Keskkonnaõigus › Jäätmed

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI) tegi 14.07.2016 OÜ-le Rubronic ettekirjutuse nr 0000113 (tl 56-59) käidelda nõuetekohaselt (suunata taaskasutusse) 885 tonni endisel Raadi lennuvälja objektil 4 Tila külas Tartu vallas Tartu maakonnas asuvaid vanarehve hiljemalt 14.08.2016. Ettekirjutuse hoiatuses selgitas KKI, et juhul, kui OÜ Rubronic ei täida nimetatud kohustust tähtajaks, kohustab KKI tulenevalt jäätmeseaduse (JäätS) § 26 lg-st 9 oma vastutuse ulatuses vanarehve nõuetekohaselt käitusesse suunama MTÜ-d Rehviringlus ja JäätS § 26 lg 4 alusel AS-i Kuusakoski ning kui viimased oma kohustust ei täida, rakendab KKI asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 11 lg 1 alusel asendustäitmist.

KKI 17.08.2016. a kirjaga nr 6-1/16/1354-50 (tl 61) edastati AS-ile Kuusakoski ettekirjutuse nr 0000113 täitmise kontrolli protokoll ning selgitati, et kuna OÜ Rubronic ei ole täitnud ettekirjutusega nr 0000113 pandud kohustust, kohustab KKI oma vastutuse ulatuses vanarehve nõuetekohaselt käitusesse suunama JäätS § 26 lg 9 alusel MTÜ-d Rehviringlus ja JäätS § 26 lg 4 alusel AS-i Kuusakoski hiljemalt 16.09.2016. KKI märkis, et kui määratud tähtajaks ei ole 885 tonni vanarehve taaskasutusse suunatud, rakendab KKI ATSS § 11 lg 1 alusel asendustäitmist.

19.10.2016 tegi KKI OÜ-le Rubronic, MTÜ-le Rehviringlus ja AS-ile Kuusakoski asendustäitmise rakendamise hoiatuse (tl 73-73p), milles on märgitud, et 19.09.2016 ja 20.09.2016 toimunud kontrolli käigus on selgunud, et 14.07.2016. a ettekirjutusega pandud kohustust ei ole määratud tähtajaks täidetud. Seetõttu alustas KKI ettekirjutuse täitmise korraldamist asendustäitmise korras. Kavandatava asendustäitmise eeldatav kulude suurus on 163 548 eurot (1844,8 eurot/t × 885 t). Asendustäitmise kulud jagunevad järgnevalt: OÜ Rubronic 8847,95 eurot, MTÜ Rehviringlus solidaarselt OÜ-ga Rubronic 102 331,98 eurot (62,57%) ning AS Kuusakoski solidaarselt OÜ-ga Rubronic 52 368,07 eurot (32,02%). Hoiatuses märgiti, et ettekirjutuses ettenähtud kohustust on vabatahtlikult võimalik täita kuni 01.11.2016.

KKI pikendas 14.11.2016. a kirjaga nr 6-1/16/1354-89 (tl 62p) AS-i Kuusakoski suhtes vabatahtliku täitmise aega, kuna AS Kuusakoski oli asendustäitmise rakendamise hoiatuse kätte saanud 03.11.2016. Vabatahtliku täitmise uueks tähtpäevaks määrati 27.11.2016.

24.11.2016 tegi KKI täitekorralduse, millega otsustas rakendada 14.07.2016. a ettekirjutuse nr 0000113 täitmiseks sunnivahendina asendustäitmist alates 28.11.2016 ning teha sunnivahendi vahetu rakendamine ülesandeks AS-ile Ragn-Sells. Täitekorralduse kohaselt tuleb asendustäitmise korras suunata taaskasutusse endisel Raadi lennuväljal asuvad 885 tonni vanarehve. Täitekorralduses on sunnivahendi adressaatidena märgitud OÜ Rubronic, MTÜ Rehviringlus ning AS Kuusakoski.

