lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1730/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 11.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1730/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
811
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2019

Haldusasja number

3-18-1730

Haldusasi

Ander Sagadi kaebus Viru Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt kahju hüvitamiseks seonduvalt suitsetamiskeeluga

RESOLUTSIOON

Tagastada Ander Sagadi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Ander Sagadi esitas 2. septembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt keelati 1. oktoobrist 2017 vanglas suitsetamine. Kaebaja on seisukohal, et sellega piirati tema õigusi ja vabadusi ning teda piinati. Kaebaja palub kohtul vanglalt ja Justiitsministeeriumilt välja mõista õiglane kompensatsioon talle tekitatud piinade eest.
2.Kaebaja on pöördunud samasisulise kahju hüvitamise taotlusega vangla ja Justiitsministeeriumi poole, kuid vangla jättis 16. augusti 2018 vastusega taotluse rahuldamata. Justiitsministeerium jättis 22. augusti 2018 vastusega kaebaja taotluse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

3.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Halduskohus tagastab A. Sagadi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.A. Sagadi taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et Viru Vanglas keelati suitsetamine, mis tekitas temale piinu ja millega piirati tema õigusi ja vabadusi. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1.
5.Halduskohtu hinnangul ei ole praegusel juhul täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused, s.o eeskätt toimingu õigusvastasus ja subjektiivsete õiguste rikkumine. Suitsetamiskeeldu vanglas kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2017, mil jõustus justiitsministri 30. novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) uus redaktsioon, mille kohaselt kuuluvad nüüdsest keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada (VSkE § 641 p 31). Vanglal ei ole mistahes õigust anda kinnipeetavale keelatud esemeid. Viru Vangla kodukorra p 2.3 järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Seega on Viru Vangla kaebajal suitsetamist mittevõimaldades juhindunud kehtivatest õigusaktidest ning vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks. Sellest tulenevalt ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldus (s.o avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes) täidetud. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on Viru Vangla ja Justiitsministeerium eelviidatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid kaebajale selgitanud, kui jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
6.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist ka juhtumiga, kus kaebaja õigusi oleks intensiivselt rikutud ning asjas selgunud asjaoludel on kaebuse rahuldamine (s.o rahalise hüvitise väljamõistmine) ebatõenäoline.
6.1.Halduskohtu hinnangul ei ole kinnipeetavate suitsetamiskeelu näol tegemist niivõrd olulise põhiõiguse riivega, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Kohus möönab, et suitsetamiskeeluga on küll piiratud kinnipeetava üldist vabadusõigust (õigust vabale eneseteostamisele), kuid vabadusõiguse kontekstis ei ole suitsetamise näol tegemist sellise hüvega, mida tingimata peaks saama teostada vanglakaristuse kandmise ajal. Suitsetamine ei ole eluks vajalik ega vältimatu tegevus, mille mittevõimaldamine tooks isikule kaasa pöördumatu kahju tekkimise. Vangistuse sisuks on isikutele seatud erinevad piirangud ja kindel režiim. Õigusvastaseks ei saa pidada seda kui riik vangistuse sisuks olevate piirangute kogumit aja jooksul muudab. Kinni peetaval isikul puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema vangistus viidaks tervikuna täide tingimustes, mis olid tema vangistusse paigutamisel.
6.2.Suitsetamise keelamise eesmärgiks on tervise kaitse, vangla julgeoleku tagamine ning riiklike ressursside säästmine (kulud tervishoiuteenustele) ja vabanemine sõltuvusest (Viru Vangla kodukorra p 2.3 seletuskiri). Kaebaja on üldsõnaliselt märkinud, et suitsetamise keeld tekitas piina, kuid ei ole selgitanud ega kirjeldanud, millised võõrutusnähud tal avaldusid ning kui kaua need kestsid. Pole kahtlust, et suitsetamisega harjunud inimesele tähendab suitsetamise võimaluse äravõtmine teatavaid ebameeldivusi, kuid tegemist on ajutiste mööduvate kõrvalnähtudega. Kaebaja osundab, et 2016. aastal oli tal 16 korda tervise järsk halvenemine, kuid see oli enne vanglas suitsetamiskeelu kehtestamist. Seega võib kaebusest aru saada, et terviseprobleeme seoses suitsetamise mittevõimaldamisega kaebajal enam ei esine. Lisaks on Viru Vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses märkinud, et Viru Vangla vanemõe 15. augusti 2018 tõendist nähtub, et kaebaja on 28. mail 2018 ise väljendanud arvamust, et ei soovi enam suitsetamise peale isegi mõelda.
6.3.Eelnevast tulenevalt ei nähtu, et vanglas suitsetamise keelamisega kaebajale kaasnenud võimalikud võõrutusnähud oleksid olnud sedavõrd tõsised, mis ületaksid suitsetamise mittevõimaldamisega paratamatult kaasnevad mõõdukad kannatused, valu või üleelamised. Suitsetamisest loobumine toob inimesele pigem kasu, kuna üldteada on, et suitsetamine kahjustab tervist.
7.Riigikohtu praktikas on leitud, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsisemate riivete korral (RK 3-3-1-9-17, 3-3-1-43-11). Halduskohtu hinnangul ei saa kinnipeetavate suitsetamiskeeldu pidada sedavõrd oluliseks põhiõiguste riiveks, miks õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist.
8.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole intensiivselt rikutud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.
9.HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks sel põhjusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium