Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.02.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1771
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (toitlustus arestimajas)
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Heli Insler
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.07.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 06.02.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.07.2018 otsus muutmata.
2.Jätta XX apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv apellatsioonkaebuselt) riigi kanda ning Politsei- ja Piirivalveameti menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.03.2019. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 euro suuruses summas seoses sellega, et ajavahemikul 31.07.2017–09.09.2017 arestimajas viibides ei tagatud kaebajale igapäevaselt gluteeni- ja kalavalgu vaba toitu ning toiduportsjonid olid inimväärikust alandavalt väikesed. 1) Kaebajale on arstitõendi alusel määratud eritoit. Tõendi väljastas Tallinna Vangla meditsiiniosakond ning see oli olemas kaebaja isikutoimikus. Kaebaja tuletas vajadust eritoidu järele arestimaja personalile korduvalt meelde ning koostas vastustajale ka nimekirja toiduainetest, mida ta saab süüa ja mida mitte, kuid sellest hoolimata toodi talle sobimatut toitu. Näiteks oli 18.08.2017 hommikusöögiks mannapuder ja õhtusöögiks vorstisaiad, mis mõlemad sisaldavad gluteeni. 09.09.2017 toodi kaebajale taas gluteeni sisaldavat toitu (kaste keeduvorstiga) ning kui kaebaja sellele valvuri tähelepanu juhtis, toodi talle asendustoit, mis samuti sisaldas gluteeni (mulgikapsas, milles on kruubid/tangud; kotletid kastmega). Vale toidu tõttu on kaebaja korduvalt söömata jäänud ning pidanud nälga kannatama. 2) Kaebajale pakutud toit on selgelt ebapiisav ega vastanud sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ nõuetele. Kaebajale on toodud hommikusöögiks neli riisigaletti redisekattega ning vahel ainult piimasuppi. Samuti on õhtusöögiks toodud üksnes neli õhukese kattega riisigaletti koos väikese puuviljaga. Teistele kinnipeetavatele anti neljale võileivale lisaks pool pätsi saia.
2.Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kaebaja ütluste põhjal täideti tema arestimajja vastuvõtmisel esmase tervisekontrolli akt. Kaebaja väitis, et tal on allergia kalavalgu vastu ja gluteenitalumatus. Seda väidet kinnitavat arstitõendit kaebaja vastustajale ei esitanud. Kaebajal väidetud toiduallergiate olemasolu pole laboratoorse analüüsiga tõendatud. Vastustaja andis kaebaja väitele tuginedes talle eritoitu ning üksnes üksikutel kordadel ei saanud kaebaja väidetavalt talle pakutud toitu süüa. 2) Kaebaja ei saa võrrelda talle antud toiduportsjoneid teiste kinnipeetavate toiduportsjonitega, sest talle antud toit oli teiste omast erinev. Leiva ja saia asemel anti kaebajale riisigalette. Arestimaja ametnikud on kinnitanud, et kuigi toidu saatelehele ei märgitud riisigalette, sai kaebaja neid terve paki päevas. Kastmed ja piimasupp olid valmistatud gluteenivabadest toiduainetest. Vahel helistasid arestimaja ametnikud toitlustajale, et selgitada välja toodud toidu sisaldus. Kaebaja ei saa visuaalsel vaatlusel tuvastada, mida sisaldab näiteks vorst. Paljud lihatooted ei sisalda gluteeni. Kui kaebaja jättis toidu söömata, oli see tema enda valik. Kaebaja ei esitanud vaidlusalusel perioodil arestimajale seoses toitlustamisega ühtegi avaldust ega taotlust. 3) Kaebaja toodi 28.03.2018 Tallinna Vanglast tagasi Rapla arestimajja. Kaebaja toimikus sisaldus tõend, mille kohaselt on kaebajale määratud tavatoit ning kaebaja on keeldunud vanglas vereanalüüse andmast, et kinnitada gluteeni ja kalavalgu talumatust. Kaebaja viibis arestimajas kuni 04.04.2018 ning sõi tavatoitu.
3.Tallinna Halduskohus jättis 31.07.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Kaebaja viidi 15.11.2017 Rapla arestimajast üle Tallinna Vanglasse. Tallinna Vangla arsti poolt 27.03.2018 väljastatud tõendist nähtuvalt on kaebaja keeldunud gluteeni ja kalavalgu talumatuse tuvastamise analüüsist ja talle on arsti otsusega määratud tavatoit. Kui kaebaja vahemikus 28.03.2018–04.04.2018 taas Rapla arestimajas viibis, anti talle tavatoitu. Asjas puuduvad andmed, et tavatoidu söömise tagajärjel oleks kaebajal esinenud terviseprobleeme. 2(5)
3-17-1771 Kaebuses on tervisekahju tekkimist sõnaselgelt eitatud. Seega on võimalik asuda seisukohale, et kaebajal ei esine gluteeni- ja kalavalgu talumatust, mistõttu ei ole kaebajale tavatoidu pakkumisega ka kahju tekitatud. 2) Kaebuse väide nõuetele mittevastavate toituportsjonite kohta pole usutav, kuna vaidlusalusel perioodil (31.07.2017–09.09.2017) ei ole kaebaja seoses toitlustamisega Rapla arestimajale avaldusi esitanud. Esimese toitlustamisega seotud pöördumise tegi kaebaja alles pärast praeguses asjas kaebuse esitamist (20.09.2017). Kaebaja pole ka väitnud ja kohtul puuduvad andmed, et kaebaja oleks sellekohaseid avaldusi esitanud teistele riigiorganitele. Seega on kaebuse väited paljasõnalised. Vastustaja kinnitusel toimus kaebaja toitlustamine nõuetekohaselt. Eeltoodud põhjustel on võimalik asuda seisukohale, et kaebaja toitlustamine Rapla arestimajas vastas nõuetele, mistõttu ei ole kaebajale kahju tekitatud. 3) Kaebaja taotletud tunnistajad jättis kohus üle kuulamata, kuna vaidluse lahendamine toimus kirjalikus menetluses. Kaebaja taotletud isikute tunnistajana ülekuulamine poleks olnud ka sisuliselt vajalik, arvestades, et nendest enamiku kirjalikud selgitused on kohtule esitatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Kohus tugines otsuse tegemisel tõendile, mis väljastati pärast kaebuses käsitletud ajavahemikku. Vahemikus 31.07.2017–09.09.2017 pidi arestimaja lähtuma teadmisest, et kaebajal on gluteenitalumatus ja kalavalgu allergia ning pakkuma talle sobivat toitu. Asjaolu, et kaebajale määrati vanglas tavatoit, kaebajat ei mõjutanud, kuna ta ostis endale toitu vangla poest. Vastustaja pole tõendanud, et kaebaja sõi vahemikus 28.03.2018–04.04.2018 arestimajas viibides tavatoitu. Erinevad toiduained olid sel perioodil (erinevalt kaebuses vaidluse all olevast perioodist) pakendatud eraldi ning kaebaja viskas nende hulgast talle sobimatud toiduained ära. 2) Kaebaja keeldumine vereproovi andmisest ei puutu asjasse. Arestimajas viibimise ajal vereproovi tegemist kaebajale ei pakutud. 3) Õiged ei ole vastustaja ja kohtu väited, et kaebaja pole pöördunud vastustaja ega teiste ametiasutuste poole toitlustamise küsimusega arestimajas. Kaebaja pöördus 24.08.2017 õiguskantsleri poole.
5.Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Kaebaja väited, et osad talle toodud toitudest sisaldasid gluteeni, on tõendamata. Kaebaja pole väitnud, et ta sõi mõnda arestimajas pakutud toitu ning selle tulemusel tekkis tal terviserike. 2) Kaebajal ei nähtu olevat piisavalt vahendeid, et osta vangla kauplusest suures koguses toitu. Vastustaja hinnangul sööb kaebaja vanglas tavatoitu. Praegusel hetkel ei ole enam võimalik tõendada, kas kaebaja viskas vahemikus 28.03.2018–04.04.2018 arestimajas viibides talle sobimatu toidu ära või mitte.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 3(5)
3-17-1771
7.Siseministri 27.09.2011 määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ § 31 lg 1 kohaselt on kinnipeetul õigus saada korrapäraselt ja toiduhügieenile vastavat toitu vastavalt sotsiaalministri 31.12.2002 määrusega nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes” kehtestatud normidele (p 2) ning arsti ettekirjutusel dieettoitu (p 3).
8.Kaebaja vastuvõtmisel arestimajja 31.07.2017 koostatud esmase tervisekontrolli akti (tl 30) on märgitud, et kaebajal on gluteenitalumatus ja allergia kalavalgu vastu. Vanglas koostatud tervisekaardil (tl 37-51) on arsti tehtud kannetes (nt 02.01.2015, 04.02.2015, 20.03.2015 jne) korduvalt märgitud, et kaebajale on määratud gluteeni- ja kalavaba toit karistusaja lõpuni. Kuna vastustaja ei korraldanud arestimajas kaebajale toiduallergia kohta testi tegemist, pidi vastustaja lähtuma sellest, et kaebajal esinevad tema väidetud toiduallergiad. Asjas esitatud väidetest ja materjalidest järeldub, et üldjuhul sellega arvestati ning kaebajale toodi enamasti toitu, mis ei sisaldanud gluteeni ega kala. Arestimaja toidu arve-saatelehtedelt (tl 66-126p) nähtub, et toitude valmistamisel kasutati