KKI tegi 23.11.2016. a ettekirjutuse nr 177 (tl 74p-76), mille p-ga 1 kohustas OÜd Rubronic käitlema nõuetekohaselt (suunama taaskasutusse) 750 tonni endisel Raadi lennuvälja objektil 4 Tila külas Tartu vallas Tartu maakonnas asuvaid vanarehve hiljemalt 15.12.2016. Ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 2 kohustati MTÜ-d Rehviringlus tagama p-s 1

nimetatud kohustusest 469 tonni vanarehvide nõuetekohane käitlemine hiljemalt 15.12.2016. Ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 3 kohustati AS-i Kuusakoski tagama p-s 1 nimetatud kohustusest 240 tonni vanarehvide nõuetekohane käitlemine hiljemalt 15.12.2016. Ettekirjutuses on märgitud, et lähtudes ATSS §-st 7 teeb KKI OÜ-le Rubronic, ASle Kuusakoski ja MTÜ-le Rehviringlus hoiatuse, mille kohaselt juhul, kui ettekirjutus ei ole 15.12.2016 täidetud, rakendab KKI asendustäitmist ning asendustäitmise läbiviimise eeldatav kulude suurus on 184,8 eurot tonn, kokku 138 600 eurot (184,8 eurot/t × 750 t). AS Kuusakoski esitas 29.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada KKI 23.11.2016. a ettekirjutus, tuvastada KKI 19.10.2016. a kirja „Asendustäitmise rakendamise hoiatus“ osaline tühisus kaebajat puudutavas osas, ennistada KKI 14.07.2016. a ettekirjutuse nr 0000113 kaebuse esitamise tähtaeg ja tühistada nimetatud ettekirjutus AS-i Kuusakoski puudutavas osas.

Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rikkunud kohustust seoses jäätmete käitlemisega. Kaebaja ei ole rehvide omanik, Raadil asuva kinnisasja omanik või muul moel kohustatud OÜ Rubronic rehve käitlema. Kaebaja on seisukohal, et ka JäätS § 26 lg 4 ei kohusta kaebajat kandma teise jäätmekäitleja kulutusi. Kaebaja arvates ei saa ta vastutada OÜ Rubronic kohustuse rikkumise eest perioodil, mil ta ei ole OÜle Rubronic vanarehve andnud. Asendustäitmise menetluses on tehtud olulisi menetlusvigu, mis on tinginud 23.11.2016. a ettekirjutuse ja asendustäitmisega jätkamise õigusvastasuse. Kaebaja ei olnud 14.07.2016. a ettekirjutuse adressaat. Kaebaja on seisukohal, et asendustäitmise eeldused on täitmata, sest KKI ei ole haldusmenetluses nr 12000216 kaebaja suhtes ettekirjutust teinud. Täidetud ei ole asendustäitmise kõige olulisem eeldus. Puudub põhihaldusakt, millega oleks kaebajale kohustusi pandud. Vastustaja on nõudnud kaebajalt ettekirjutuse täitmist, mida kaebaja ei saa täita faktiliselt ega õiguslikult, sest see kohustab toime panema õigusrikkumise. Seega on ka sellist kohustust sisaldav haldusakt tühine. Vastustaja ei ole haldusmenetluses tuvastanud kaebajale seadusest tuleneva kohustuse rikkumist. Faktist, et kaebaja on andnud OÜ-le Rubronic käitlemiseks vanarehve, ei saa tuletada kaebaja kohustuste rikkumist. Kaebaja on seisukohal, et ATSS § 5 lg 2 ei rakendu olukorras, kus haldusorgan arvab, et saab nõuda teise isiku kohustuste täitmata jätmisega seotud kahjude hüvitamist. Kaebaja on seisukohal, et 19.10.2016. a hoiatus on õigusvastane. Kehtivat ettekirjutust ei ole tehtud. Kaebaja hinnangul on õigusvastane ka 23.11.2016. a ettekirjutuses sisalduv hoiatus. Vastustaja on andnud kaebajale kohustuste täitmiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja. Kaebajal ei ole võimalik korraldada niivõrd lühikese aja jooksul sellise koguse jäätmete käitlemist. Samuti ei ole sunnivahendi kohaldamine kaebaja suhtes proportsionaalne, sest OÜ Rubronic ei ole talle jäätmeloast tulenevatele kohustustele vastu vaielnud. Kaebusele lisatud esialgse õiguskaitse taotlusega palus kaebaja peatada AS-i Kuusakoski puudutavas osas Raadil asuvate 511 tonni vanarehvide käitlemine (32,02% 1635 t-st) ja peatada 24.11.2016. a täitekorralduse ja 23.11.2016. a ettekirjutuse alusel toimuv asendustäitmise läbiviimine AS-i Kuusakoski puudutavas osas (32,02% 1635 t-st), keelata AS-i Kuusakoski suhtes uute ettekirjutuste tegemine seoses Raadil asuvate vanarehvide käitlemisega ja KKI kõik toimingud seoses AS-ilt Kuusakoski asendustäitmise kulude nõudmisega. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduste kohaselt on kaebaja subjektiivsed õigused ohus, sest vastustaja on lühikese aja jooksul viinud läbi kaks haldusmenetlust ning alustanud 28.11.2016

ühe haldusmenetluse tulemusel kaebaja suhtes asendustäitmist ning kavandab teist asendustäitmist alates 15.12.2016. Asendustäitmise tulemusel ähvardab kaebajat 98 745 (52 368 + 46 377) euro suurune rahaline nõue. Asendustäitmise läbiviimise korral peaks kaebaja asuma tsiviilkohtu vaidlusesse kohtutäituriga. Alternatiivselt palus kaebaja kohtult esialgse õiguskaitse korras tähtaja pikendust kuni 28.02.2017, et kaebaja saaks ise allhanke teel korraldada vanarehvide käitlemise, sest kaebajale on ettekirjutuse alusel antud ebamõistlik tähtaeg vanarehvide käitlemiseks. Kaebaja märgib, et tal oleks võimalik ASst Ragn-Sells väiksemate kuludega vanarehvid käidelda. Kaebaja arvates räägib esialgse õiguskaitse kasuks ka avalik huvi, sest esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa uued kohtumenetlused. Vastustaja kavandab täiendavate haldusmenetluste algatamist ning avalikes huvides ei ole kohtusüsteemi koormamine vaidlustega, mida saaks vältida. Tartu Halduskohus jättis 01.12.2016. a määruse resolutsiooni punktiga 6 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud, sest kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekkivad tagajärjed seisnevad eelkõige asendustäitmise kulude võimalikus sissenõudmises vastustaja poolt. Seega on kaebaja huvi eelkõige majanduslik. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajale ei saa tekkida tagajärgi, mida hiljem poleks võimalik kaebajale soodsa kohtulahendiga heastada. Kaebajale ei ole 14.07.2016. a ettekirjutusega alustatud haldusmenetlus kahjulikke tagajärgi kaasa toonud ning pöördumatute tagajärgede ohtu ei ole ette näha ka lähitulevikus. Halduskohus näeb pigem äratuntavat kahju vanarehvide käitlemise põhjendamatul peatamisel, kuna suure koguse vanarehvide käitlemata jätmine võib põhjustada ilmselgelt keskkonnaohu. Halduskohus märkis, et käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas vastustajal on õigus kohustada kaebajat tagama OÜ-le Rubronic 14.07.2016 ettekirjutusega pandud kohustuse täitmist.

Halduskohus leidis, et kaebaja õigused ei jää esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaitseta, sest kaebaja õiguste hilisem kaitse ei ole võimatu ega raskendatud, sest kaebajal on võimalik nõuda tekitatud kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel. Samuti ei ole selgunud, kas vastustaja on õigustatud esitama asendustäitmises kantud kulude sissenõudmise nõude kaebaja vastu, kuna enne kaebaja vastu sissenõude pööramist peaks vastustaja nõudma kulude hüvitamist OÜ-lt Rubronic. Alles pärast seda, kui on selgunud, et OÜ Rubronic varadest ei piisa, on vastustajal õigus nõuda asendustäitmise kulude hüvitamist solidaarselt MTÜ-lt Rehviringlus ja kaebajalt. Kaebaja on märkinud, et OÜl Rubronic on olemas rahalised vahendid kulutuste katmiseks. Halduskohus möönas, et asendustäitmisel kantud kulude tasumise nõude tagasitäitmine võib olla ebamõistlik, kuid mitte võimatu. Esialgse õiguskaitse taotluses palutud tähtaja pikendamise osas selleks, et kaebaja saaks ise korraldada vanarehvide käitlemise, leidis halduskohus, et ka see tuleb jätta rahuldamata, sest asendustäitmise vahetu rakendamine on tehtud ülesandeks AS-le Ragn-Sells, kes on välja valitud riigihanke korras. Vastustaja on kaebajale teatanud kavandatava asendustäitmise eeldatava kulude suuruse. Halduskohus märkis, et ta ei pea võimalikuks hakata kaaluma esialgse õiguskaitse kohaldamisel menetlusosaliste majanduslikke huve ja asendustäitmise kulude põhjendatust. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 01.12.2016. a määruse resolutsiooni p 6 peale määruskaebuse, millega palub halduskohtu määruse tühistada ja rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ning keelata KKI-l kõik toimingud seoses AS-ilt Kuusakoski asendustäitmise kulude nõudmisega, peatada kohtumenetlust lõpetava määruse või otsuse

