lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-236/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 12.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-236/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1326
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 25 lg 1Vanglavälise ja -sisese suhtlemise õiguse piiramineVangS § 28Kirjavahetus ja telefonikõnedHKMS § 249Esialgne õiguskaitseVangS § 24 lg 1Kinnipeetava lühiajalised kokkusaamisedVSKE § 45

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-236

Määruse kuupäev

12. veebruar 2019

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

A. B. (B.) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks võimaldama taotlejale pikaajaline ja lühiajaline kokkusaamine sugulastega 2019. a veebruaris

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja nr 3-18-2360 materjalide hulgast praeguse asja juurde A. B. 17. detsembril 2018 registreeritud taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ja Viru Vangla 3. jaanuari 2019. a seisukoht nr 1-8/50226-2.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte A.B. ja Viru Vanglale.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.Viru Vanglas registreeriti 7. jaanuaril 2019 kinnipeetav A.B. taotlus võimaldada pikaajaline kokkusaamine A. B., I. B., E. B. ja J. M. 5.−6. veebruaril 2019. Viru Vangla inspektor-kontaktisik on 16. jaanuaril 2019 teinud taotlusele käsikirjalise märke „Ei luba“.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 03.09.20263-26-2004/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Viru Vanglas registreeriti 26. jaanuaril 2019 taotlus võimaldada A.B.le lühiajaline kokkusaamine V. B. ja S. B. 19. veebruaril 2019. Viru Vangla inspektor-kontaktisik on 1. veebruaril 2019 teinud taotlusele käsikirjalise märke „Kooskõlastan“.
3.Viru Vanglas registreeriti 30. jaanuaril 2019 taotlus võimaldada A.B.le lühiajaline kokkusaamine A. B. ja M. P. 28. veebruaril 2019. Viru Vangla inspektor-kontaktisik on 1. veebruaril 2019 teinud taotlusele käsikirjalise märke „Ei luba“.
4.Viru Vanglas registreeriti 5. veebruaril 2019 A.B. vaie, milles ta nõudis, et talle võimaldataks 2019. a veebruaris soovitud pikaajaline ja lühiajaline kokkusaamine.

3-19-236

5.Tartu Halduskohtusse saabus 6. veebruaril 2019 A.B. esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja soovib, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglat võimaldama talle pikaajaline ja lühiajaline kokkusaamine sugulastega 2019. a veebruaris. Vangla keeldumine pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest põhjusel, et kohti ei ole, on alusetu, sest pikaajalisteks kokkusaamisteks on alati kohti. Samuti ei ole vanglal õigust pikaajalist kokkusaamist ära öelda põhjusel, et 2019. a jaanuaris oli taotlejal juba pikaajaline kokkusaamine. Taotlejal lubatakse veebruaris lühiajaliselt kokku saada vanaema ja vanaisaga. Lühiajaline kokkusaamine ema ja võõrasisaga keelati põhjendusega, et kokkusaamine ohustab julgeolekut, aga ei selgitatud, millega see seotud on. Vangla tegevuse eesmärk on õigusvastaselt ära rikkuda taotleja sotsiaalsidemed. Vangla tegevus on vastuolus vangistusseaduse (VangS) § 41 lõikega 2, § 23 lõigetega 1 ja 2, § 24 lõikega 1, § 25 lõikega 1, põhiseaduse §-ga 14, § 19 lõikega 2, §-dega 26 ja 27 ning inimõiguste konventsiooni artikliga 8.
6.Viru Vangla palus 11. veebruari 2019. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et 29. jaanuaril 2019 võimaldati taotlejale pikaajaline kokkusaamine samade isikutega, kes on märgitud praegu kõne all olevas taotluses (vt haldusasi 3-18-2360). Kinnipeetavate pikaajaliste kokkusaamiste ruumide kasutamise võimalus on kahjuks piiratud ressurss ning seetõttu ei ole võimalik kõiki kinnipeetavate taotlusi rahuldada. Vastavalt justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) §-le 45 tuleb vanglal tagada kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine poole aasta jooksul. Alates 2018. a novembrist on taotlejal toimunud pikaajalised kokkusaamised 1. novembril 2018 ja
29.jaanuaril 2019. Seega on vangla võimaldanud taotlejale pikaajalisi kohtumisi määruses sätestatust sagedamini ning vanglal oli alus keelduda taotlejale pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest otsuses märgitud põhjusel. Kuna taotlejale on pikaajalisi kokkusaamisi võimaldatud määruses sätestatust sagedamini, ei ole vanglale äratuntav, milline pöördumatu negatiivne tagajärg halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 tähenduses võiks taotleja õigustele tekkida. Lisaks tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamine seda, et vaidluse sisuline lahend on tehtud juba praeguses menetluses. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb sellist olukorda võimaluse korral vältida. VangS § 24 lõike 1 kohaselt lubatakse kinnipeetavale vähemalt üks lühiajaline kokkusaamine kalendrikuus. Taotlejale on see ka võimaldatud (planeeritud 19. veebruarile 2019). Seega on selgi juhul vähemalt miinimummahus taotlejale kokkusaamised võimaldatud ning puudub äratuntav negatiivne tagajärg, mille võiks kaasa tuua teise kokkusaamise mittetoimumine. Veel tuleb arvestada sellega, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse sisulist lahendamist.

