Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik
3-16-1924 30. jaanuar 2019 Roby Koik
Kohtuasi
Xi kaebus Tartu Vangla toimingute (kartserisse paigutamine ja sealt vabastamata jätmine ning kartserisse sooja vee ja koristusvahendite andmisest keeldumine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 1. märtsini 2019. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
RESOLUTSIOON
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Vangla määras kinnipeetavale Xile 13.04.2016. a käskkirjaga nr 6-2/602 (I kd, tl 2324; II kd, tl 57-58) distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise seitsmeks ööpäevaks. Vangla lükkas distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise edasi viiekuulise katseajaga.
2.Tartu Vangla määras 15.08.2016. a käskkirjaga nr 6-2/1303 (I kd, tl 25-26; II kd, tl 59-60) Xile distsiplinaarkaristusena viieks ööpäevaks kartserisse paigutamise.
3.Xi esitas 15.08.2016 Tartu Vanglale taotluse (tl 10-10p), milles palus kartserisse paigutamine edasi lükata vähemalt seni, kui kaebaja saab kätte seljavöö ja lõpetab talle määratud ravikuuri. Ta leidis, et kartserikaristus on välistatud, sest ta peab arsti ettekirjutuse kohaselt tegema soojavee vanne ning kasutama kolm korda nädalas nahaprobleemide tõttu dušši. Lisaks märkis ta ära psüühikaga seotud probleemid ja ravi.
4.X käis 17.08.2016 psühhiaatri vastuvõtul ning psühhiaater korrigeeris ta ravi ning soovitas kartserikaristuse täitmise edasi lükata ühe kuu võrra (I kd, tl 13).
5.Vangla meditsiiniosakonna juhataja rahuldas 17.08.2016 Xi 15.08.2016. a taotluse (II kd, tl 10p).
6.Tartu Vangla paigutas 19.09.2016 Xi eritingimustel kartserisse, kus ta Tartu Vangla käskkirjade nr 6-2/1303 ja 6-2/602 alusel viibis kuni 01.10.2016.
7.X esitas 19.09.2016 vanglale vaide (I kd, tl 67; II kd, tl 11), milles taotles kartserist vabastamist seni kuni laheneb probleem seljavööga ning kaebaja lõpetab ravikuuri kliinikumis. X selgitas, et 17.08.2016 rahuldas meditsiiniosakonna juhataja tema taotluse ja seega ei oleks tohtinud teda 19.09.2016 kartserisse paigutada.
8.X esitas 25.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud, millega ta paigutati 19.09.2016 kartserisse ning talle ei väljastatud kartserisse sooja vett jalavannide tegemiseks ning põrandalappi põranda pesemiseks (haldusasi nr 3-16-1924).
9.X esitas 26.09.2016 vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise (I kd, tl 27; II kd, tl 34), millega palus ennast koheselt kartserist vabastada, kuna talle ei ole näidatud käskkirja, mille alusel teda kartseris hoitakse.
10.X esitas 26.09.2016 vanglale pöördumise, milles küsis, miks ta ei saa sooja vett ja põrandalappi (I kd, tl 30).
11.X esitas 26.09.2016 vanglale pöördumise, milles märkis, et ta on 5 ööpäeva kartserikaristust ära kandnud ja palub, et ülejäänud 7 päeva lükataks tema terviseprobleemide tõttu edasi.
12.Tartu Vangla tõlgendas Xi 26.09.2016 esitatud pöördumist selgitustaotlusena ja vastas sellele 28.09.2016 kirjaga nr 2-3/4368-2 (I kd, tl 28; II kd, tl 37). Vangla selgitas, et X kandis sel hetkel kartserikaristust vangla 13.04.2016. a käskkirja nr 6-2/602 alusel, millega talle oli määratud 7 ööpäevane kartserikaristus viiekuulise katseajaga. Kuna ta oli katseajal pannud toime uue rikkumise, siis pöörati see karistus täitmisele.
13.Tartu Vangla vastas Xi 26.09.2016. a pöördumisele seoses sooja vee ja põrandalapi andmata jätmisega 04.10.2016. a kirjaga nr 2-3/4371-2 (I kd, tl 31).
14.Tartu Vangla tagastas 04.10.2016. a otsusega nr 1-11/649-2 (I kd, tl 68; II kd, tl 12) Xi 19.09.2016 esitatud vaide, kuna vaide lahendamise hetkel ei viibinud X enam kartseris ning seega ei olnud toimingu teostamist enam võimalik nõuda.