jõustumiseni asendustäitmise läbiviimine 24.11.2016. a täitekorralduse ja 23.11.2016. a ettekirjutuse alusel AS-i Kuusakoski puudutavas osas ning keelata AS-i Kuusakoski suhtes uute ettekirjutuste tegemine seoses Raadil asuvate vanarehvide käitlemisega. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kaebaja leiab, et teda ähvardav negatiivne mõjutus realiseerub lähitulevikus, sest 28.11.2016 alanud 885 tonni vanarehvide käitlemine viiakse läbi enne 2017. a veebruari lõppu, millele järgnevalt võib koheselt aset leida asendustäitmise kulude sissenõudmine. Samalaadsetel faktilistel asjaoludel rahuldas Tartu Halduskohus 13.12.2016 MTÜ Rehviringlus esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks põhjendatud ka võrdse kohtlemise põhimõttel. Kui vastustaja asendustäitmise kulude sissenõudmise nõude esitab, muutub kaebaja õiguste kaitsmise võimalus perspektiivituks, sest kaebaja peab asuma tsiviilõiguslikku vaidlusesse kohtutäituriga. Kaebaja toob välja, et ta vajab esialgset õiguskaitset, et kaitsta oma õigusi ja vältida kahjulikke mõjutusi nii olemasolevate kui ka tulevikus esitatavate nõuete osas. Vastustaja on väljendanud seisukohta, et kokku vastustab kaebaja 4990 tonni Raadi lennuväljal asuvate vanarehvide eest. Selle kohaselt ulatuks kaebaja kahju kuni 960 721 euroni. Kaebajal puuduvad sellise summa tasumiseks käibevahendid. Ka olemasoleva nõude (98 745 eurot) ning konto arestimine selles ulatuses võib ilmselgelt halvata ettevõtte igapäevase majandustegevuse. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik seetõttu, et kaebajal on võimalik kaitsta hiljem oma õigusi uue kaebuse esitamisega kahju hüvitamiseks. Kaebaja arvates ei ole see kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ning on vastuolus avalike huvidega. Kaebaja on esitanud kohtule seni kaks kaebust, MTÜ Rehviringlus kolm. Vastustaja kavandab täiendavate haldusmenetluste algatamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa uued kohtumenetlused. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud solidaarset vastutust. Vastustaja hinnangul vastutab kaebaja OÜ-ga Rubronic solidaarselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt võib solidaarse vastutuse puhul võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega ei ole välistatud vastustaja poolt sissenõude esitamine koheselt kaebaja vastu. AS RagnSells käitleb juba hetkel asendustäitmise raames Raadil vanarehve ning vastustaja kavatseb sellega seonduvad kulud nõuda muuhulgas sisse kaebajalt. Kaebaja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on kooskõlas avalike huvidega ja ei põhjusta keskkonnakahju.

jätnud esialgse õiguskaitse kohaldamata ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata. OÜ Rubronic on jätnud täitmata talle väljastatud jäätmeloaga pandud kohustuse käidelda (suunata taaskasutusse) kindlateks kuupäevadeks kindel kogus Raadil asuvaid vanarehve. Loa tingimuste täitmata jätmine on seotud keskkonnariskiga. Seetõttu ei saa vanarehvide likvideerimist edasi lükata. Kohtumäärus, mis peatab vanarehvide käitlemise, tooks kaasa olukorra, kus jäätmeloa tingimuste täitmine ei oleks kohustuslik. Asendustäitmise peatamine ei tekita õigust vanarehvide asumiseks Raadil. Jäätmeluba on lõppenud ning vanarehvid tuleb Raadilt likvideerida. Kohtumäärus, mis keelaks edasiste ettekirjutuste tegemise kohustuse täitmisele sundimiseks oleks sisuliselt jäätmeloa muutmine. Kaebajal oli ja on võimalus tagada vanarehvide käitlemine jäätmeloa väljastamisest kuni 2017. a lõpuni. Sellisel juhul ei ole vastustajal vajadust ettekirjutuse tegemiseks. Täitekorralduses on märgitud täidetavaks kohustuseks 885 tonni, mitte kõiki Raadil asuvaid rehve. Kaebaja ei ole vabatahtlikult asunud oma kohustust täitma. Vastustaja arvates on võrdlus MTÜ-ga Rehviringlus kaebusega

haldusasjas nr 3-16-2494 kohatu, sest MTÜ Rehviringlus taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist ainult asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamiseks, mitte asendustäitmise peatamiseks. Asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamine ei mõjuta asendustäitmise läbiviimist.

põhjendatud. Kolmas isik märgib, et Raadil asuvate vanarehvide käitlemise korraldamine nö jupikaupa erinevates haldusmenetlustes on toonud kaasa olukorra, kus Tartu Halduskohtu menetluses on praegu viis kaebust, kuid tulevikus võib neid olla 20, mis olemuslikult puudutavad üht ja sama asja. Kolmanda isiku arvates puudub kaalukas avalik huvi, mis takistaks asendustäitmisele suunatud haldusmenetluste peatamist seni, kuni asendustäitmise õiguspärasusega seotud vaidlus on saanud sisulise lahenduse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ulatuses, millega jäeti rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Samuti palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras keelata KKI-l kõik toimingud seoses kaebajalt asendustäitmise kulude nõudmisega, peatada asendustäitmise läbiviimine 24.11.2016. a täitekorralduse ja 23.11.2016. a ettekirjutuse alusel kaebajat puudutavas osas ning keelata kaebaja suhtes uute ettekirjutuste tegemine seoses Raadil asuvate vanarehvide käitlemisega. Kuna kaebaja on samasisulised taotlused esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluses halduskohtule, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuses esitatud taotluse puhul tegemist uue esialgse õiguskaitse taotlusega, vaid üksnes määruskaebusega Tartu Halduskohtu 01.12.2016. a määruse resolutsiooni p 6 peale. Kaebaja taotleb halduskohtu 01.12.2016. a määruse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata tema esialgse õiguskaitse taotlus ning palub ringkonnakohtul esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

ning kohaldada esialgset õiguskaitset asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamiseks juba tehtud ettekirjutuste alusel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu praktika kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamist peetud vajalikuks siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlikul viisil võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 11 ja seal viidatud varasem kohtupraktika).

õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekkiva kahjuliku tagajärjena välja asendustäitmise tulemusena kaebajat ähvardava rahalise nõude summas 98 745 eurot. Kaebaja on märkinud, et

asendustäitmise kulude sissenõudmise korral tuleks kaebajal asuda tsiviilkohtus vaidlusesse kohtutäituriga, sest ATSS § 15 lg 1 kohaselt nõutakse asendustäitmise kulud sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

praktika kohaselt ei tulene asendustäitmise ja sunniraha seadusest haldusorganile kohustust väljastada lisaks ettekirjutusele ja hoiatusele täiendavat haldusakti, mis oleks täitedokumendiks. Täitedokumendiks on ettekirjutus koos hoiatusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 12). ATSS § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 15 lg 1 kohaselt nõutakse asendustäitmise kulud sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue.

ja tähtaeg kohustuse täitmiseks ning see on möödunud. See, kas kaebajal esineb kohustus, mis talle nimetatud ettekirjutustega on määratud, või kas see kohustus tulenes 14.07.2016. a ettekirjutusest või mõnest 14.07.2016. a ettekirjutusele järgnenud dokumendist, või kas kaebaja kaebetähtaeg 14.07.2016. a ettekirjutuse vaidlustamiseks kuulub ennistamisele, on haldusasja sisulise lahendamise küsimused ning ei kuulu lahendamisele esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise käigus. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada koos kaebusega. Seega on piisav, kui kaebaja on kaebusega vaidlustanud haldusakti, mille täitmise peatamist ta esialgse õiguskaitse korras taotleb.

14.07.2016. a ettekirjutuses ettenähtud kohustuse (32,02% 885 t vanarehvide taaskasutusse suunamise) vabatahtlikuks täitmiseks täiendav tähtaeg 01.11.2016, mida KKI on 14.11.2016. a kirjaga pikendanud kuni 27.11.2016. 23.11.2016. a ettekirjutusega on määratud kaebajale kohustus 240 tonni vanarehvide nõuetekohaseks käitlemiseks tähtajaga 15.12.2016. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks talle ettekirjutustega määratud kohustusi täitnud. 14.07.2016. a ettekirjutuse alusel 19.10.2016. a tehtud asendustäitmise rakendamise hoiatuses on märgitud, et kuna ettekirjutusega ettenähtud kohustus on tähtajaks täitmata, alustas KKI ettekirjutuse täitmise korraldamist asendustäitmise korras ning kaebajalt nõutakse sisse asendustäitmise kulud solidaarselt OÜ-ga Rubronic summas 52 368,07 eurot. KKI on 24.11.2016. a täitekorraldusega asunud ka sunnivahendina asendustäitmist rakendama. Ka 23.11.2016. a ettekirjutusele on lisatud hoiatus, et kui ettekirjutus ei ole 15.12.2016 täidetud, rakendab KKI asendustäitmist ning asendustäitmise kulude eeldatav suurus on 184,8 eurot tonn. ATSS § 7 lg 2 kohaselt võib hoiatus olla tehtud nii eraldi teatena kui kaasneda ettekirjutusega.

ettekirjutuse kohta ka kaebajale hoiatus asendustäitmise rakendamise ning asendustäitmise kulude eeldatava suuruse kohta. Kuna ettekirjutus koos hoiatusega on täitedokumendiks, siis ei ole asendustäitmise kulude sissenõudmine kaebajalt käesoleva kohtumenetluse jooksul välistatud, sest ATSS § 16 lg 2 kohaselt ei peata kaebuse esitamine ettekirjutuse täitmist ega sunnivahendi rakendamist, kui kohus ei otsusta teisiti. Vabariigi Valitsuse 27.11.2001. a määruse nr 361 „Asendustäitmise kulude arvutamise kord ja asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmäärad ning tasu maksmise ja tasaarvelduse kord“

(edaspidi määrus nr 361) § 5 lg 2 kohaselt nõutakse asendustäitmise kulud adressaadilt sisse üldjuhul küll pärast asendustäitmist, kuid ATSS § 15 lg 3 kohaselt võib haldusorgan need erandina sisse nõuda ka ettemaksuna. Kaebusele lisatud riigihanke nr 176353 dokumentide kohaselt on KKI-l kavandatud korraldada ajavahemikul 01.11.2016-28.02.2017 Raadil asuvate 1635 tonni vanarehvide taaskasutusse suunamine. Seega ei ole välistatud, et pärast selle perioodi möödumist nõutakse kaebajalt sisse ka hoiatuses märgitud asendustäitmise kulud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja solidaarvõlgnike puhul nõuda kohustuse täielikku täitmist ka igalt ühelt neist. KKI 23.11.2016. a ettekirjutuse kohaselt käsitleb vastustaja kaebajat 32,02% vanarehvide osas OÜ-ga Rubronic solidaarvõlgnikuna.

haldustäitemenetluse toiminguid tuvastamis- või hüvitamiskaebusega või nõuda õigusvastaselt sisse nõutud asendustäitmise kulude tagastamist, kui haldusorgan on sunnivahendit rakendanud õigusvastaselt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 12), leiab ringkonnakohus, et arvestades seda, et käesolevat kaebust ei ole antud menetlusstaadiumis põhjust pidada ilmselgelt perspektiivituks, ning selleks, et vältida kaebaja vajadust asuda vaidlustama järgmisi sama haldusmenetlusega seotud edasisi toiminguid, mille õiguspärasus on seotud käesolevas asjas vaidluse all olevate haldusaktide ning toimingute õiguspärasusega, tuleb esialgse õiguskaitse korras keelata KKI-l 14.07.2016. a ning 23.11.2016. a ettekirjutuste alusel kaebajale pandud kohustuste asendustäitmise kulude sissenõudmine kaebajalt kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse korras asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamine kohtuvaidluse lõpuni vastuolus ka avalike huvidega, sest kaebaja äriregistrile esitatud 2015. a majandusaasta aruande alusel ei ole põhjust arvata, et kaebaja ei oleks suuteline pärast kohtumenetluse lõppu talle negatiivse kohtuotsuse korral asendustäitmise kulusid, mis on hoiatuste kohaselt summas 98 745 eurot, tasuma. Kaebaja müügitulu on 2015. a olnud üle 30 miljoni euro ning kuigi 2015. a lõpetati kahjumiga, on kaebaja eelmiste perioodide jaotamata kasum üle 20 miljoni euro ning seisuga 31.12.2015 oli kaebajal käibevara üle 18 miljoni euro. Samuti on vastustaja vastuses määruskaebusele märkinud, et asendustäitmise kulude sissenõudmise keelamine ei mõjuta asendustäitmise läbiviimist.

