Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtujurist
Jekaterina Pavlenko
Määruse tegemise aeg ja koht
22. november 2016, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-105107
Kohtuasi
KORTERIÜHISTU KARJA 26 NARVA-JÕESUU hagi V K vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbivaatamata jätmine
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KORTERIÜHISTU KARJA 26 NARVA-JÕESUU (RK 80175831) Hageja seaduslik esindaja: T P Kostja: V K (sünniaeg: XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.
KORTERIÜHISTU KARJA 26 NARVA-JÕESUU esitas Viru Maakohtule hagiavalduse V K vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korter asukohaga Karja XXX, Narva-Jõesuu. Kostja ei ole aga korteri eest kommunaalmakseid täies ulatuses tasunud, mis-
2-16-105107 tõttu pöördus hageja kohtusse. Hagiavalduses on kostja elukohaga märgitud kaks aadressi: XXX ja XXX. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse, kuid Eestis asuva korteri aadressil ei õnnestunud hagimaterjale kätte toimetada. Hagimaterjalid tulid tagasi märkega: „elab Venemaal“. Kohus kohustas hagejat tõlkima hagimaterjale vene keelde ning edastas hagimaterjalid koos tõlkega kostjale Venemaa aadressil, kohus palus kostjat kaaskirjas vastata, kas tema on nõus asja arutamisega Eesti kohtus. Kostja sai hagimaterjalid Venemaa aadressil kätte, kuid ei ole kohtule vastanud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (artikli 21 p 2). Kohus leiab, et kostja elukoht ei ole Eestis. Kuigi kostjale kuulub Eestis korteriomand, ei saa seda korterit pidada kostja elukohaks. Kostja sai hagimaterjalid kätte Venemaa aadressil. Kohus küsis kostja seisukohta kohtualluvuse osas, kuid kostja ei ole kohtule vastanud. Seega ei ole kostja kohtule oma nõusolekut andnud asja arutamiseks Eesi kohtus. Kohus ei ole tuvastanud, et esineks mingi muu õigusabilepingus sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
2-16-105107 TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 176 lg 2 alusel kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Antud asjas ei ole kostja hagile vastanud ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal võisid menetluskulud tekkida. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei anna kohus pooltele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks ning määrab, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.