KOHTU SEISUKOHT

3-19-236

7.Taotleja soovib, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglat võimaldama talle pikaajaline ja lühiajaline kokkusaamine sugulastega 2019. a veebruaris. Kohus saab esialgse õiguskaitse taotlusest aru nii, et taotleja mõtleb pikaajalise kokkusaamise puhul sugulaste all A. B., I. B., E.B.ja J. M. ning lühiajalise kokkusaamise puhul A.B. ja M. P..
8.Kohtul on õigus põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määrus taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lõiked 1 ja 2).
9.Vangla viitas sellele, et kui kohus kohaldaks praeguses asjas esialgset õiguskaitset, lahendaks ta sellega vaidluse juba sisuliselt ära. Vangla osutas, et kohtupraktika kohaselt tuleks sellist olukorda võimaluse korral vältida. Riigikohtu halduskolleegium on 22. septembri 2014. a määruses asjas nr 3-3-1-59-14 selgitanud järgmist (punkt 19): „Esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud.“ Niisiis on kohtul teatud tingimustel õigus kohaldada esialgset õiguskaitset viisil, mis sisuliselt tähendab vaidluse lahendamist taotleja kasuks.
10.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
11.Viru Vangla keeldus taotlejale võimaldamast pikaajalist kokkusaamist A. B., I. B., E. B. ja J.M. 5.−6. veebruaril 2019. Vangla selgitas 11. veebruari 2019. a seisukohas, et kinnipeetavate pikaajaliste kokkusaamiste ruumide kasutamise võimalus on kahjuks piiratud ressurss ning seetõttu ei ole võimalik kõiki kinnipeetavate taotlusi rahuldada. Vangla viitas sellele, et taotleja on viibinud pikaajalisel kokkusaamisel 1. novembril 2018 ja 29. jaanuaril 2019. Vangla rõhutas, et ta on seega võimaldanud taotlejale pikaajalisi kokkusaamisi rohkem kui on nõutud VSKE §-s 45. VSKE § 45 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul. Vaidlust ei ole selles, et vangla on taotlejale viimase poole aasta jooksul võimaldanud kaks pikaajalist kokkusaamist. Neist viimane toimus kaks nädalat tagasi. Haldusasja nr 3-18-2360 materjalide hulgas on taotleja 17. detsembril 2018 registreeritud taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ja vangla 3. jaanuari 2019. a seisukoht nr 1-8/50226-2. Kohus võtab need dokumendid praeguse asja juurde. Nendelt dokumentidelt on näha, et taotleja sai 29.−30. jaanuaril 2019 pikaajalisel kokkusaamisel viibida A. B., I. B. ja E.B.. Vangla selgitas 3. jaanuari 2019. a seisukohas nr 1-8/50226-2, et J. M. ei kuulu VangS § 25 lõikes 1 nimetatud isikute hulka ja seetõttu ei lubata teda pikaajalistele kokkusaamistele. Seega ei oleks taotlejal nagunii võimalik J. M. pikaajalisel kokkusaamisel kohtuda. Kuna taotleja sai A. B., I. B. ja E. B.pikaajalisel kokkusaamisel viibida alles kaks nädalat tagasi, pole kohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et 2019. a veebruaris samade inimestega pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmine põhjustaks taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi.

3-19-236

12.Viru Vangla lubas taotlejal lühiajaliselt kokku saada V.B. ja S. B. 19. veebruaril 2019. Taotleja sõnul on tegu tema vanaisa ja vanaemaga. Küll aga ei lubanud vangla taotlejal lühiajaliselt kokku saada A.B. ja M. P. 28. veebruaril 2019. Taotleja sõnul on tegu tema ema ja võõrasisaga. Vangla ei ole kohtule põhjendanud, miks taotlejale keelati lühiajaline kokkusaamine ema ja võõrasisaga. Taotleja sõnul öeldi talle, et keeldumine oli seotud julgeolekuga, kuid täpsemalt talle ei selgitatud. Keeldumise täpsema põhjuse väljaselgitamine ei ole praegu siiski vajalik, sest see ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel määrav. VangS § 24 lõike 1 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada lühiajaline kokkusaamine vähemalt kord kuus. Taotlejale on 2019. a veebruaris lubatud lühiajaline kokkusaamine oma vanaisa V. B. ja vanaema S. B.. Vanglal ei ole kohustust võimaldada taotlejale veebruaris veel lühiajalisi kokkusaamisi. Oma ema A. B. sai taotleja vahetult ja pikema aja vältel suhelda kaks nädalat tagasi toimunud pikaajalisel kokkusaamisel. Taotleja ei ole ära näidanud, et see, kui ta ei saa oma ema ja võõrasisaga 2019. a veebruaris lühiajaliselt kohtuda, põhjustab talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kohtule ei ole samuti sellised tagajärjed äratuntavad.
13.Taotlejal on võimalik oma perekonnaliikmete ja muude sugulastega suhelda ka kirja ja telefoni teel (VangS § 28). Need võimalused aitavad leevendada vahetu suhtluse piiratusest tingitud igatsustunnet.
14.Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et taotlejal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja