Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits 14.06.2018, Tartu 3-17-300 J.K. kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 19.09.2016 esitatud vaide läbivaatamisega ja kartserist vabastamata jätmisega Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a otsus J.K. apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja/apellant J.K. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a otsus osas, millega kaebaja kaebus jäeti rahuldamata, ning saata asi tühistatud osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla tunnistas 13.04.2016. a käskkirjaga nr 6-2/602 (tl 57-58) kaebaja süüdi justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 82 lg 3 rikkumises ning karistas kaebajat kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks. Vangla lükkas distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise edasi viiekuulise katseajaga.
2.Tartu Vangla tunnistas 15.08.2016. a käskkirjaga nr 6-2/1303 (tl 59-60) kaebaja süüdi VSkE § 82 lg 3 rikkumises ning karistas kaebajat kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks.
3.Kaebaja esitas 15.08.2016 Tartu Vanglale taotluse (10-10p), milles palus kartserisse paigutamine edasi lükata vähemalt seni, kuni kaebaja saab kätte seljavöö ja lõpetab talle määratud ravikuuri. Kaebaja nimetas ära seljavalu ja jalaga seotud probleemi. Kaebaja leidis, et kartserikaristus on välistatud, sest kaebaja peab arsti ettekirjutuse kohaselt tegema soojavee vanne ning kasutama kolm korda nädalas nahaprobleemide tõttu dušši. Lisaks märkis kaebaja ära psüühikaga seotud probleemid ja ravi.
4.Kaebaja käis 17.08.2016 psühhiaatri vastuvõtul ning psühhiaater korrigeeris kaebaja ravi ning leidis, et kartserikaristuse täitmist on põhjendatud edasi lükata üks kuu (tl 50).
5.Meditsiiniosakonna juhataja rahuldas 17.08.2016 kaebaja 15.08.2016. a taotluse (tl 10p).
6.Tartu Vangla paigutas 19.09.2016 kaebaja eritingimustel kartsersisse, kus ta Tartu Vangla käskkirjade nr 6-2/1302 ning 6-2/602 alusel viibis kuni 01.10.2016.
7.Kaebaja esitas 19.09.2016 vanglale vaide (tl 11), milles kaebaja taotles kartserist vabastamist seni kuni laheneb probleem seljavööga ning kaebaja lõpetab ravikuuri kliinikumis jne. Kaebaja selgitas, et 17.08.2016 rahuldas meditsiiniosakonna juhataja kaebaja taotluse ja seega ei oleks kaebajat tohtinud 19.09.2016 kartserisse panna.
8.Tartu Vangla tagastas 04.10.2016. a otsusega nr 1-11/649-2 (tl 12) kaebaja 19.09.2016 esitatud vaide.
9.Tartu Halduskohtusse saabus 03.02.2017 kaebajalt hiljem täiendatud kaebus (tl 1, 4, 5-6p, 30-30p) Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 19.09.2016 esitatud vaide läbivaatamisega, kaebaja kartserisse paigutamisega 19.09.2016 ja kartserist vabastamata jätmisega.
10.Tartu Halduskohus tagastas 28.03.2017. a määrusega (tl 41-42p) kaebuse osaliselt, s.o kaebaja 19.09.2016 kartserisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Halduskohus selgitas, et kaebaja taotleb vangla tegevuse, mis seisneb alusetult 19.09.2016 kartserisse paigutamises, kambri sooja vee ja lapi mittemääramises, õigusvastasuse tuvastamist haldusasjas nr 3-16-1924. Halduskohus märkis, et haldusasjas nr 3-16-1924 on halduskohus teinud lahendi, mis on Tartu Ringkonnakohtu menetluses.
11.Tartu Vangla palus 26.04.2017 kaebusele esitatud vastuses (tl 48-49) jätta kaebus rahuldamata. Tartu Vangla leidis, et kuivõrd 04.10.2016 ei paiknenud kaebaja enam kartseris, oli tema nõue enda kartserist vabastamiseks muutunud ainetuks. Tartu Vangla selgitas, et kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et kartseris viibimise ajal oleks tal tekkinud uued tervislikud probleemid. Kaebaja tugineb üksnes põhjendustele, miks teda ei oleks tohtinud kartserisse paigutada. Nimetatud asjaolud sõltuvad aga haldusasja nr 3-16-1824 tulemustest.
12.Tartu Halduskohus rahuldas 27.06.2017. a otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1) ning tunnistas õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus seoses kaebaja 19.06.2016 esitatud vaides haldusakti täitmise taotluse läbivaatamisega viivitamisel ja selle taotluse lahendamisel alles vaideotsuses. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et Tartu Vangla tegevus seoses 19.09.2016 esitatud vaides haldusakti täitmise taotluse läbivaatamisega viivitamisel ja selle lahendamisel alles vaideotsuses, oli õigusvastane ning tuvastamiskaebus kuulub selles osas rahuldamisele.
Halduskohus selgitas, et kuigi vanglal oli kohustus haldusakti täitmise peatamise taotlus viivitamatult lahendada, ei olnud haldusorganil kohustust taotlust rahuldada. Haldusakti täitmise võib peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Asudes haldusakti peatamisega kaitsma üht neist väärtustest, ei tohi ülemääraselt rikkuda teisi. Haldusakti täitmise peatamine on põhjendatud, kui peatamata jätmine loob kaebaja jaoks sellise olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud. Halduskohus nõustus vastustajaga, et käesoleva kohtuasja raames esitatud menetlusdokumentides ei ole kaebaja kordagi väitnud, et tal oleksid kartseris paiknemise ajal tekkinud uued tervislikud probleemid. Kaebaja tugineb üksnes põhjendustele, miks ei oleks teda 19.09.2016 tohtinud kartserisse paigutada. Nimetatud asjaolu sõltub aga haldusasja nr 3-16-1924 tulemusest. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus, et õigusvastane ei olnud kaebaja koheselt kartserist vabastamata jätmine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 9596p), milles palub halduskohtu otsuse tühistada osas, mis puudutab kaebaja koheselt kartserist vabastamata jätmist. Kaebaja märgib, et kohus ei teatanud kaebajale, et ta oleks pidanud kirjutama, et kaebaja tervis kartseris halvenes. Kohus oleks pidanud välja selgitama, et vangla pidi kaebaja kartserist vabastama, kuna kaebajal jäi ravi lõpetamata, õige ravi määramata ja kaebaja tervis halvenes. Vanglal olid andmed meditsiinikaardil olemas. Vangla oleks pidanud kaebaja koheselt kartserist vabastama asjaolude väljaselgitamiseni. Kartseris ei võimaldatud kaebajale 2016 arstide poolt väljakirjutatud ravi. Terviseseseisundi halvenemisele kartseris viibimise ajal on kaebaja viidanud ka haldusasjas nr 3-16-2178, milles kirjutas, et uus raviskeem üldse ei mõjunud ning depressiooniseisund vaid halvenes. Kaebaja palub muuhulgas kohtul välja nõuda tervisekaardi väljavõtted. Vangla oli teadlik, et kartseris viibimise ajal kaebaja tervis halvenes ja kaebaja kutsus kartserisse arste. Tervisekaardilt on kirjas raviskeemi muutmised, valuvaigistite väljakirjutamised ja asjaolu, et kaebajal olid seljavalud.
14.Tartu Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 100-100p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja hinnangul asus halduskohus põhjendatult seisukohale, et kaebaja ei ole tuginenud kartseris paiknemise ajal tekkinud uutele terviseprobleemidele ning kohustust kaebaja taotlus rahuldada Tartu Vanglal ei olnud. Kaebaja viited tema tervislikule seisundile enne tema kartserisse paigutamist on asjakohatud, kuivõrd selle üle, kas tema kartserisse paigutamine oli õiguspärane, toimub vaidlus haldusasjas nr 3-16-1924. Samuti on asjakohatud ja tuleb jätta tähelapanuta kaebaja viited eesti keele kursustel, duši all ja jalutuskäigul käimisele, raskete asjade tassimisele, pärast 19.09.2016 esinenud terviseprobleemidele, dermatoloogiga kohtumise mittevõimaldamisele ning jalgadel seismise ajalisele pikkusele. Kaebaja taotlus tervisekaardi välja nõudmiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Tartu Ringkonnakohus määras 30.05.2018. a määrusega (tl 102-102p) lahendada asi lihtmenetluses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a otsus tuleb tühistada osas, millega kaebaja kaebus jäeti rahuldamata, ning asi tuleb tühistatud osas saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
17.Ringkonnakohus selgitab, et haldusasjas nr 3-16-1924 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingute (kartserisse 19.09.2016 paigutamine ja sinna sooja vee ning koristusvahendite andmisest keeldumine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Halduskohus jättis 27.12.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ning kaebaja esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtusse. Käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 19.09.2016 esitatud vaide läbivaatamisega ja kartserist vabastamata jätmisega. Halduskohus võttis 28.03.2017. a määrusega kaebuse menetlusse ja rahuldas 27.06.2017. a otsusega kaebuse osaliselt. Apellatsioonkaebuses vaidlustab kaebaja halduskohtu otsust osas, millega halduskohus jättis kaebaja kartserist vabastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamata.
18.Käesolevas asjas esitas kaebaja Tartu Vanglale kartserist vabastamise taotluse 19.09.2016 (vanglas registreeritud 20.09.2016). Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks kartserist vabastamata jätmise õigusvastasuse. Haldusasjas nr 3-16-1924 vaidlustas kaebaja tema kartserisse paigutamise 19.09.2016. Ringkonnakohtu hinnangul on need asjad omavahel lahutamatult seotud ja neid asju ei saa lahendada eraldi. Halduskohus nõustus vaidlustatud otsuses vastustajaga, et käesoleva kohtuasja raames esitatud menetlusdokumentides ei ole kaebaja kordagi väitnud, et tal oleksid kartseris paiknemise ajal tekkinud uued tervislikud probleemid. Tartu Halduskohus on otsuses märkinud, et kaebaja tugineb kaebuses üksnes põhjendustele, et miks ei oleks teda 19.09.2016 tohtinud kartserisse paigutada, aga nimetatud asjaolu sõltub haldusasja nr 3-16-1924 tulemustest. Ringkonnakohus leiab, et kui haldusasjas nr 3-16-1924 selgub, et kartserisse paigutamine oli õigusvastane ja kaebajat ei oleks tohtinud 19.09.2016 kartserisse paigutada, võis olla põhjendatud ka kaebaja koheselt kartserist vabastamine.
19.Ringkonnakohus märgib, et kuna halduskohus oli asjas nr 3-16-1924 lahendi juba teinud enne käesoleva asja menetlusse võtmist, ei saanud halduskohus kaaluda käesoleva haldusasja ja haldusasja nr 3-16-1924 liitmist, samas oli halduskohtul võimalik kaaluda menetluse peatamist. HKMS § 95 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. HKMS § 95 alusel tuleb võtta sisuline seisukoht, kas teise käimasoleva kohtumenetluse esemeks oleval asjaolul või teises asjas tõlgendataval õigusnormil on määrav tähtsus menetletava asja lahendamiseks. Tartu Ringkonnakohus saatis haldusasjas nr 3-16-1924 tehtud 14.06.2018. a otsusega halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pidanud võimalikuks asja lahendamist lõplikult apellatsiooniastmes, kuna kujunenud olukorras pole kaebuses toodud küsimusi sisuliselt üldse uuritud ning asjaolusid välja selgitatud ning sellisel juhul peaks ringkonnakohus sisuliselt läbi viima esimese astme kohtu menetlust. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on võimalik käesolevat asja lahendada kas alles peale asjas nr 3-16-1924 tehtud lahendi jõustumist või kaebuste ühisel menetlemisel ning ringkonnakohus saatis haldusasja nr 3-16-1924 tagasi halduskohtule, tuleb ka käesolev asi saata vaidlustatud osas tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 199 lg 2 p 3). Ringkonnakohus soovitab halduskohtul kaaluda käesoleva haldusasja liitmist haldusasjaga nr 3-16-1924, kuna kaebuste ühine menetlemine võimaldaks nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
20.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisadena 14 dokumenti. Ringkonnakohus tagastas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse lisad nr 5, 7 ja 9. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil
ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kuna ringkonnakohus saadab asja halduskohtule tagasi, ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta kaebaja poolt apellatsioonikaebusega esitatud ülejäänud lisade osas. Halduskohtul tuleb asja menetlemise käigus hinnata, kas tegemist on asjas tähtsust omavate tõenditega. Lisaks tuleb halduskohtul võtta seisukoht apellatsioonkaebuses väljatoodud ravilugude ja muude kinnituste vanglalt väljanõudmiseks esitatud taotluste osas.
21.Lähtuvalt eelnevast rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 27.06.2017. a otsuse osas, millega kaebaja kaebus jäeti rahuldamata, ning saadab asja tühistatud osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.