15.X esitas 11.10.2016 vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise (I kd, tl 73), millega palus tühistada vangla 04.10.2016. a kiri ning väljastada talle vastus selle kohta, miks talle ei anta põrandalappi, kuigi ta iga päev küsib seda vanglateenistuse käest.
16.Tartu Vangla vastas Xi 10.10.2016 esitatud pöördumisele 08.11.2016 kirjaga nr 2-3/46292 (I kd, tl 53).
17.Xi esitas 28.10.2016 vanglale pöördumise (I kd, tl 69-69p), milles märgib, et ta ei ole rahul sellega, et vangla tagastas tema vaide ning palub, et tuvastataks vangla tegevuse õigusvastasus, mis seisnes selles, et talle vastati hilinemisega ning et ta viibis kartseris õigusvastaselt.
18.Tartu Vangla vastas 01.11.2016 kirjaga nr 2-3/4808-2 (I kd, tl 70) 28.10.2018. a pöördumisele, et toimingute õigusvastasuse tuvastamine ei ole vangla pädevuses.
19.Tartu Vangla vastas 08.11.2016 kirjaga nr 2-3/4629-2 (I kd, tl 74) Xi 10.10.2018 esitatud pöördumisele.
20.X palus 11.11.2016. a vanglale esitatud pöördumisega (I kd, tl 75) tunnistada vangla 08.11.2016. a vastus kehtetuks, kuna selles sisalduv info on ebaõige, ning väljastada talle tõeseid andmeid sisaldav vastus.
21.Tartu Vangla vastas 14.11.2016. a kirjaga nr 2-3/4914-2 (I kd, tl 76) Xi 10.11.2016. a pöördumisele ning märkis selles, et jääb oma varasema seisukoha juurde.
22.Tartu Halduskohus jättis 28.12.2016. a otsusega haldusasjas nr 3-16-1924 esitatud kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus Tartu Vangla 21.11.2016. a vastusega kaebusele ja tegi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märkis, et põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt kaebuse kohta esitatud vastuses.
23.Tartu Halduskohtusse saabus 03.02.2017 kaebajalt hiljem täiendatud kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 19.09.2016 esitatud vaide läbivaatamisega ja kartserist vabastamata jätmisega (haldusasi nr 3-17-300).
24.Tartu Halduskohus tagastas 28.03.2017. a määrusega haldusasjas nr 3-17-300 kaebuse osaliselt, s.o kaebaja 19.09.2016 kartserisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
25.Tartu Halduskohus rahuldas 27.06.2017. a otsusega haldusasjas nr 3-17-300 esitatud kaebuse osaliselt ning tunnistas õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse seoses kaebaja 19.06.2016 esitatud vaides haldusakti täitmise taotluse läbivaatamisega viivitamisel ja selle taotluse lahendamisel alles vaideotsuses. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata.
26.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14.06.2018. a otsusega haldusasjas nr 3-16-1924 esitatud apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis, et kaebaja 15.08.2016. a taotluse tagaküljele tehtud märge „taotlus rahuldatud“ võimaldab tõepoolest teha järelduse, et kaebaja taotlus kartserisse paigutamise edasilükkamiseks on rahuldatud. Selle märke osas ei ole vastustaja selgelt arusaadavat seisukohta oma vastuses esitanud. Vastavalt ei ole ka halduskohus selles küsimuses oma seisukohta kujundanud. Sellises olukorras ei saanud halduskohus kaebus niisuguse ebapiisava vastuse põhjal lihtmenetluses lihtsalt rahuldamata jätta. Vastustaja seisukohad ei selgita käesolevas asjas piisavalt selgelt ja ammendavalt kõiki vaidluse asjaolusid ning ei lükka ümber kaebaja esitatud tõendeid ja väiteid.
27.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14.06.2018. a otsusega haldusasjas nr 3-17-300 esitatud apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a otsuse osas, millega kaebaja kaebus jäeti rahuldamata, ning saatis asja tühistatud osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis, et haldusasja nr 3-17-300 lahendamine on lahutamatult seotud haldusasja nr 3-16-1924 lahendamisega ja neid asju ei saa lahendada eraldi. Ringkonnakohus leidis, et kui haldusasjas nr 3-16-1924 selgub, et kartserisse paigutamine oli õigusvastane ja kaebajat ei oleks tohtinud 19.09.2016 kartserisse paigutada, võis olla põhjendatud ka kaebaja
koheselt kartserist vabastamine. Kuna ringkonnakohus saatis haldusasjas nr 3-16-1924 14.06.2018 tehtud otsusega asja halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks, siis tuleb ka haldusasi nr 3-17-300 saata halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
28.Tartu Halduskohus liitis 25.07.2018. a määrusega haldusasjas nr 3-16-1924 ja 3-17-300 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-16-1924.
29.Kaebaja leiab, et vangla ei oleks tohtinud teda 19.09.2016 kartserisse paigutada, kuna 17.08.2016 oli vangla meditsiiniosakonna juhataja rahuldanud tema taotluse, millega ta oli taotlenud kartserikaristuse kandmise edasilükkamist vähemalt selle ajani, mil kaebaja saab seljavöö ja lõpetab ravi kliinikus. Kartseris ei olnud võimalik teha ka jalavanni, sest kambris ei ole sooja vett. Kartserikamber oli koristamata ja kuna kaebajal on astma ja erinevad allergiad, siis pidi kaebaja piinlema hingamisprobleemide ja allergiliste reaktsioonide tõttu. Kaebajale ei väljastatud kartserikambrisse sooja vett, et ta saaks teha jalavanne, samuti põrandalappi, et kambrit koristada.
30.Vastustaja on seisukohal, et ta ei ole kaebaja 19.09.2016 kartserisse paigutamisel, tema kartserist vabastamata jätmisel ega tema kartseris viibimise ajal õigusvastaselt käitunud. Vastustaja möönab, et P. Kooli poolt 17.08.2016 kaebaja taotluse rahuldamine võis kaebajas tekitada arusaama, et taotlus rahuldati tema põhjenduste tõttu ja tema esitatud tingimusliku tähtajani, mis ei ole aga õige. P. Kooli otsustuse aluseks oli psühhiaatri soovitus kartserikaristuse kandmine ühe kuu võrra edasi lükata. Kui P. Kool oleks kaebaja taotluse rahuldanud kaebaja tingimusi silmas pidades, ei oleks ta tema kartserisse paigutamist 19.09.2016 kooskõlastanud. Jalavannid olid kaebajale ette nähtud 2015. aastal. 2016 neid kaebajale SA TÜ Kliinikumis ette ei nähtud. Kartseris viibimise ajal esinesid kaebajal astmahood, mida on tal esinenud nii enne kui ka pärast kartseris viibimist. Kuivõrd tekkivate astmahoogude korral oli kaebajale vajaliku raviteenuse osutamine samaväärselt tagatud avatud eluosakonnas viibimisega, siis ei andnud see põhjust kartserikaristuse katkestamiseks. Vastustajale ei ole teada, et kaebaja põeks mõnda haigust, mille tõttu oleks külma veega kokkupuutumine talle välistatud või suisa ohtlik. Kambri koristamine on mõlema kambris viibiva kinnipeetava kohustus. Kaebaja ei ole väitnud, et kambrit ei koristanud ka kambrikaaslased, kellele külma veega kokkupuutumine probleeme ei valmistanud. Vastustaja väitel ei tehtud kaebajale takistusi lapi saamiseks, aga moppi ega muud varrega harja ja sooja vett kambri koristamiseks ei antud. Sellele, et kaebaja ei leppinud ainult lapi saamisega ja soovis koristamiseks ka sooja vett, tõendab haldusasjas nr 3-16-1924 kaebaja esitatud apellatsioonkaebuse lisa nr 4, mille kohaselt avaldas kaebaja raviteenust osutama tulnud meedikule pahameelt, et talle ei võimaldata kartseris sooja veega põranda pesemist. Kohtu seisukoht
31.Kohus lahendab käesoleval juhul kaebaja poolt 25.09.2016 esitatud kaebust haldusasjas nr 3-16-1924 täies ulatuses ning 03.02.2017 saabunud algselt haldusasjana nr 3-17-300 registreeritud kaebust ulatuses, milles halduskohus jättis 27.06.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata.
32.Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
33.Kaebaja paigutati 19.09.2016 kartserisse 13.04.2016. a käskkirja nr 6-2/602 ja 15.08.2016. a käskkirja nr 6-2/1303 alusel kokku 12 ööpäevaks. 13.04.2016. a käskkirjaga oli kaebajat karistatud kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks ning distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine oli lükatud edasi viiekuulise katseajaga. 15.08.2016. a käskkirjaga karistati kaebajat kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks.
34.Kaebaja arvates ei oleks tohtinud 19.09.2016 teda kartserisse paigutada, kuna 17.08.2016 oli vangla meditsiiniosakonna juhataja rahuldanud tema taotluse, millega ta oli palunud kartserikaristuse kandmine edasi lükata vähemalt selle ajani, mil kaebaja saab kätte seljavöö ja lõpeb tema ravi kliinikus.
35.Vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 1 kohaselt tuleb distsiplinaarkaristus täitmisele pöörata üldjuhul kohe. VangS § 65 lg 2 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist ning katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. VangS § 65 lg-s 3 on sätestatud, kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele. Käesolevas asjas oli kaebaja pannud toime uue distsipliinirikkumise toime katseajal ning seetõttu oli vanglal õigus VangS § 65 lg-st 3 tulenevalt mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele pöörata.
36.VangS § 65 lg-s 2 sätestatud katseajata määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine tuleb edasi lükata üksnes siis, kui distsiplinaarkaristuse järjestikune kestus osutub asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks või isiku tervist kahjustavaks. Hindamaks, kas kartserikaristusete järjestikune katkematu täitmisele pööramine on lubatav, on oluline arvestada nii isiku kartseris viibimise kestust kui ka sellest tulenevalt individuaalset mõju tema tervislikule või sotsiaalsele olukorrale (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.06.2018. a otsus asjas nr 3-15-2943, p-d 18-19). VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja ning lõike 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Kohtu hinnangul tuleneb viimati viidatud Riigikohtu lahendist ning VangS § 52 lg-test 1-2, et distsiplinaarkaristuse kohene täitmisele pööramine ei ole lubatav, kui see osutuks isiku tervist kahjustavaks.
37.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas vangla tegevus oli õiguspärane kaebaja paigutamisel 19.09.2016 kartserisse, kui 17.08.2016 oli vangla meditsiiniosakonna juhataja rahuldanud kaebaja taotluse kartserikaristuse kandmise edasi lükkamiseks. Kaebaja tõlgendas P. Kooli poolt taotluse rahuldamist selliselt, et kaebajat ei tohi kartserisse paigutada, kuni talle on väljastatud seljavöö ja lõpetatakse tema ravi TÜ Kliinikumi dermatoloogi juures (tõlge I kd, tl 135). Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kool on selgitanud, et ta ei kooskõlastanud kaebaja kartserisse paigutamist tervislikel põhjustel tulenevalt psühhiaater S. Ambre ettepanekust, põhjuseks psühhiaatrilise ravi alustamine ning eriarst oli palunud kartseri karistuse täideviimine ühe kuu võrra edasi lükata, 19.09.2016 psühhiaater S. Ambre kooskõlastas kartserisse paigutamise (I kd, tl 171).
38.15.08.2018 kaebaja poolt vanglale esitatud taotlusele, mille kohaselt kaebaja palus tema kartserisse paigutamine edasi lükata vähemalt seni, kuni talle väljastatakse seljavöö ja
lõpetatakse kliinikumist määratud ravikuur, on märgitud: „17.08.2016: Taotlus rahuldatud. Piret Kool“. Vaidlust ei ole selles, et Piret Kool on Tartu Vangla meditsiiniosakonna arst. Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on arst Siiri Ambre märkinud 17.08.2016 anamneesi, et korrigeeritud on ravi ja soovitav on kartserikaristus ühe kuu edasi lükata (I kd, tl 13).
39.Kuna kaebajal toimus eriarsti S. Ambre vastuvõtt 17.08.2016 ning P. Kool on selgitanud, et ta ei kooskõlastanud kaebaja kartserisse paigutamist psühhiaater S. Ambre ettepanekul ning arvestades, et P. Kooli poolt kaebaja kartserisse paigutamise mitte kooskõlastamine toimus samuti 17.08.2016, siis on kohtu hinnangul usutav, et P. Kooli poolne kooskõlastuse andmisest keeldumine võis olla tingitud S. Ambre soovitusest kartserikaristus ühe kuu võrra edasi lükata. Kaebaja väide, et psühhiaater oli öelnud, et kuu möödudes saame kokku ja siis antakse uus hinnang selle kohta, kas on vaja kartserisse paigutamist veel pikendada ühe kuu võrra, on jäänud paljasõnaliseks väiteks. Kaebaja tervisekaardi väljavõte 17.08.2016. a visiidi kohta seda ei kinnita. Seal on üksnes kanne, et soovitav on kartserikaristus ühe kuu võrra edasi lükata. Seejuures ei ole psühhiaater seda määranud isegi kohustusena, vaid üksnes soovitusena. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et ka pärast ühe kuu möödumist algsest kartserikaristuse kandmise edasilükkamisest oleks psühhiaater kaebaja kartserikaristuse kandmist uuesti edasi lükanud. Kuigi P. Kool on kaebaja 15.08.2016. a taotlusele teinud kande, mille kohaselt võib sellest ka aru saada selliselt, et kartserikaristuse kandmine on edasi lükatud kuni seljavöö väljastamise ja kliinikumi ravikuuri lõpetamiseni, on koostoimes psühhiaatri poolt 17.08.2016 kaebaja tervisekaardile tehtud kande ning P. Kooli selgitusega kohtu hinnangul usutav P. Kooli väide, et „taotlus rahuldatud“ märke all mõtles P. Kool üksnes kaebaja taotlust kartserikaristuse kandmise edasilükkamiseks ühe kuu võrra.
40.P. Kool on 19.09.2016 andnud kooskõlastuse kaebaja kartserisse paigutamiseks märkustega (I kd, tl 172). Esitatud dokumentidest võib kohtu hinnangul aru saada, et märkusteks oli see, et kaebajale tuleb kartserisse lubada madrats ja padi. Kaebaja ei ole väitnud, et talle kartserisse madratsit ja patja ei lubatud. Asjaolu, et neid oli talle lubatud ka varasemate kartserikaristuste kandmise ajal ei muuda 19.09.2016 kaebaja kartserisse paigutamist õigusvastaseks, nagu leiab kaebaja.
41.Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul kaebaja kartserisse paigutamist 19.09.2016 pidada õigusvastaseks, kuna meditsiiniosakonna juhataja P. Kool oli 19.09.2016 andnud kooskõlastuse kaebaja kartserisse paigutamiseks ning ükski teine asjas esitatud tõend ei lükka selle kooskõlastuse õiguspärasust ümber.
42.Kaebaja soovib käesolevas asjas ka õigusvastasuse tuvastamist Tartu Vangla tegevuse osas, millega kaebajat ei vabastatud koheselt kartserist. Kaebaja on seisukohal, et seni, kuni tema raviskeem ei olnud paigas, ei tohtinud teda kartseris hoida. Kohus kaebajaga ei nõustu. Ükski asjas esitatud tõend ei kinnita seda, et kaebajale oleks meditsiinitöötaja otsusega nähtud ette kartserikaristuse edasilükkamine nii kaua, kuni on selgunud, et uus raviskeem toimib.
43.Kaebaja väitel pidi ta kartseris piinlema ka selja- ja jalavalu käes, kuid talle ei antud valuvaigisteid, seepärast ta ei saanud minna ka kooli ega jalutuskäikudele. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajale oli kartserisse lubatud madrats ja padi. Kaebaja väitel ei lahendanud see tema selja- ja jalavalu probleemi. Kaebaja käis kartserikaristuse kandmise ajal, s.o 22.09.2016 neuroloogi vastuvõtul, samuti sai ta kartserikaristuse kandmise ajal korduvalt arstiabi seoses astmahoogudega. Seega oli kaebajale arstiabi tagatud ning tal oli võimalik ka meditsiinitöötajatelt valuvaigisteid küsida, isegi juhul, kui ta neid valvuritelt ei oleks saanud.
Samas märgib kaebaja ka seda, et ta pidi seljaprobleemide tõttu võtma mitmel korral päevas viis tugevat valuvaigistavat tabletti (II kd, tl 87p) ning ta sai igapäevaselt mitmeid valuvaigistavaid tablette, samuti väljastasid valvurid talle Paratsetamooli ja Ibumaxi. Need kaebaja väited lähevad vastuollu tema väitega, et talle ei antud valuvaigisteid. Ka kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on 22.09.2016 arst märkinud anamneesi, et kaebaja on saanud mitmesuguseid valuvaigisteid. Kohtu hinnangul ei ole sellest tulenevalt kaebaja väited, et talle ei antud valuvaigisteid, usutavad, ning ei anna alust tuvastada selles osas vangla tegevuses õigusvastasust.