alternatiivselt talle kohustuse täitmiseks antud tähtaja pikendamist kuni 28.02.2017, et ta saaks ise korraldada vanarehvide käitlemise. Kahjuliku tagajärjena on kaebaja seejuures välja toonud, et asendustäitmise peatamata jätmisel kaotaks ta võimaluse ise kohustust täita, mida ta suudaks teha väiksemate kuludega, kui on KKI poolt vanarehvide käitlemiseks läbi viidud riigihanke tulemus. Seega on ka esialgse õiguskaitse korras asendustäitmise peatamise taotlemisel kaebaja talle tekkida võivate kahjulike tagajärgedena välja toonud asendustäitmisega kaasnevate kulude tasumise kohustuse tekkimise ning tema väitel oleksid kaebaja poolt kohustuse täitmise korral tema kulud väiksemad. Ringkonnakohus märgib, et määruse nr 361 § 3 lg 3 kohaselt on asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmääraks asendustäitmise toimingute sooritamise eest makstav kohalik keskmine turuhind. ATSS § 3 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb sunnivahendi rakendamisel arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. ATSS § 8 ja § 15 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne asendustäitmise kulude sissenõudmist kontrollima sunnivahendi rakendamise eeldusi, sh sunnivahendi rakendamist mõjutavaid asjaolusid. Muuhulgas ei

pruugi sunnivahendi rakendamine olla proportsionaalne, kui ettekirjutusest adressaadile tulenenud kohustused olid ebaselged (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.12.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-62-16, p 14). Samuti peab ATSS § 7 lg 3 kohaselt hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita. Riigikohtu praktika kohaselt peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist ning selline teavitus avab isikule võimaluse esitada sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited või võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ning kohtutäituri tasuta (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib sama põhimõte ka asendustäitmise kulude sissenõudmisel. Seega on kaebajal võimalik asendustäitmise kulude suurusega seonduvaid õigusi kaitsta edasises haldusmenetluses ning esialgse õiguskaitse kohaldamine asendustäitmise peatamise näol nimetatud tagajärgede ärahoidmiseks ei ole põhjendatud.

tegemise keelamist seoses Raadil asuvate vanarehvide käitlemisega. Kaebaja on selles osas talle kaasnevate negatiivsete tagajärgedena välja toonud uute kaebuste esitamise vajaduse, millega koormatakse kohtusüsteemi ning mis ei ole seetõttu avalikes huvides. Kaebuses on kaebaja esitanud ka nõude keelata kaebaja suhtes uute ettekirjutuste tegemine seoses Raadil asuvate vanarehvide käitlemisega. Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks saab olla vaid kaebaja õiguste kaitse vajadus, mitte avalik huvi. HKMS § 249 lg 3 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel kohtul arvestada muuhulgas avalikku huvi, kuid avaliku huvi kaalumisele eelneb esialgse õiguskaitse vajaduse kindlakstegemine, mitte vastupidi. Käesoleval juhul puudub kaebajal uute ettekirjutuste tegemise keelamiseks esialgse õiguskaitse korras esialgse õiguskaitse vajadus. Lisaks sellele on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja keelamisnõude osas esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks põhjendatud ka arvestades kaebuse perspektiivikust. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse menetlusõiguslikeks lubatavuse eeldusteks, mis peavad esinema üheaegselt, olema: esiteks, antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; teiseks, kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, kui on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-84-11, p 22). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas alust pidada kaebaja suhtes tulevikus tehtavaid ettekirjutusi Raadil asuvate vanarehvide taaskasutusse suunamiseks haldusaktideks, millega väidetavat õiguste rikkumist poleks kaebajal võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada. Vanarehvide taaskasutusse suunamise ettekirjutusega ei kaasne kaebajale ringkonnakohtu hinnangul koheseid pöördumatuid tagajärgi.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.