maisi(jahu), riisi(jahu), tatart ja hirssi, mis ringkonnakohtule teadaolevalt ei sisalda gluteeni. Samuti kasutati gluteenivabu lihatooteid. Näiteks on 22.08.2017 ja 23.08.2017 õhtusöögi saatelehel märgitud „gluteenivaba viiner“. Ehkki arve-saatelehtedel see ei kajastu, siis arestimaja ametnike HM, KM, VA ja IR kirjalike selgituste (tl 148-151) kohaselt toodi kaebajale riisigalette. Kaebaja on seda ka ise kinnitanud. Samuti selgub ametnike selgitustest, et kui kaebaja väitis, et ta mingit toitu süüa ei saa, siis teavitas ametnik sellest toitlustajat, kes asendas selle muu toiduga (HM seletus, tl 148). Kaebaja ise on toonud välja, et 09.09.2017 nõudis ta lõunasöögi ajal asendustoitu ning seda ka toodi, kuigi kaebaja arvates sisaldas ka asendustoit gluteeni. Sama kuupäeva saatelehe (tl 126) kohaselt oli toiduks juustuviiner riisijahukastmega. Arvestades, et toitlustaja oli kaebaja allergiatest teadlik ning saatis enamasti gluteeni- ja kalavalguvaba toitu, sh gluteenivabu viinereid, võis ka see toit olla gluteenivaba. Kaebaja üksnes oletas toidu välimuse järgi, et toit sisaldab gluteeni. KM selgituse (tl 149) järgi helistas ta toitlustajale ning uuris järele, millest toit koosneb, kui kaebajal selle kohta küsimusi tekkis ning saatelehel polnud toidu koostist täpsemalt kirjeldatud. Ringkonnakohtu hinnangul saab pidada usutavaks, et vahel toodi kaebajale sobimatut toitu, ilma et seda oleks asendatud. Näiteks 02.08.2017 arve-saatelehtede (tl 69-69p) kohaselt sisaldas lõunasöök kalapulkasid (lisaks ka salatit) ning õhtusöök sulatatud juustuga võileibu. IR selgituse järgi (tl 151) võttis kaebaja 02.08.2017 õhtusöögi ajal vastu ainult puuvilja ning toitu ei asendatud. Ametnik andis sellest järgmisel päeval toitlustajale teada. Ringkonnakohtule ei nähtu, et selliseid juhtumeid oleks esinenud sageli ning kaebaja oleks toidukordadest täiesti ilma jäänud. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et arestimajas viibimise esimesel paaril päeval toodi leiba-saia ning seejärel hakati nende asemel tooma riisigalette.
9.Kaebaja on toonud välja ka asjaolu, et talle pakutud gluteenivaba asendustoit oli ebapiisav. Näiteks oli hommikusöögiks vahel vaid piimasupp ning õhtusöögiks anti vaid neli riisigaletti kattega, samas kui teised kinnipeetud said neli kattega võileiba ning lisaks pool pätsi saia. Leiva ja riisigalettide võrdlemisel tuleb arvestada, et leivaviil kaalub rohkem kui riisigalett, samas kui riisigalettides on 100 g kohta 120–130 kcal rohkem kui tavalises rukkileivas.1 Tavalises saias on 100 g kohta u 100 kcal vähem kui samas koguses riisigalettides.2 Kaebaja väidete kohaselt anti talle alates 21. või 22. septembrist 2017 terve pakk riisigalette päevas (120 grammises pakis riisigalettides on ca 420 kcal). Ringkonnakohus märgib, et isegi kui kaebuses käsitletud ajavahemikul toodi kaebajale vähem riisigalette kui üks terve pakk päevas, siis pole Vt näiteks riisigaletid: https://www.selver.ee/riisigaletid-dr-nature-120-g https://www.selver.ee/rukkileib-ruks-leibur-380-g.
3-17-1771 põhjust asuda seisukohale, et kaebajale päeva jooksul toodud toit oli sedavõrd vähene ja energiavaene, et see oleks tema inimväärikust alandanud. Arestimaja ametnike kirjalike selgituste kohaselt kaebaja neile nälga ei kurtnud. Kaebaja väitis kohtuistungil, et ta võttis arestimajas viibimise ajal tugevasti kaalust alla: kui arestimajja paigutamisel kaalus kaebaja 106 kg, siis umbes neli kuud hiljem vanglasse saabudes kaalus ta 86 kg. Ringkonnakohus märgib et kaalulangus pole kinnipidamisasutuses viibimise ajal ebatavaline, arvestades, et kinnipidamisasutuse toidunormid lähtuvad inimese minimaalsest energiavajadusest. Kaebaja ei väida, et arestimajas viibimise ajal oleks tema tervis kahjustada saanud.
10.Tallinna Vanglas 27.03.2018 väljastatud arstitõendi (tl 131) kohaselt keeldus kaebaja vereanalüüsidest, mis võinuks kinnitada gluteeni- ja kalavalgu talumatust, ning talle määrati tavatoit. Kuna kaebaja toiduallergiad pole kinnitust leidnud, ei saanud tavatoidu söömine talle kahju tekitada. Talle pakutud toidu söömisest keeldumine oli seega kaebaja enda valik. See, kas kaebaja hiljem vanglas ja vahemikus 28.03.2018–04.04.2018 taas arestimajas viibides sõi tavatoitu või mitte, pole praeguse vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Kokkuvõttes ei ole vastustaja ringkonnakohtu hinnangul kaebajale mittevaralist kahju tekitanud.
11.Ringkonnakohus vabastas XX apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, mistõttu jäävad tema menetluskulud HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.