44.Lisaks sellele on 21.09.2016 toimunud arstlik konsiilium hinnanud kaebaja tervislikku seisundit kaebaja tervisekaardi andmetele tuginedes ning leidnud kartserikaristuse kandmise osas, et kaebajale on kartseris madrats ja padi näidustatud (I kd, tl 52). Järelikult ei ole ka arstlik konsiilium hinnanud kaebaja terviseseisundit selliseks, mis ei võimaldaks tal kartserikaristust üldse kanda. Seetõttu ei anna ka kaebaja väide jala- ja seljavalu kohta jõuda järeldusele vangla tegevuse õigusvastasuses tema kartserisse paigutamisel.
45.Kohus leiab kokkuvõtvalt, et asja materjalidest ei nähtu, et meditsiinitöötajad oleksid kaebaja terviseseisundist tulenevalt pidanud vajalikuks kartserikaristuse kandmise edasi lükkamist pärast 19.09.2016 või selle hilisemat katkestamist. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja enda hinnangul tema terviseseisund ei võimaldanud kartserikaristust kanda, ei anna alust jõuda järeldusele, et tema kartserisse paigutamine oli seetõttu õigusvastane või et vangla oleks pidanud ta kartserist koheselt vabastama.
46.Kaebaja on palunud tuvastada õigusvastasus ka vangla tegevuses, mis seisnes selles, et talle ei väljastatud kartserikambris viibimise ajal sooja vett, et jalavanne teha, ning põrandalappi, mistõttu ta ei saanud kambrit koristada. Kaebaja väitel olid kambri põrandal tolmurullid, mis tekitasid tal allergiat ja astmahoogusid.
47.Kaebaja väitel oli mais 2016 TÜ Kliinikumis määranud arst-dermatoloog talle igapäevased jalavannid, kuid perioodil 19.09.2016–01.10.2016 talle kartserikambrisse sooja vett ei antud. Vangla on kohtule esitanud SA TÜ Kliinikumi väljastatud 22.05.2015–17.05.2016 epikriisi kaebaja kohta (I kd, tl 51). Selle kohaselt on kaebajale 22.05.2015 nähtud ette ravina jalavann iga päev. 17.05.2016 toimunud vastuvõtul ei ole igapäevaste jalavannide tegemist kaebajale ravina ette nähtud, samuti ei ole märgitud, et varasemate jalavannidega tuleks jätkata. Tartu Vangla arst M. Maidla on 19.05.2016 raviloos nr 402 märkinud otsusesse „jalavannid“, kuid ei ole täpsustanud, kui tihedalt või kui pika aja jooksul tuleks neid teha. Samuti on arstlik konsiilium kaebaja tervisekaardi andmetele tuginedes 21.09.2016 leidnud, et kaebajal ei esine nahahaigust, mis seaks erisusi teistest kinnipeetavatest, st pesemine tavaalustel (I kd, tl 52). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vangla ei ole käitunud õigusvastaselt, kui ei väljastanud kaebajale kartserikaristuse kandmise ajal 19.09.2016–01.10.2016 sooja vett jalavannide tegemiseks.
48.Kaebaja on vaidlustanud ka vangla tegevuse, mis seisnes selles, et talle ei väljastatud kartserikaristuse kandmise ajal sooja vett ja põrandalappi põranda pesemiseks. Kaebaja väitel oli põrand tolmune ning see põhjustas talle allergiat ja astmat. Kaebaja astmahood on tõendatud väljavõtetega kaebaja tervisekaardist, millest nähtub, et 23.09.2016, 25.09.2016, 28.09.2016 ja 30.09.2016 olid kaebajal astmahood, mis tekkisid tolmu peale.
49.Kaebaja on 26.09.2016 pöördunud kirjalikult vangla poole, milles märgib, et küsib iga päev sooja vett ja põrandalappi, kuid ei saa seda ning see on juba ohuks tema tervisele (I kd, tl 30).
Vangla on sellele vastanud 04.10.2016, et normatiivaktid ei näe ette kartserikambris sooja vee olemasolu, kuid põrandalappi on võimalik küsida vanglateenistuse ametnike käest. Kaebaja on 11.10.2016 vanglale esitatud vaidena pealkirjastatud dokumendis märkinud, et ta on iga päev küsinud vanglateenistuse ametnike käest põrandalappi, kuid talle ei ole seda antud, samuti ei antud sooja vett (I kd, tl 33). Vangla on 08.11.2016 kaebajale vastanud, et 19.09.2016 enne kaebaja kambrisse nr 1006 paigutamist oli majandusabitöölisest kinnipeetav teostanud kambris täieliku põrandapindade pesu ning võtnud ära sinna jäänud prügi. Seega oli kamber enne kaebaja sinna paigutamist värskelt puhastatud ning kambris paiknemisel lasus kambri korrashoiu kohustus kaebajal. Vangla on selgitanud, et kartserisse väljastatava nn põrandalapi näol on tegemist riidekaltsuga (vanad linad, rätikud jmt), millest vastavalt vajadusele väljastatakse paras tükk. Riidetükki on võimalik kasutada ka kambris oleva külma veega (I kd, tl 53).
50.Kohtu hinnangul on tõendatud, et kaebaja on korduvalt vanglaametnikelt palunud põrandalappi ja sooja vett. Vangla on vastuses kaebusele (I kd, tl 49p) kinnitanud, et kaebajale olid kambri koristamise võimalused tagatud sarnaselt teiste kartseris viibivate kinnipeetavatega, st kartseris viibimise ajal väljastatakse kartseris koristada soovivale kinnipeetavale põrandalapp, milleks on riidetükk. Samas on vangla ka 08.11.2016. a vastuses kaebaja pöördumisele nentinud, et ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, kas kaebajale põrandalapp väljastati või mitte (I kd, tl 53). Kaebaja tervisekaardi väljavõttel on 23.09.2016 raviloos nr 430 märgitud anamneesi, et kinnipeetav on pahane, et talle ei võimaldata kartseris sooja veega põranda pesemist.
51.Vastavalt justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri“ §-le 60 on kartseris lubatud asjade nimekiri väga piiratud. Vanglal puudub kohustus väljastada kinnipeetavale kartseris viibimise ajal sooja vett põranda pesemiseks. Asjas esitatud materjalide kohaselt puudus kaebajal ka arsti ettekirjutus selle kohta, et talle oleks tulnud tema terviseseisundist tulenevalt väljastada sooja vett põranda pesemiseks. Seetõttu ei ole vangla tegevus kaebajale põranda pesemiseks sooja vee väljastamata jätmisel õigusvastane.
52.Kohtu hinnangul on usutavam vangla väide, et kaebajale ei tehtud takistusi põrandalapi saamiseks, kuid kuna valvurid keeldusid kaebajal väljastamast sooja vett, siis ei võtnud kaebaja vastu ka põrandalappi. Sellele viitab eelkõige asjaolu, et kaebaja on kõigis dokumentides, kus ta vangla poole on pöördunud põrandalapi saamiseks, viidanud ka sellele, et ta soovib põranda pesemiseks saada sooja vett. Kaebaja ei ole kordagi viidanud sellele, et talle oleks keeldutud üksnes põrandalapi väljastamisest. Kohtu hinnangul oleks kaebajal olnud võimalik kambri põrandat pesta ka kambris oleva külma veega. Kaebaja väidet, et ta peab vältima külma vett oma terviseprobleemide tõttu, kaebaja terviseandmed ei kinnita. Kaebaja on 23.09.2016 raviloo nr 430 kohaselt avaldanud meditsiinitöötajale pahameelt, et talle ei võimaldata kartseris sooja veega põranda pesemist, kuid meditsiinitöötaja ei ole teinud ettekirjutust, et kaebajale tuleks põranda pesemiseks sooja vett väljastada. Asja materjalidest nähtub, et kaebajale on tema astmahoogude puhul arstiabi olnud tagatud ning ka meditsiinitöötajad, kes käisid 23.09.2016, 25.09.2016, 28.09.2016 ja 30.09.2016 astmahoogude tõttu arstiabi andmas, ei ole näinud vajadust kaebaja terviseseisundist tulenevalt tema kartserikaristuse kandmist katkestada või talle kambri koristamiseks sooja vee väljastamiseks ettekirjutust teha.
53.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.
54.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.