AS Kuusakoski kaebus Keskkonnainspektsiooni 23.11.2016. a ettekirjutuse nr 177 osaliseks tühistamiseks, 14.07.2016. a ettekirjutuse nr 0000113 täitmata jätmise eest 19.10.2016. a asendustäitmise rakendamise hoiatuse osalise tühisuse tuvastamiseks ning asendustäitmise rakendamise keelamiseks AS Kuusakoski puudutavates osades
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Kuusakoski Vastustaja – Keskkonnainspektsioon Kolmas isik – MTÜ Rehviringlus
1.Rahuldada AS Kuusakoski kaebus.
2.Tühistada osaliselt Keskkonnainspektsiooni 23.11.2016. a ettekirjutus nr 177 AS Kuusakoski osas.
3.Tuvastada Keskkonnainspektsiooni 14.07.2016. a ettekirjutuse nr 0000113 täitmata jätmise eest 19.10.2016. a asendustäitmise rakendamise hoiatuse osaline tühisus AS Kuusakoski osas.
4.Keelata asendustäitmise rakendamine AS Kuusakoski osas.
5.Välja mõista Keskkonnainspektsioonilt AS Kuusakoski kasuks 5045 eurot (ilma käibemaksuta).
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so kuni 18. veebruar 2019. a. Tartu Ringkonnakohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle kohtuistungit.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Keskkonnainspektsioon (KKI) tegi 14.07.2016. a ettekirjutuse nr 0000113, mille üheks adressaadiks oli kaebaja ja mida ettekirjutuse adressaatide poolt ei täidetud ja jäeti nõuetekohaselt käitlemata (suunamata taaskasutusse) 750 tonni endisel Raadi lennuvälja, objektil 4, Tartu valla Tila külas asuvaid vanarehve. KKI andis 23.11.2016. a ettekirjutuse nr 177, mille üheks
adressaadiks oli kaebaja. KKI 14.07.2016. a ettekirjutuse nr 0000113 täitmata jätmise eest tegi KKI 19.10.2016. a teiste seas kaebajale asendustäitmise rakendamise hoiatuse.
2.Tartu Halduskohtu menetluses on Tallinna Halduskohtust kohtualluvuse järgi saadud AS Kuusakoski 29.11.2016. a Tartu Halduskohtule laekunud kaebus (tl 1–10), milles taotletakse Keskkonnainspektsiooni (KKI) 23.11.2016 kirja „Ettekirjutuse edastamine“ osalist tühistamist, KKI 19.10.2016 kirja „Asendustäitmise rakendamise hoiatus“ osalise tühisuse tuvastamist ning asendustäitmise rakendamise keelamist AS Kuusakoski puudutavates osades.
3.Tartu Halduskohus võttis 01.12.2016. a määrusega kaebuse menetlusse, otsustas kolmandate isikute kaasamise ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
4.Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2017. a määrusega rahuldati kaebaja määruskaebus osaliselt ja rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning keelati esialgse õiguskaitse korras Keskkonnainspektsioonil 14.07.2016. a ning 23.11.2016. a ettekirjutuste alusel AS-ile Kuusakoski pandud kohustuste asendustäitmise kulude sissenõudmine, kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas.
5.Vastustaja teavitas 19.12.2018. a kohut kaebuse õigeks võtmisest.
6.Tartu Halduskohtu 19.12 2018. a määrusega kõrvaldati kolmanda isikuna menetlusest Rubronic OÜ. Kohtu seisukoht
7.Kui vastustaja võtab kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse (HKMS § 159 lg 1).
8.Seoses vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtmisega (tl 179–181) kuulub kaebus seega rahuldamisele. HKMS § 159 lg 1 järgi ei saa kohus õigeksvõtu järel enam vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollida, vaid peab kaebuse rahuldama.1
9.Vastustaja tugineb kaebust õigeks võttes Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2018. a otsusele asjas nr 3-16-616, milles olid käesoleva asjaga samad menetlusosalised ja milles tuvastati, et kaebajale samasisuliste ettekirjutuste tegemiseks puudus õiguslik alus. Seetõttu tühistab halduskohus analoogselt viidatud kohtuotsusega ettekirjutuse kaebajat puudutavas osas ja rahuldab tuvastamisja keelamiskaebuse.
10.Kolmas isik ei ole esitanud vastuväiteid õigeksvõetud kaebuse rahuldamisele (HKMS § 159 lg 4).
11.HKMS § 109 lg 2 kohaselt tuleb esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1 ls 1). Otsus tehakse vastustaja kahjuks. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
12.Kaebaja taotleb vastustajalt 5665,80 euro menetluskulu ja 45 euro riigilõivu väljamõistmist ja 15 euro riigilõivu tagastamist.
T. Saar, Halduskohtumenetluse seadustik kommenteeritud väljaanne, Koost. K. Merusk ja I. Pilving, Tallinn, kirjastus Juura, 2013, lk 550.
13.Kolmas isik taotleb 561,60 euro väljamõistmist. Kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast kaebuse õigeksvõttu tekkinud kolmanda isiku menetluskulusid summas 43,20 eurot (HKMS § 108 lg 5 ls 1), millises osas ei esine seega alust menetluskulude väljamõistmiseks.
15.Kohus ei nõustu täielikult vastustaja käsitlusega menetluskulu vähendamisest. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajakulude suurust, vaid arvestada tuleb eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (vrdl nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla aga asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus on neil asjaoludel seisukohal, et vastustaja taotlus ei ole täielikult põhjendatud. Asjas on enne kaebuse õigeks võtmist läbiviidud täiemahuline eelmenetlus. Kohtuasjas 3-17-616, millele vastustaja kaebust õigeks võttes viitas, jäid kaebajale välja mõistetavad kulud esimeses ja teises kohtuastmes suurusjärku 4000 eurot ja asi vaadati läbi istungimenetluses. Kaebaja pidi käesolevas asjas aga halduskohtu õigusvastase esialgse õiguskaitse määrusele esitama määruskaebuse ringkonnakohtule. Kohtupraktika kohaselt ei oma tähtsust mitu advokaati menetlusosalist esitas, kui nende töö ei ole dubleeritud (RKHKo 3-3-1-28-09). Kohtupraktikas on väljamõistetavate menetluskulude põhjendatud suuruse hindamisel peetud kohaseks võtta arvesse seda, kas esindaja on mõne teise vaidluse kaudu kursis haldusasja materjalidega (RKHKo 3-3-1-49-05). Võttes arvesse, et käesolev asi oli üks esimesi, mis mõjutas advokaatide tööaega, aga ka seda, et kohtute menetluses on olnud arvukalt samasisulisi vaidlusi samade poolte vahel, milles on kaebaja menetluskulud olnud valdavalt väiksemad ja kuna kohtud on ka väiksemad menetluskulud välja mõistnud, siis mõistab kohus kaebajale välja 5000 eurot menetluskulu ja 45 eurot riigilõivu ning tagastab 15 eurot riigilõivu (HKMS § 104 lg 5 p 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.