurot ja lisanduva viivise 0,055% päevas põhinõudelt 2 413.36 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja Krediidipank Finants AS vahel 23.05.2014 sõlmitud laenulepingust nr XXXX, mille osamaksed jättis kostja tasumata. Kohus on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetanud 06.06.2016 isiklikult allkirja aadressil Stardi 10-24, 74111 Maardu, Harju maakond. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi kostja ja Krediidipank Finants AS vahel 23.05.2014 sõlmitud laenulepingust nr XXXX tuleneva võlgnevuse 866.31 euro nõudes, sh 06.05.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 606.60 euro nõudes ja intressi 259.71 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise 0,055% põhinõudelt (2 413.36 eurot) alates 07.05.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata tekitatud kahju hüvitamise nõudes 149.21 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja võlgnevuse tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassofirmaga, millest tekkis hagejal kahju 289.60 eurot, mis seisneb makstud
2-15-124406 teenustasus. Hageja on vähendanud kahju nõuet 1491.21 eurole. Hagiavaldusele lisatud ja kohtule edastatud tõenditest ei nähtu, et hageja XXXXOÜ oleks sõlminud lepingu võlgnevuse sissenõudmisteenuse osutamiseks või kandnud inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulutusi. Hagiavalduses ei ole nimetatud nõude esitamist ka piisavalt põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 1 015.52 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas 866.31 euro ulatuses (samuti nõude sissenõutavaks muutunud osa arvestades), siis on põhjendatud jätta menetluskulud (1 015.52 / 866.31) 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 77.51 euro, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 122.49 eurot ja õigusabikulu 270 euro, kokku 392.49 euro väljamõistmiseks. Kohus on 20.04.2016 kohtumäärusega, mis on jõustunud 17.05.2016, kostjalt XXXX hageja XXXXOÜ kasuks välja mõistnud muuhulgas menetluskulud 142.49 eurot, sealhulgas riigilõivu 122.49 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Kohus leiab, et kuna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 122.49 eurot ja menetluskulud 20 eurot on juba 20.04.2016 kohtumäärusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud, siis jätab kohus nimetatud nõuete osas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on esitanud esindustasu arve, millel kajastub esindustasu võlgnik XXXX kohtumenetluses 270 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust. Käesolevas asjas ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ja dokumentide hulk ning sisu ei eelda hagi esitamiseks ja koostamiseks märkimisväärset ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (77.51 + 90 - 20) 147.51 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud (85% x 147.51) 125.38 eurot. Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-124406 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
2-15-124406
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.